Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas tõdes viimast kahte aastat korruptsioonikuritegude uurimist kokku võttes, et pilt on kurb, kohalikes omavalitsuses on märgata tendentsi korruptsiooni kasvule.
Aasa sõnul peitub peamine probleem riigi- ja ettevõtete juhtide suhtumises korruptsiooni. Korruptsiooni ei ole Eestis otsustavalt hukka mõistetud.
Krista Aas tõi välja kolm peamist riskivaldkonda, millele keskkriminaalpolitsei ka edaspidi oma tähelepanu pöörab:
1. Kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused
2. Tervishoid, sealhulgas nii arstide kutsetegevus kui ka tervishoius tehtavad investeeringud ja rahalised otsused
3. Riigihanked
Korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombleri sõnutsi kulutatakse kohalikes omavalitsustes suurem osa maksumaksjate rahast. Riigihanked on aga Aasa sõnul valdkond, mis on juba oma olemuselt väga kõrge korruptsiooniriskiga.
Erakonnad saavad senisest palju enam panustada korruptsiooni vähendamisse. Olgu see siis nulltolerants, põhiväärtustest kinnipidamine, liikmetelt kõrge eetilise kultuuri tundmise nõudmine või karistatud isikutest vabanemine oma liikmete hulgast.
