• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eesti keele tulevik – saab olema?

VES by VES
20. veebruar 2018
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Üsna vaikselt ja meedia suurema tähelepanuta valmis haridusministeeriumis hiljuti järgmise kümne aasta „Eesti keelevaldkonna arengukava 2018-2027“ eelnõu. Selle pealkiri on pidulik „Keel loob väärtust“.

 

Millist väärtust on eelnõu koostajad silmas pidanud? Kirjutatud on: „Iga keel on väärtus, mille oskamine ja tundmine loob keelekasutaja jaoks väärtust näiteks keelelise kuuluvustunde looja, tugevdaja ja hoidjana, rahvusliku ja ajaloolise mõtte talletajana, kultuurielamuste pakkujana, töö- või suhtlemisvahendina oma eesmärkide saavutamisel kas Eestis või välismaal. Eesti keel loob väärtust ka osana maailma keelelisest kultuuripärandist.“ Niisiis nähakse eesti keele väärtust eeskätt eestluse identiteedi loojana ja hoidjana, rahvusliku mõtteloona, kultuuriväärtusena, osana maailma kultuuripärandist ehk teisisõnu pigem minevikku suunatud väärtusena.

 

Eelnõu sissejuhatuses tõdetakse, et lähtudes UNESCO üheksast erinevast näitajast ei ole eesti keel ohustatud keelte hulgas. Eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma 400 suurima keele hulka. Eesti keel on 200 riigikeele, 50 kõrghariduskeele, 30 keeletehnoloogilise keele ja 24 Euroopa Liidu ametliku keele seas. Ometi on meil üleilmastuvas maailmas õigustatud mure eesti keele tuleviku pärast.

 

Eestis elab 1,3 miljonit inimest, neist 69% on eestlased. Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016 Eestis 883 707 (68% elanikest). Lisaks kodumaal elavatele eestlastele elab maailmas veel hinnanguliselt 150 000 kuni 200 000 eesti keelt emakeelena rääkivat inimest, mis tähendab, et emakeelseid eestlasi võib praegu ikkagi olla kuni 1,1 miljonit.

 

Kahjuks on eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste arv kahanemas, sest sündimus on viimase 25 aasta jooksul järsult vähenenud: eestlaste arv on võrreldes 1990. a. kahanenud 6,3%. Statistikaameti andmetel ei ole laste ja noorte, kuni 29 aastase elanikkonna koguarv olnud 1923. a. alates nii väike kui ta oli aastal 2017. Seepärast on tõesti eluliselt tähtis iga emakeelse kõneleja teadlik ja toetav suhtumine eesti keele edasikandmisse, samuti eesti keele õpetamine teise keele ja võõrkeelena ning Eestis elavate välismaalaste toetav suhtumine ning nende lõimimine eesti keelde ja kultuuri. Vanuse järgi räägib eesti keelt emakeelena keskmisest rohkem kuni 30-aastaste põlvkond, mis sisendab lootust.

 

Hea uudis see, et eesti keelt teise keelena rääkivate arv on tasapisi kasvamas. Ometi ei ole eesti keele kui teise keele õpe põhikoolis olnud kuigi tulemuslik, sest umbes 40% vene emakeelega lastest ei saavuta õppekavas nõutud B1 keeleoskuse taset. Värske eelnõu seab aga uueks sihiks B2 taseme saavutamise põhikooli lõpuks ja C1 taseme gümnaasiumi lõpuks. Selle eesmärgi täitmiseks peab venekeelsetes koolides toimuma tõeline arenguhüpe. Samas on 2005-2017 kahekordistunud keelekümblusprogrammides osalejate arv, mis kinnitab veel kord venekeelsete õpilaste ja vanemate soovi eesti keelt õppida.

 

Kõige rohkem ehk üle kolmandiku on vene emakeelega inimesi 50-70 aastaste inimeste hulgas. 2011. a. rahvaloenduse andmetel räägiti Eestis emakeelena 157 keelt.

 

Eestisse sisserände riikideks on peamiselt Soome, Venemaa ja Ukraina, kuid venekeelsed sisserändajad lõimuvad praegu kergemini kohaliku venekeelse kogukonnaga. Näiteks 2016/ 2017 õppeaastal hakkasid uusimmigrantide 4.-9. klassi lastest ainult 50% õppima eesti keeles, 29% vene keeles, 18% inglise keeles ja ülejäänud soome keeles. „Eesti on muutumas sisserändajatele atraktiivseks ja Eesti vajab sisserännet, meeldib see meile või mitte. Võtmeküsimus on, kuidas ohjata rahvastikuprotsesse nii, et sajandi lõpuks oleks meil vähemalt sama sidus ja rahumeelne ühiskond kui praegu ja see ühiskond peaks end praeguse eesti kultuuri jätkajaks ja edasimõtestajaks. Eestis on sidus ühiskond saavutatav ja hoitav üksnes eesti kultuuri põhjal. Aga seda vaid juhul, kui leiame õiged lahendused sisserändepoliitikas, lõimimispoliitikas ja hariduspoliitikas,“ kirjutab keeleteadlane Martin Ehala artiklis „Teise aastasaja Eesti: kool tuleks keeleliselt lõimida“ (Postimees 19.01.2018)

 

Hariduspoliitikas peaks põhisuund olema eesti keele õppe alustamine juba lasteaias kõigile lastele, sõltumata nende emakeelest. Kõrghariduses aga tuleks tingimata kehtestada ingliskeelse õppe optimaalse osakaalu piir, mis praegu paraku puudub. Eesmärgiks on seatud leida tasakaal eestikeelse ja ingliskeelse kõrghariduse õppes ja hoida seda tasakaalu. Võõrkeelsetele doktoritöödele tuleb lisada valdkonna teadusartikli mahus eestikeelne resümee. Heaks tavaks võiks kujuneda ingliskeelse doktoritöö kaitsmise järel eestikeelse doktoritöö-teemalise raamatu väljaandmine, arendamaks emakeelset oskussõnavara ja terminoloogiat ja avardamaks eesti vaimumaailma.

 

Viimase kümne aastaga on kõrghariduses eestikeelsetel õppekavadel õppijate osakaal tõusnud 77%lt 82%ni, kuid see on toimunud üliõpilaste üldarvu vähenemise tõttu. Magistritasemel õppis Eestis 2016 ingliskeelsetel õppekavadel 18% üliõpilastest, neist 65% olid välisüliõpilased. Kümne aasta jooksul on ingliskeelsetel õppekavadel õppijate osakaal tervikuna tõusnud 1% 10%le. Sellise tempo jätkumisel on oht, et emakeel jääb mõnekümne aasta pärast kõrghariduses vähemusse või kaob sealt sajandi lõpuks hoopis.

 

Eelnõu kohaselt on eesti keeletehnoloogia peamised väljakutsed seotud kõnetuvastuse, masintõlke ning kõnesünteesi arendamisega. Eesti teadlased on üll mitmeid keeletehnoloogiad juba loonud, kuid rakenduste väljatöötamine ja laiem kasutuselevõtt on takerdunud, seda raskendavad väike turg ning kõrge hind. Siin peaks just riik võtma põhiseadust järgiva eestvedaja rolli ning investeerima sihipärasemalt ja jõulisemalt eesti keeletehnoloogilisse tulevikku.

 

Viimase kümnendi jooksul on välismaale siirdunute hulgas palju lapsi ja noori, mistõttu on kasvanud vajadus eestikeelse õppe järele väljaspool Eestit. Mõned eesti keele e-kursused on juba olemas, kuid süsteemset e-õppevara eesti keele kui emakeele õpetamiseks pole veel loodud. Peamised probleemid on eesti keele õpetajate leidmine välismaal, õppele ligipääsetavus (õpetuskohad on vaid suurtes keskustes) ning eesti keele õppe madal väärtustamine. Uuringud aga näitavad, et eesti keele õppimine välismaal oleku ajal muudab lapse suhtumise

 

Eestisse positiivseks ja annab tulevikus võimaluse Eestisse elama, õppima ja töötama minna.

 

Kokkuvõttes paistab eesti keelevaldkonna arengukava pigem alalhoidlik kui jõuliselt tulevikku suunatud, sest strateegiliste eesmärkide mõõdikuteks on seatud pigem praeguse taseme hoidmine kui keeleoskuste ja -oskajate kasv. Paigalgi püsimiseks tuleb juba praegu kiiresti joosta. Ainult nii saab Eesti keelel tulevik olema.

 

Sirje Kiin

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Ernst Jaaksoni nimelise saali avamine New Yorgi Eesti Majas

Trivimi Velliste tervitus Ernst Jaaksoni saali avamisel New Yorgi Eesti Majas

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Eestlased räägivad rohkem kiirest kui aeglasest
  • Eugene’is kergejõustiku MM-il võistleb eestlasigi
  • Irja Grabbi 90

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?