• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Eesti keel on meie inimväärikuse sümbol

VES by VES
16. oktoober 2017
A A
28
VIEWS
Jaga Facebook'is

Kui asusin 1967 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat õppima, oli mu eriala valikul peamiseks motiiviks see, et tahtsin emakeelt paremini tundma õppida, tahtsin koduses imeilusas keeles kirjutamisest omale elukutse teha, tahtsin emakeele eluõigust kaitsta.

 

Olin armunud eesti luulesse, Juhan Liivi suursugusesse lihtsusse, Gustav Suitsu vägevusse, Marie Underi armastusse, Betti Alveri täpsusse, Artur Alliksaare sõnauperpallidesse, Paul-Eerik Rummo valusatesse vabavärssidesse – „Lõikehein, oh sõber, lõikehein“ („Hamleti laulud“).

 

Meie põlvkonnal vedas, sest tollases, veel suhteliselt lõdvalt poliitsurvestatud N. Eesti ülikoolis õpetasid meid enamasti suurepärases emakeeles iseseisva Eesti ajal hariduse saanud õppejõud, kes kandsid kõigele vaatamata edasi vaimset järjepidevust nii eesti keeles kui meeles. Veel 1970. aastatel sai Tartu Ülikoolis eesti keeles kaitsta teaduslikke väitekirju nii eesti keele kui kirjanduse alal.

 

Kuid ajad muutusid, venestamissurve ägenes tuntavalt Leonid Brežnevi valitsemisajal, kulmineerudes 1978. ja 1979. aastal vastavate NLKP ja EKP keskkomitee salajaste venestamisotsustega. Lasteaiad taheti järkjärgult viia üle vene keelele, soodustada kakskeelseid üldhariduskoole, ülikoolides tuli hakata üha enam aineid õpetama vene keeles. Humanitaarteaduste kandidaadi väitekirju ei saanud aga enam paljudel erialadel kaitsta Eestis eesti keeles. Mäletan näiteks absurdsust, kuidas Joel Sanga eesti keele eitust uuriv keeleteaduslik väitekiri, mis koosnes tuhandeist näitelauseist, pidanuks valmima ja olema kaitstav vaid vene keeles, kuhu eesti keele eituse vorme oli peaaegu et võimatu adekvaatselt tõlkida, sest slaavi ja soomeugri keelte ja mõttesüsteemid on niivõrd erinevad. Haridusministriks pandi venelanna Elsa Gretškina, kelle ülesanne oli ilmselgelt eesti koolisüsteemi venestamine. Ähvardavalt ägenenud venestamine oli peamiseks põhjuseks, miks kirjutasime 1980. aasta sügisel 40 kirja, kus on muhulgas öeldud: „Eestlased lõid omakeelse kultuuri saksa mõisnike ja tsaarivõimude (lisa siia sovetivõimude – SK) mõnitusele ja survele vaatamata ja seeläbi on eesti keel eestlastele kättevõidetud inimväärikuse sümbol.“

 

Me teame, mis järgnes. Kirja N. Liidus ega N. Eestis ei avaldatud, aga see levis rahva hulgas kui kulutuli. Vangi meid ei pandud, aga paljud osalenud said aastateks avaldamis- ja esinemiskeelu, mitmed jäid töötuks, mina sealhulgas. Üks luuletajaist, kes kirjale alla ei kirjutanud, põhjendas oma otsust sellega, et kui eesti keeles enam luuletada ei saa, tapab ta end ära.

 

1986 sain valmis luuletaja Kersti Merilaasi monograafia käsikirja, kuid ei saanud seda ei avaldada ega eesti keeles kirjandusteaduse väitekirjana kaitsta, sest pidanuksin selle tõlkima esmalt vene keelde ja lisama sadakond lehekülge sovetlike klassikute tsitaatidega küllastatud ideoloogilist sissejuhatust. Alles pärast nende nõuete täitmist võinuksin pöörduda kas Leningradi või Moskva ülikooli poole taotlusega tööd kaitsta. Tartu Ülikoolilt oli tollal eesti kirjandusteaduslike väitekirjade kaitsmise õigus ära võetud. Ma loobusin, sest ühiskondlikus õhustikus oli siis juba tunda suure vabanemise hõngu. Raamat ilmus kolm aastat hiljem eesti keeles „Eesti Raamatu“ sarjas „Eesti kirjamehi“.

 

2009 kaitsesin võrdleva kirjandusteaduse alal doktoritöö Soomes Turu Ülikoolis, sest seal oli sellel erialal tugev teadusmetodoloogiline keskus ja vastav professuur, mis kahjuks puudus mu alma materis Tartus sel ajal, kui doktorantuuri õppima asusin. Marie Underi monograafia ilmus Eestis eesti keeles, kuid Soome ülikool nõustus esmakordselt võtma kaitsmisele eestikeelse töö, vaja oli vaid ingliskeelset kokkuvõtet. Kaitsmisprotseduur ise toimus endastmõistetavalt soome keeles soome kuulajaskonnale. Nii avaldas Turu Ülikool oma lugupidamist eesti keele ja kirjanduse vastu, kuid samas pidas lugu ning austas oma emakeelseid kuulajaid.

 

Miks ma seda kõike nüüd meenutan? Sest ajad on jälle pöördunud. Anno 2017 kuulutas Tartu Ülikool välja mõtteloo professuuri, mille taotlejad peavad oma avalikult võistlevad venia legendi loengud pidama mitte eesti keeles, vaid inglise keeles. Vähe sellest, just eesti mõtteloo professuurina kavandatud ametikohast sai bürokraatlikult ametkondliku käitlemise tulemusena lihtsalt mõtteloo professuur, sõna eesti kaotati sealt eest ära, sest see olevat liiga kitsas, liiga rahvuslik, liiga suletud, meie mõtteloo õpetamisse olla vaja avaramat, rahvusvahelisemat vaadet. Oleks see vaid üksikjuhtum, võiks ju mõista otsustajate argumenti, et rahvusvahelised eksperdid, kes professori peavad valima, ei mõistvat eesti keelt. Aga see kõik toimub ajal, mil Eesti ülikoolides muudetakse üha enam magistriprogramme ingliskeelseteks, üha enam erialasid õpetatakse vaid inglise keeles. Emakeelse kõrghariduse väli jääb üha ahtamaks, terminoloogia ei saa areneda, üliõpilased suunatakse üha enam mitte emakeelse, vaid võõrkeelse kirjanduse lugemisele, sest emakeelset teaduskirjandust ilmub üha vähem.

Pealegi, kuidas saavad rahvusvahelised eksperdid valida õppejõudu, kes oleks parim kandidaat just meie mõtteloo alal, kui nad eesti keelest mõhkugi ei mõika. Muidugi on teadus rahvusvaheline ja peab olema väideldavkaitstav mistahes võõrkeeles, aga see kehtib ju metodoloogia, metoodika ja teooria kohta, mitte rahvusteaduste, eriti mitte humanitaarteaduste uurimisobjekti kohta. Keel ise, eestikeelne kirjandus ja mõttelugu, emakeelne filosoofia on meie rahvusliku eneseväärikuse vundament, meie kui iseseisva rahvuse olemise tuum. Sellel põhineb meie identiteet, minapilt ja iseolemine.

 

1. detsembril 2019 peaksime tähistama Eesti esimese emakeelse ülikooli sajandat sünniaastapäeva. Ma ei väsi küsimast igal aastal, kui kerkib taas vajadus kirjutada arvamuslugu eesti keelest: „Kas tõesti tahame nüüd, kui oleme suutnud oma emakeelset kultuuri ja teadust viljelda pea sada aastat, et eestikeelne kultuur (sh teadus) muutuks äsja avatud Eesti Rahva Muuseumi eksponaadiks?

 

Küsimus pole teoreetiline ega emotsionaalne, küsimus on eksistentsiaalne.“ (Kas siis selle maa keel peab inglise keelest kehvem olema? PM 2.11.2016)

 

Keel ja mõtlemine, keel ja mõttelugu on nii tihedasti teineteisega seotud, teineteisest eluliselt, vaimselt, kultuuriliselt sõltuvad nähtused, et praegu tundub, nagu tahetaks meie elavalt organismilt amputeerida pea. Teaduskeel ja luulekeel on emakeele tipud, mis hoiavad meie kultuuri kõrgkultuurina. Kui hakkame keelepead ennast maha lõikama, siis pudeneb ja laguneb terve keelekeha koost enne kui mõistame, et oleme ta ise vabatahtlikult vabas Eestis ära tapnud.

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
18
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
16
Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

Eesti energiajulgeolek vajab ausat arutelu

13. oktoober 2026
42
Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

Kas tehisaru vastusest piisab, kui kaalul on meie joogivesi?

12. oktoober 2026
43
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026
Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

Suigussaare perekonna fond annetas 50 000 dollarit Chicago Eesti Maja tuleviku toetuseks

6. november 2026
1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

6. november 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

Miks on üldse eestlasi, kes toetavad MAGA?

15. november 2026
Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

Tuuleparkide hind: kelle arvelt sünnib roheline energia?

15. november 2026
Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

Esimese eestlasena Lindemanni programmis laulab tenor Filipp Varik varsti Metropolitani laval

6. november 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?