Eesti Kaitseväe foto
Olen praegu Tallinnas ja ootan, et mu naine saaks enda sättimisega valmis. Samas kuulan arvutist MSNBC uudiseid sellest, mis toimub maailmas. Täna (16. novembril) on Eesti Kaitseväe 100. aastapäev ja pidustused toimuvad nagu alati Estonia kontserdisaalis.
Mulle meeldib sellisel peol käia, sest ma kohtun siin paljude vanade sõpradega, kellega kohtusin kohe, kui Eesti kaitseväkke tööle tulin. Sel ajal oli kõik uus, alata tuli peaaegu nullist. Täna on mu sõpradest saanud kõrgemad ohvitserid. Näiteks Peeter Saan, kes juhatab Eesti Kaitseväe orkestrit, on praegu kolonelleitnant, aga kui me tuttavaks saime, siis oli ta leitnant. Peeter Saan on ka pärit Võrumaalt, nagu paljud Eesti kõrgemad ohvitserid, nagu näiteks endine kaitseväe juhataja Johannes Kert.
Pidu algas kontserdiga, selle järel pakuti suupisteid ja siis algas õhtu lõbusaim osa, tants.
Meie Heliga saabusime Estoniasse tund aega varem. Kui me välisukseni jõudsime, saabus mitmeid sõjaväeatašeesid ja välissaadikuid. Tegin nende saabumisest pilti, kuni Heli mind eemale tõmbas, öeldes, et mind peetakse nii mingiks luurajaks või välisagendiks, kui ma oma pildistamist ei lõpeta.
Kui me olime garderoobis üleriided ära andnud, kadus Heli tualettruumi, et korrata oma soengu ja meigiga tegutsemist, mille ta kodus just oli peegli ees lõpetanud.
Olin üllatunud, kui palju tuttavaid ma nägin, aga muidugi tuli arvestada seda, et tegemist on ikkagi Eesti kaitseväe 100. sünnipäevaga.
Tavaliselt oleme Heliga ikka peaaegu hiljaks jäämas ja me oleme pidanud istuma kohtadel, mis jäävad posti taha, aga seekord saime keskmised kohad, kust mul oli võimalik ettekannetest pilte teha.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras peab kõnet.
Peeter Saani juhatusel mängis Kaitseväe orkester marssi, kui saabus vabariigi president Kersti Kaljulaid. Eestil on olnud õnne sellega, et meil on selline president. Kaljulaid oli üllatuskandidaat presidendivalimistel. President esines sooja kõnega, kiites praegust Kaitseväe juhatajat kindral Riho Terrast tehtud töö eest. Järgneski Kaitseväe juhataja Riho Terrase kõne, kes tõi esile selle, kui tubli on meie kaitsevägi olnud läbi kõikide nende aastate. Mulle meenus, kuidas ma kohtusin Riho Terrasega kakskümmend aastat tagasi, kui ma Eestisse tulin. Siis oli ta kapten.
Pidulikul õhtul olid kohal Johannes Kert, admiral Tarmo Kõuts ja kindral Ants Laaneots.
Endine peakaplan Tõnis Nõmmik oli kohal koos praeguse peakaplani Gustav Kutsariga. Kaplan ja minu hea sõber Aivar Sarapuu oli samuti kohal.
Kogu piduliku õhtu oli hästi korraldanud Kaitseväe protokolliosakond ja selle juht Kaupo Kiis, kes peagi jääb pensionile. Paistis, et õhtu tähistas mitte ainult Kaitseväe 100. aastapäeva, vaid oli mõnes mõttes ka kindral Riho Terrase peatselt lõppeva ametiaja tähistamise pidu.
Sellel pidulikul õhtul meenus mulle see päev, mil langesid kaksiktornid terroristide rünnaku all New Yorgis. Olin parajasti Eesti Majas. Jüri Luik oli sel ajal kaitseminister ja lõunatas Eesti Majas. Anne Velliste oli vaadanud kodus CNN’i uudiseid ja helistas mulle, et küsida,
kas mina ka tean, mis parajasti maailmas sünnib. Ruttasin kohe Jüri Luige juurde ja informeerisin teda sündmustest New Yorgis ja Washingtonis. Jüri Luik kiirustas peale teate saamist kohe kaitseministeeriumisse.
Nägin Jüri Luike pidulikul õhtul ja rääkisin talle, et nii palju on vahepeal juhtunud, aga üks asi on jäänud samaks – tema on jälle kaitseminister! Õnneks on tal endiselt hea huumorimeel.
Viido Polikarpus
