20. novembril toimunud kaitse- ja julgeolekutööstuse aastafoorumil rõhutati, et võtmeküsimus Eesti kaitsetööstuse jaoks on eksport, sest Eesti oma jõustruktuuride hanked on väikesed.
Kaitsetööstuse liit tunnistas aasta kaitsetööstusettevõtteks laevaehitusfirma Baltic Workboats. Eesti esimese aasta kaitsetööstusettevõtte tiitli tõi Saaremaal tegutsevale laevatootjale rootslastele viie patrulllaeva ehitamine kogumaksumusega 18 miljonit eurot.
“Need on 27 meetri pikkused kiired patrulllaevad, mis sõidavad 34-sõlmese kiirusega ja neid kasutatakse peamiselt rannavalve- ja piirivalve ülesannete täitmiseks, samuti politsei- ja päästeülesannete täitmiseks Rootsis,” selgitas Baltic Workboatsi juhatuse liige Jüri Taal.
Tegu oli riigihankega, millel osales üheksa firmat üle kogu maailma. Baltic Workboats on ehitanud laevu ka Eesti politsei- ja piirivalveametile, kuid 90 protsenti toodangust läheb ekspordiks.
Ekspordile orienteerumine ongi ainus võimalus kaitsetööstuse vallas vee peal püsida. Samas on konkurents tugev ja lääneriigid kaitsevad oma koduturgu kiivalt.
Üks võimalus Eesti tootjaile oleks otsida uusi turge Aasias, Aafrikas või Lõuna-Ameerikas.
“Või siis kasutada rohkem ära seda, et oleme kümme aastat olnud NATO ja Euroopa Liidu liige ja võiksime nüüd rohkem mõelda sellele, et kuidas saaksime kaitsetööstuse mõttes sisse kasseerida seda kulu, mida me oleme kandnud NATO liikmena,” lisas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe.
VES/ERR
