Laupäeval 19. novembril korraldas Washingtoni Eesti Selts eesti käsitöö- ja kunsti näitusmüügi Calvary Lutheran kiriku ruumides, Silver Spring, Marylandis. Kuus kohalikku eestlast eksponeerisid oma mitmelaadseid tooteid. Ants Leetmaa oli kohal puidust nikerdustega, Kaja Kool klaasist ehete ja keraamikaga, Ann-Katrin Lazzell heegeldatud esemete ja punutud jõulupärgadega, Katrin Eliste sulatatud klaasesemetega, Tiiu Kera tikitud töödega ning Tiina Ets mitmete villast valmistatud taiestega.
Kuigi alul oli mõttes teha ainult näitus, kujunes asi hoopis teistsuguseks. Paljud kunstnikud olid nõus ka müüma oma armastusega tehtud esemeid. Ostjatel oli rõõm saada omapäraseid asju, kas endale või edasi kinkimiseks. Siiski igal kunstnikul olid mõned eriti armsad esemed, mis müügile ei läinud.
Vaadata oli ka muud, kui käsitöö väljapanekuid. Vurasid vokid, mille taha külalised võisid istuda ning Tiina Etsi juhendamisel oma kätt proovida ketramisega. Eriti suurt huvi näitasid üles poisid ja tüdrukud, kes olid just Washingtoni Eesti Koolist tulnud. Eks mõnel isegi läks päris libedalt.
Kunstinäituse idee autor oli Washington Eesti Seltsi esinaine Maria Pedak-Kari, kes ütles, et asi oli mõttes kujunenud umbes kaks aastat. Ta oli avastanud, et kohalike eestlaste seas on mitmeid, kes teevad käsitööd ja tarbekunsti. Esialgu ta pidas nõu nelja kunstnikuga, kes olid nõus kaasa lööma koos oma väljapanekutega. Need esimesed neli olid Katrin Eliste, Tiina Ets, Tiiu Kera ja Kaja Kool, kellega hiljem liitusid Ann-Katrin Lazzell ja Ants Leetmaa. Maria arvas, et hoolimata külastajate arvust saavad kunstnikud tunnustust ning eestlased saavad omavahel koos olla.
Maria ei olnud alul kindel, kas idee tõmbaks publikut ligi. Kuulutus pandi Washington Posti, mille tulemus oli, et esimene külaline ootas ukse taga 13.50, kümme minutit enne avamist – ja see inimene oli ameeriklane! Kui külalised hakkasid läbi uste voorima, selgus, et väljapanekud on õnnestunud üle ootuste hästi. Kohalike eestlaste seas oli kolme põlvkonna esindajaid. Ka Eesti suursaadik Marina Kaljurand tuli näitust vaatama ja tõi endaga kaasa palju Eestit tutvustavaid materjale, nagu väikeseid raamatuid ja broshüüre. Kokku arvestati, et enam kui 100 külalist käis kiriku seltskondlikust saalist läbi seda näitust vaatamas.
Tiina Ets, kes on harrastanud ketramist sellest saadik, kui ostis oma esimese voki Uus-Meremaalt peale Austraalia ESTOt, oli kohal mitmekülgse väljapanekuga. Sinna kuulusid muuhulgas mitme villasordi näidised. Tiina on aastaid käsitööd teinud, aga ketramisest on saanud tema lemmikharrastus. Tiina oli välja pannud palju vilditud töid. Seal oli kergeid salle, ühed villa sisse vilditud siidiga ja teised siidi sisse vilditud villaga. Üks huvitav väljapanek olid vilditud sõled, mis on Eestis hetkel väga moes. Tiina valmistab esemeid nii nuno-, märg- kui ka nõelviltimise tehnikas.
Ants Leetmaa näitas oma modelleerimis- ja nikerdustöid. Välja pandud oli neli puidust plaati, millesse Ants oli reljeefis näod nikerdanud. Oli ka savist töödeldud kujud, millest tehti vormid ning neisse sai valada mitmeid materjale nagu kipsi ja plastmassi, paljundades seda esimest kuju. Ants hakkas selle kunstiga tegelema neli aastat tagasi, kui ta jäi pensionile. Võttis mõned kursused, aga sai aru, et kursustel õpetati materjalide omadusi ning töötlemise tehnikat. Kunstiline and pidi inimesest endast tulema.
Kaja Kool esitles oma keraamikatöid, mida ta on juba 7 aastat teinud. Enamasti olid need kausid ja vaagnad, millel ilusad maatoonides mustrid. Kaja toonitas, et tema tahab teha praktilisi keraamilisi asju ning ütles, et tema nõusid võib kasutada toidu jaoks, masinas pesta ja mikrolaineahjus kasutada, rääkimata tavalisse ahju pistmisest. Igati kasutatavad. Umbes aasta tagasi hakkas Kaja ka klaasist iluesemeid tegema, peamiselt kõrvarõngaid ja kaelakee ripatseid. Kaja oli kohe vaimustatud Maria ideest ja tuleks tagasi järgmisel aastal, tuues roh-kem kaupa kaasa, eriti müügiks.
Ann-Katrin Lazzellil oli lauatäis heegeldatud esemeid. Seda kunsti on ta juba kolm aastat harrastanud. Põhilise tehnika õppis ta vennanaiselt ja peale seda nakatus heegeldamispisikuga ning nüüd on näpud alati tegevuses. Ann-Katrin valmistab ka jõulupärgasid, mis on just sel aastaajal väga sobivad.
Edasi liikudes järgmise laua juurde leiame Katrin Eliste oma sulatatud klaasesemete väljapanekuga. Asjade tegemiseks on vaja taustklaas, mille peale tehakse mingi ilus muster, kasutades vastavas suuruses ja värvides klaasitükke. Siis pannakse ese ahju, milles kuumutatakse seda kuni 1400 F (760 C), et klaasitükid sulaksid kokku taustaklaasiga. Peale mitmetunnist jahtumisaega, mis lubab klaasi sisepingetel rahuneda, saab eseme ahjust välja võtta. Kui on vaja kausikujulist eset, siis pannakse klaas taas ahju, aga kuumutades seda ainult kuni 1250 F (677 C), et klaas vajuks kausikujulisse vormi, mille peale ta on asetatud. Katrin teeb tarbeesemeid ja ka väiksemaid iluehteid.
Tiiu Kera on tikkija. See on kunst, mida ta on lapsepõlvest saadik harrastanud. Välja pandud olid mitmesuguseid tikitud esemeid. Ka ameeriklastel on huvi selle kunsti vastu ja Tiiu on ameeriklastest tikkijate grupi kaks korda Eestisse viinud, kus nad külastasid eesti käsi-töökeskusi. Tiiul oli välja pandud tikanditeemalisi raamatuid nii eesti kui ka inglise keeles. Sülearvutil jooksid videod ja fotod laulupeost ja Eesti vaadetest, mida inimesed jäid suure huviga vaatama.
Lõppkokkuvõttes leidis Maria Pedak-Kari, et näitus õnnestus üle ootuste. Oli mitme erineva tehnikaga valmistatud kunstitooteid, mis pakkusid rahvale suurepärase ülevaate talentidest meie kohaliku eestlaskonna hulgas. Maria tahaks järgmiseks aastaks rohkem kunst-nikke kohale meelitada. Sel korral ilmus kuulutus pealinna kõige suurema tiraaziga lehes (Washington Post), aga Maria arvab, et peaks tugevamat reklaami tegema, pöördudes näiteks raadiojaamade poole, mis edastaksid nn „public service“ kuulutuse.
Kuigi pole järgmise aasta plaane veel arendatud, usub Maria, et Washingtoni Eesti Selts jälle toetab seda ettevõtet. Aga enne on vaja seedida selle aasta kogemusi. Külastajana on lootused suured, et see näitusmüük toimuks ka järgmisel aastal, aga siis juba suuremalt ja laiemalt.
Agu Ets
