Kopli lasteaia Päikesepesa rühma lapsed voolisid vastlakukleid kollasest ja valgest plastiliinist. Nõnda on tulemus kindel – maitse ettekujutuses alati hea. Pildile on jäänud Maru kukkel. Kukkel ise on mõistagi maru, aga tema meisterkoka nimi on ka Maru! Kopli lasteaias on koguni kaks Maru-nimelist last, üks tüdruk ja üks poiss.
Vurrid teevad vurr, vurrud teevad nurr ja vastlakuklid teevad kõhus surr. Vurrid, (mitte vurrud) olid ritta laotud Tallinna Kopli lasteaia aknalauale vastlapäevaks, mis tänavu saabus teisipäeval (nagu ikka), 9. veebruaril, päev enne tuhkapäeva.
Laserplaatidest vurrid
Lähemal vaatlusel selgus, et vurrid on valmistatud mitte seakondist ja nöörist, nagu vanal heal a’al, vaid laserplaadist ehk kettast, millele võib talletada infi – pilte, sõnu või muusikat näiteks – mida siis laserplaadimängijas (CD-player) või arvuti vastavas salasahtlikeses mängida. Vurrid kaunistati ära ning puidust nupp liimiti peale ja alla, et oleks millest vuristada ja millel vuriseda.
Kuna antud lasteaias on keldrikorrusel oma köök ja seal tegutsevad köögitädid, siis lapsed saavad igal aastal vastlapäeval nautida nende keedetud hernesuppi ja kohapeal küpsetatud vastlakukleid.
Poest ostetud vastlakuklid on Eestis tihtipeale kahjuks väikseks pettumuseks, kuna enamusi üritatakse säästlikult teha ning paljud inimesed ei jaksa või soovi ka nende eest palju maksta. Selleks, et saiake tõeliselt hea oleks, peavad ju koostisosad olema erilised: kas tainas näiteks natukenegi kardemoni või midagi muud rikkalikumat.
Vahukoore all võib ka peidus olla veidi moosi või martsipanitörts. Eksklusiivsemaid vastlakukleid on ka müügil kohvikutes ja kondiitriärides. Parimaks vastlakukliks valiti pealinnas teist aastat järjest Gustavi kohviku omad, (kes on Tartu Werneri kohviku käepikendus), makstes 1,65 € tükk.
Minu kolleegide lemmikuid tuuakse igal aastal hoopis Olümpia hotelli kohvikust. Kuid kukleid võib ka voolida plastiliinist, siis on tulemus täpselt oma maitse ja unistuste kohane.
Tekst ja fotod:
Riina Kindlam, Tallinn
