9. küünlakuu pärastlõunal uisutas üksik naisterahvas Kopli lahe jääl Põhja-Tallinnas. Jalutajaid oli murdu, aga tema oli ainus, kes teradel toredat häält tekitas. Tal nupp nokkis, olles avastanud, et Stroomi rannas on sile jää.
Sügav pole seal nagunii ja hetkel on meri eriti kaugele taandunud. Liivasel merepõhjal on lainetriibud täitunud jääga, moodustades sebrase pinna, vahele ka ulmeliselt tardunud lainevahtu ning jäätiike.
Kasutasime ka juhust ja külma ilma jätku ning matkisime antud naise taibukust nautida hetke olusid: valguse, vaikuse ja külma erilist eredust pärast pikka vati sees viibimist. See vatt oli taevas, kuid vatina eriti alla ei sadanud; lihtsalt varjas meie eest päikese liikumist ja olemasolu. Ja nüüd kui päike välja tuli, tuppa tuli, silma tikkus ja peegeldusi ning varje tekitas, ehmatasime vist kõik. Ah, et sealt aknast ta tulebki, ulatus esmakordselt läbi kogu korteri ja sinna katuse taha kaobki… Jää veel!
18. veebruaril ilmus Postimehes artikkel kolme mehe 75 km uisuseiklusest ümber Muhu saare ning samal päeval jagas Pärnu Postimees värskeid fotosid ja videot 15 seiklushimulisest, kes võtsid ette 50 km uisuteekonna mandri Munalaiu sadamast ümber Kihnu saare. Kuna teel tõusis ette rüsijää, jäi tolle matka pikkuseks siiski 30 km.
Foto ja tekst:
Riina Kindlam, Tallinn
