Eesti saatkond Helsingis jagas seda fotot oma Twitter’i sotsiaalmeedia kontol. Foto kirjelduseks oli juurde kirjutatud: Lumeton talven lumiukot Virossa. Maakeeles tähendab see: “Lumeta talve lumememmed Eestis.” Huvitav, et erinevalt eesti keelest on inglise ja ka soome keeltes lumest tehtud inimesed meessoost: lumiukko, kusjuures ukko tähendab vana meest / vanaisa, umbes nagu lumetaat. Samas on Ukko soome mütoloogias taeva ja kõu jumal (nagu eestlaste Uku) ning äike on soome keeles ukkonen.
Eestis on väga mahe ilm ja lund ei ole põhimõtteliselt kuskil veel nähtud. Ka Soomes murti palju novembrikuu soojarekordeid ja lumepiir kulgeb hetkel Põhja-Pohjanmaa maakonnas ehk põhimõtteliselt on lund alates Kesk-Soomest. Kas Eestis tulevad mustad jõulud? Teie pool ookeani nimetatakse lumeta pühi “rohelisteks jõuludeks”, kusjuures meil on ka muru veel päris rohekas ja kohati lehvivad veel üksikud lilleõiedki nõrkevate varte otsas. Külmakraadid pole neid veel murdnud. Roheline mõjub mustast ikkagi helgemalt, seega võiks Eestiski väljendivärvust muuta, positiivsuse mõttes.
Antud foto kulgemislugu näitab hästi kuidas teave tänapäeval liigub. Nimelt kirjutati vastuseks saatkonnast Helsingis, et foto ilmus Postimehes, kes omakorda tõmbas selle Meelis Tammsalu Facebooki lehelt. Ja nüüd siis juba väliseesti ajakirjandussse! Postimehe juuresolev tekst oli järgmine: “Eestlased end juba lumevaesest talvest heidutada ei lase: nutikas paar ehitas omamoodi lumememmed puupakkudest.
Meelis Tammsalu jagas Facebookis fotot, millel seisavad uhkelt rivis kolm puupakkudest meisterdatud lumemme. Kui jätta kõrvale, et lume asemel on memmed valmistatud puidust, on kõik nagu päris. Meelis, üks lumememmede kahest autorist, ütleb, et idee jagamise vastu pole tal vähimatki. “Saavad teisedki võib-olla oma peresid rõõmustada ja koos lastega neid teha,” ütleb ta. Tormi järel on see pealegi kahtlemata hea võimalus murdunud puude kasutamiseks.”
Ilma teemal veel nii palju, et kas te fotosid pilve olete riputanud? Mulle just anti selline tööülesanne… Pilv (public /private cloud), on virtuaalne, interneti avarustes hõljuv vaikne kena kohakene, kuhu võib kraami ladustada. Tänapäeva inimeste pööning.
P.S. Twitter on üks paljudest sotsiaalmeedia suhtlus- ja infojagamise kanalitest. Kuna selle logo on sinine nokk lahti linnuke, on Eestis hakatud nimetama sõnumeid, mis jagatud Twitter’is (ehk tweet’e) eestipäraselt säutsudeks ja tegusõna tweet’imist pigem säutsumiseks. Lõbus Twitter’i rahvapärane nimetus on TIBUKISA.
Riina Kindlam,
Tallinn