• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    New Yorgi Eesti Kooli küsitlus lapsevanematele

    Olavi Arens: tuleb organiseeruda ja tegutseda!

    Olavi Arens: tuleb organiseeruda ja tegutseda!

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    New Yorgi Eesti Kooli küsitlus lapsevanematele

    Olavi Arens: tuleb organiseeruda ja tegutseda!

    Olavi Arens: tuleb organiseeruda ja tegutseda!

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eesti-elamuse aruanne

VES by VES
21. oktoober 2014
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje KiinOlin sel sügisel üle pika aja poolteist kuud Eestis, käisin ka mitmel lühikesel konverentsi- ja uurimisreisil Soomes, Lätis ja Leedus.

 

Siin on minu tänavuse Eestielamuse aruanne.

Esiteks: küll elavad Eestis ilusad inimesed. Kogen seda iga kord, kui mujalt maailmast kodumaile tulen, aga ikka see üllatab.

 

Kui mu ameeriklasest abikaasa esmakordselt Eestis käis, arvas ta, et siin toimub mingi suur rahvusvaheline modellikonkurss.

 

Ta tuli tagasi teisel suvel ja nägi, et sama modellikonkurss kestab ikka edasi. Kolmandal korral imestas ta veel vaid selle üle, et eesti modellid lükkavad enda ees lapsevankreid ja on ikka ilusad edasi.

 

Semiootik Valdur Mikital oleks kindlasti metsaservast varmalt võtta üks geneetilis-ajalooline seletus, miks just siin, suurte geograafiliste-poliitiliste-kosmiliste-mütoloogiliste pingete keskpunktis on tekkinud üks imeilus rahvakild, kel linnukeel suus ja täht säramas laubal.

Ega meie ilusad inimesed pole ainult verinoored. Käisin Draamateatris vaatamas etendust „Teed juuakse kell viis“, millega tähistas ümmargust juubelit armastatud näitleja Ita Ever, ilus ja anderikas naine. Teine küps anne, elav novelli- ja romaaniklassik Arvo Valton tähistas kuue lapse, kaheteistkümne lapselapse ning saja külalisega kirjanike maja musta laega saalis oma kogutud teoste 24. köite ilmumist. Selle vägitööga asetub Valton kirjandusloos Eduard Vilde järel teisele kohale (Vildel on 33 köidet, aga need on palju õhemad!).

 

Sinistes köidetes leidub rohkesti varem avaldamata asju, viimases köites on huvitavad mälestused, kust ilmneb lapsena Siberisse saadetud viljaka kirjaniku aastakümnete pikkune töö mh väikeste soome-ugri rahvaste kultuuri edendamiseks ja tõlkimiseks. Need rahvad pole kunagi olnud vabad, nagu on olnud iseseisvad riigid Soome, Ungari ja Eesti. Nüüd on meie kord neid aidata, on kirjaniku sõnum. Valton rõõmustab oma teose eessõnas, et eesti keeles on alles kõik seni kehtinud grammatilised vormid.

Tartu Ülikooli eesti filoloogide 1972. aasta lennu kokkutulekul sain keeleteadlaselt Jüri Valgelt kinnitust selle kohta, et eesti keele kõnetuvastuse tehnoloogia on nüüd praktiliselt välja töötatud, juba saamegi hakata arvutile eesti keeles juttu  dikteerima või koosolekut protokollima, st et eesti keel on infotehnoloogiliselt maailma kõige arenenumate keelte hulgas, ja neid on ainult mõnikümmend. Eesti keel on tark ja vaba.  Et aruanne liiga roosiliseks ei kipuks, kinnitan, et nägin Tallinna tänaval suurt reklaami: EESTI OMA HOT DOGID.  Keeleinimese süda jättis jälle jõnksu vahele.

Kirjutasime kursusekaaslastega oma 1960. ja 1970. aastate ülikoolimälestustest raamatu „Eesti keeles ja meeles“, mis ilmub novembris  eestikeelse Tartu Ülikooli 95. sünnipäevaks (rootsikeelne Tartu Ülikool asutati teatavasti 1632, saksakeelne 1802, eestikeelne  1. detsembril 1919).

Tänu Kultuurkapitalile osalesin Tallinnas nn pagulaskonverentsil, millega tähistasime nn paadipõgenemise 70. aastapäeva. Kõnelesin kolmes keeles luuletanud ja USAs kirjandusajakirja „World Literature Today“ peatoimetajana oma elutöö teinud kirjandusprofessori Ivar Ivaski kultuurivahendaja rollist okupeeritud Balti riikide ja vaba maailma vahel.

 

Konverentsil kanti ette mitme põhjaliku uurimuse tulemusi välismaal elava Eesti diasporaa, st nii uute kui vanade väliseestlaste kohta (Triinu Ojamaa, Maarja Merivoo-Parro, Ain Haas, Aet Annist jt);  uuringute põhijäreldused räägivad risti vastu rumalale mugavuspaguluse jutule: välismaale kolimine on väga suur pingutus ja stress ka siis, kui see otsus tehakse praegu mitte poliitilise sunni tõttu, vaid vabal tahtel (majanduslikel, perekondlikel või sobiva eriala otsimise põhjustel); eestlaste identiteet pigem tugevneb kui laguneb mujal elades, Eesti elu mitte ei kiruta, vaid kiputakse seda enam idealiseerima, mida kauem eemal elatakse.

 

Sidemeid kodumaaga ei katkesta praegu keegi, paljud elavad kahte lehte, kord siin, kord seal. Eesti kultuur, eriti muusika muutub välismaal elades lausa südameasjaks, Eestiarmastus tugevneb ja seda pärandatakse edasi mitte ainult esimese, vaid ka teise ja isegi kolmanda-neljanda põlve järglastele. Aet Annist võttis kasutusele poleemilised mõisted eneseküüditamine (selfdeportation) ehk küüditumine ja nn padipõgenikud. Viimased on siis need, kes soovivad saada välismaal paremat haridust või elada hoolivamas ühiskonnas. Nende vaba valik on talutava, hea või veel parema elu vahel.

Esinesin sama Ivaski-ettekandega ka Vilniuse ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse konverentsil, seal tuli pärast mu ettekanne lõppu üks venelanna minu käest küsima, millist okupatsiooni ma silmas pean, sest ega siis nõukogude aeg polnud ju ometi mingi okupatsioon, me elanud toona suures sõpruses. Ivar Ivaski kirju leedu luuleklassik Henrikas Radauskasele kahjuks Vilniusest ei leidnud, kuigi leedulased on Radauskase kirjad Ivaskile raamatuna välja andnud, aga sain edasiseks otsinguks USAs kasulikke vihjeid.

Leedulased kiitsid ühest suust Eestit: Eesti on meile eeskujuks, Eesti on teinud algusest peale kõik õigesti ja hästi. Üks leedu mees teadis kindlalt ka Eesti erakordse edu põhjust: sel ajal, kui leedulased vaatasid Moskva tv-uudistesaadet Vremja, vaatasid eestlased Soome televisiooni. Nii et aitäh Soomele. Eesti-vaimustuse tõttu olid leedulased optimistlikud isegi euroraha ootel, see toimub 1. jaanuaril 2015. Lätlased, kes liitusid euroga mullu, nii rõõmsad ei olnud, nemad muretsesid hindade tõusu, parlamendivalimiste tulemuste ja venemeelsete võimuhaaramisohu  pärast. Ukraina-mure on aga meil kõigil ühine. Ah jaa, Leedus ja Lätis öeldi samuti, et Eestis elavad ilusad inimesed.

Soomes leidsin kirjandusseltsi arhiivist suure huvitava kirjavahetuse psühhiaatrist kirjaniku Martti Rauhala ja Ivar Ivaski vahel, ehkki läksin sinna otsima Ivaski kirju professor Kai Laitinenile. Laitineni arhiiv on aga korrastamata ja selle vilju peab ootama jääma.

Usutlesin Helsingis Ivaskite perekonnasõpra, keeleteaduse professorit Riho Grünthalit. Ivaskit mäletatakse ja austatakse ikka veel Soomes, kus ta veetis viisteist suve siis, kui okupeeritud Eestis veel suvesid veeta ei saanud. Nüüd puhkab Ivar Ivask oma lapsepõlvemaadel  Rõngus, kus tänavu oli erakordselt kaunis ja kuldne, soe ja seenerohke sügis. Kuldselt kurb oli ka Tartus Raadi surnuaial, kus käisime meenutamas juunis lahkunud Eesti biitluuletajat, hääd sõpra Johnny B Isotamme.

Seda uudist, et Eestis on erakordselt ilusad inimesed, tõttas mulle jutustama ka ameeriklanna, kellega Madisonis golfi mängin. Tema poeg on väga rahul, et nende väeosa äsja Eestisse paigutati: ilusad naised ja hää toit.

 

Sirje Kiin

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

„E-eestlaseks” saamise vastu on suur huvi USA-s, Soomes ja Kanadas

Läti muutis seadust: võtmed pangale tagasi ja laenust priiks

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Lahkus kirjanik Mats Traat
  • 80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis
  • Briti finantsjärelevalve alustas Kristo Käärmanni suhtes uurimist

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?