Eesti rändepoliitika on muutunud sedavõrd paindlikuks, et vahel ei suuda Euroopa tolliametnikud seda uskuda ja peavad Eestisse tööle tulija alusetult kinni.
Kui näiteks vietnamlane tahab saada Eestis kokaks, siis võib ta esmalt tulla riiki tavalise turistiviisaga. Kui mõni siinne restoran on nõus ta tööle võtma vähemalt keskmise palga eest ning selle ka politsei- ja piirivalveametis kirja paneb, ongi kõik korras. Nii võib välismaalane Eestis tööl käia kuni üheksa kuud aastas.
Eestil on viisavabadus enam kui 60 riigiga ning nende maade kodanikud võivad siin viibida viisata kuni kolm kuud poole aasta jooksul. Singapuri või Monaco kodanikele ei ole Eesti tõenäoliselt kuigi ahvatlev töötamiskoht, malaislastele või albaanlastele võiks see aga olla põnev võimalus.
«Me töötamegi selle nimel, et sisseränne suureneks,» märkis siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
2016. aastal tuli Eestisse elama enam kui 6000 välismaalast. Mullu detsembris sai täis ka sisserände piirarv, mis on seatud väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatele inimestele, ning aasta viimastel nädalatel ei saanud töötamiseks ja ettevõtluseks rohkem elamislube anda. Annuse kinnitusel ei ole seda varem juhtunud, kui välja arvata need ammused aastad, kui kogu sisseränne läks piirmäära alla.
Sekkuma pidi Angela Merkel
Mõnikord on aga Eestis kehtivad reeglid nii leebed, et usinad ametnikud mujal Euroopas ei suuda seda uskuda. Näiteks oli Bigbank leidnud endale Brasiiliast sobiva töötaja, kes peaaegu ei olekski Eestisse jõudnud. «Kahjuks ei saanud ta Frankfurdi lennujaamast edasi, sest mingil põhjusel oli ta väidetavalt meile ohtlik,» meenutas ettevõtte personalijuht Agne Sokolov. «Saime sellest alles kuus tundi hiljem teada, kui ta taheti Brasiiliasse tagasi saata. Jõudsime isegi peaministrini välja, kes õnneks oli sel hetkel kohtumisel Angela Merkeliga, ja suutsime selle probleemi kenasti lahendada.» See, et Eestis võib lühikest aega töötada ka ilma tööloata, tundus ametnikule Saksamaal väga kahtlane.
«Kuna Eesti on aegade jooksul välistööjõu värbamist ja palkamist tublisti lihtsustanud, oleme teiste riikidega võrreldes üsna heas seisus,» kinnitas ka TransferWise’i personalispetsialist Triin Sau. Tema sõnul ei tohiks aga loorberitele puhkama jääda, vaid peaks vaatama tulevikku. «Eesti on arenenud kiiresti, ent kui soovime maailmatasemel talentide pärast konkureerida, siis peame mõistma, et välisriikidest pärit tugevad spetsialistid pole mitte erand, vaid uus normaalsus,» märkis ta.
Sama meelt oli ka MoveMyTalent OÜ juht ja osanik Laura Salu, kelle ettevõte tegelebki välistöötajate nõustamise ja abistamisega. «Kindlasti on elamisloa taotlemine läinud lihtsamaks,» nentis ta. «Tervitatav on ka see, et kvalifitseeritud töötajal on Eestisse tulla lihtsam kui mõnda teise Euroopa Liidu riiki, aga parajalt asjaajamist ja kohalkäimist on ikkagi.»
Sokolovi sõnul võib just elamisloa taotlemine teinekord venida. «Elamisloa taotluse menetlemine võib aega võtta kaks kuud. Kui lõpuks selgub, et mingi dokument on vaja lisada, algab menetlusaeg otsast peale, kuigi võiks jätkuda,» ütles ta.
