Aasta looma ilvese meeliselupaigaks on mets, aga talle sobib hästi ka põldude ja metsaga vahelduv kultuurmaastik. Pimeduse varjus võib teda kohata isegi inimelamute läheduses.
2018. aasta loomaks on valitud ilves, Eestimaa ainus metsikult looduses elava kaslaste sugukonna liige. Kogu maakeral on kaslased esindatud 32 liigiga.
Eesti aladel elutsev harilik ilves Lynx lynx (varasemalt Felis lynx) asustab Põhja-Euraasia metsasid ja mägialasid. Ilves on hästi äratuntav: ümar pea, kõrged jalad, lühike musta otsaga saba, mis jätab kandilise mulje. Karvastiku toonid varieeruvad kollakashallist punakaspruunini ja on kaetud mustade tähnidega. Eriti tähnilist kutsuvad jahimehed ubailveseks. Kõhualune on neil enamasti valge. Talvekasukas suve omast mõnevõrra heledam. Ilvese kõrvade tippudel paiknevad 4-5 sentimeetri kõrgused karvatutid pidavat aitama kaasa üliteravale kuulmisele. Kannab põskhabet.
Jäljed on nagu kassil, ainult palju suuremad. Sama isend võib vastavalt lumeoludele jälje suurust muuta. Varbaid laiali ajades saab ilves ka alt suhteliselt karvast käppa kasutada lumeräätsana.
Ilvest võib kohata kõigis metsatüüpides ja kultuurmaastike servaaladel. Ikka seal, kus jätkub saakloomi. Ilves on territoriaalne loom. Eesti ilvesed on maailma suurimad. Kui mujal toituvad need loomad hiirtest, lindudest ja jänestest, siis Eestis põhiliselt metskitsedest. Kitse murdmiseks on tarvis kogukamat looma. Jahi õnnestumise korral saab loom korraliku kõhutäie ja nädala toidumured korraga murtud.
Ilvesega samas metsas viibides võib näha tema jälgi, aga looma ennast mitte. Sedavõrd hea on tema maskeerumisvõime igas olukorras. Enamasti eelistab ilves kiirele põgenemisele varjumist. Inimesest kordades parem nägemis- ja kuulmisvõime aitavad metsas uitaja avastada varakult.
Ilvest nähakse enamasti autoga sõites. Tehnikat ta ei karda. Põhjuseks vast see, et tänapäeval pole Eesti metsades enam kohta, kuhu ei ulatuks metsaraie hääled. Loomadele on kohale jõudnud teadmine, et metsaväljaveo traktorid ja harvesterid pole ohtlikud. Nooremad ja rumalamad laiendavad seda arusaama kõigi liiklusvahendite kohta.
Mida teha, kui kohtud Eesti metsas ilvesega? Naudi hetke! Ükski terve ilves ei ole inimesele ohtlik.
Looduskalendri veebilehel asub ka ilvesekaamera
Ilvesekaamera asub reaalelus Elistvere loomapargis, kus elab 4 täpilist kaslast: ilvesepreili Gella, ilvesepoisid Lars ja Koopailves ning veel üks nooruke uustulnuk Ida-Virumaalt. Kaamera ees näeme loodetavasti heleda kasukaga Gellat, samuti Larsi, kellel on tumedam pea ja tumedad täpid, ning võib-olla ka arglikku ja omaette hoidvat Koopailvest. Tänavu Elistverre toodud uustulnukat – kes on ilmselt noor emasloom ja kes oli väidetavalt jäetud Ida-Virumaal ühte tühja koeraaedikusse, me esialgu ei trehva.
Ta elab omaette aia sees ja alles kohaneb siinsete ilvestega. Kaamera on paigutatud ilvese aedikusse vaatega puuderühma suunas, kus Gella armastab istuda ja Lars kõndida. Et kaamera näitab pilti ka öösel, tasub ülekannet vaadata just hilistel tundidel, sest tegu on ju öösel aktiivsete loomadega. Ka Elistvere pargi töötajad on põnevil, mida teevad nende ilvesed külastajatest vabal ajal. Loodetavasti kuuleme kaamera ülekandes ka ilvese erinevaid hääli.
Ilvesekaamera:
