Foto: Toms Kalnins (Läti Presidendi Kantselei)
Euroopa ühtsust ja tugevust proovilepanev põgenikekriis, võitlus rahvusvahelise terrorismiga ja julgeolek olid Balti riikide presidentide Palanga kohtumise võtmesõnad.
Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves rõhutas kohtumisel Läti ja Leedu kolleegidega Raimonds Vējonise ja Dalia Grybauskaitėga, et põgenikekriis ei ole Pariisi terrorirünnakute otsene põhjus, sest sõjapõgenikud pagevad Euroopasse just sellise brutaalse vägivalla ja massimõrvade eest nagu nägime 13. novembril Prantsusmaa pealinnas.
„Euroopa Liit, kus elab üle 500 miljoni inimese, suudab vastu võtta sõjapõgenikke, kelle elu on tõepoolest ohus. Meis peab olema ühtsus ja solidaarsus liikmesriikide vahel ning kaastunne nende vastu, kes tõesti vajavad meie abi,“ ütles president Ilves. „Balti riigid peaksid seda eriti hästi mõistma, mitte ainult 1944. aasta suurpõgenemist meenutades, vaid ka mõeldes tagasi viimaste aastakümnete toetusele Euroopa Liidult ja liikmesriikidelt. Samas tuleb saavutada senisest tõhusam kontroll oma välispiiride üle, rõhutatult just lõunatiival. Kindlasti on oluline isikute taustakontroll, et tuvastada, kes on seotud terroriorganisatsioonidega ja kes on süütud sõjapõgenikud.“
Euroopa Liit on jõudnud ristteele, kus ühele poole minnes valime kaotatud võimalused ning teisele poole astudes sisemiselt tugeva ja väljapoole mõjuka ühenduse, meenutas Eesti riigipea, öeldes: „Mina valin teise võimaluse kasuks ja õhutan kõiki teisi sama tegema.“
Balti riikide liidrid rääkisid põhjalikult ka julgeolekuolukorrast Euroopas, mida mõjutavad nii terroriorganisatsiooni Daeshi rünnakud Ankaras ja Pariisis, pommiplahvatus Egiptusest startinud Vene reisilennukis kui ka seni Venemaa toetatud separatistide tegevus Ukrainas. „Ukraina vajab jätkuvalt demokraatlike riikide tähelepanu ja toetust,” lisas Eesti riigipea.
Kõneldes NATO Varssavi tippkohtumisest juulis 2016 rõhutas president Ilves, et „heidutus ongi meie usutav poliitika“, pidades oluliseks Alliansi ühisõppusi, liitlaste roteeruvaid üksusi ning eelpaigutatud relvastust ja varustust NATO idatiival.
“Nii saab NATO seista võrdselt kõigi liitlaste eest,” ütles Eesti riigipea, kelle sõnul on selle eelduseks NATO ühtsus. „See tähendab, et NATO otsib tegelikke lahendusi kõiki liitlasi puudutavatele julgeolekuohtudele ning ka panustab nende lahendamisse nii nagu me kõik tegeleme Atlandiülesel teljel põgenikekriisi, terrorismiohu tõrjumise ja äärmusluse ohjeldamisega.“
VPK
