Foto: delfi.ee. 29. septembril toimus Tartus Raadil pidulik Eesti Rahva Muuseumi (ERM) avaüritus.
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on uue muuseumi hoone uste avamisega lõpule jõudnud pikk protsess. See tähendas kolme aastat rasket tööd ja 107 aastat unistamist ja ootamist.
Kõik senised aastad ajutistel pindadel tegutsenud ja Eesti rahva ajalugu talletanud Eesti Rahva Muuseum sai unistuse täitumisse kindlamalt uskuma hakata alles viis aastat tagasi, kui toonane valitsus teatas, et uus maja tuleb, saadakse selleks siis oodatud euroabi või mitte.
See, mida oli oodatud mitu inimpõlve, juhtus 2013. aasta märtsis – Tartus Raadil algas ERMi uue hoone ehitus.
1909. aastal asutatud ERM oli mööda Tartut laiali: sõjajärgsest ajast alates olid peamaja ja hoidlad Veski tänava endises kohtuhoones, püsinäitus raudteelaste endises klubimajas ning osa kogusid ja näituseid Raadi endises mõisakompleksis.
ERM on uhke oma innovaatiliste lahenduste poolest ja usub, et sellest võiks saada Euroopa üks silmapaistvamaid muuseume. Näiteks rajati ERM-i maailma suurim heliinstallatsioon, mis küllap võiks huvi pakkuda ka väljaspool Eestit.
Kõige suurema osa ERM-i 6000 ruutmeetrisest näitusepinnast võtab enda alla 4000 ruutmeetril laiuv püsinäitus “Kohtumised”, mis kõneleb tavalistest Eestis elanud, töötanud, armastanud ja lapsi saanud inimestest.
ERM-i teadusdirektor Pille Runnel nimetab kümme aastat ette valmistatud näituseala Eesti muuseumide maastikul täiesti uueks, nii-öelda endasse tõmbavaks keskkonnaks, mis ei sunni mängima lihtsameelseid nuppudele vajutamise mänge. Küll aga saab nupule saab vajutada näiteks siis, kui soovida vaadata Johannes Pääsukese fotode andmebaasi või korraldada kirikurüüstet.
“Me võtame tehnoloogia appi seal, kus me tahame näidata midagi, mida ei saa esemetega teha. Näiteks Eesti püsinäitusel esitavad interaktiivsed ekraanid andmebaase. Ma nimetaksin seda endasse tõmbavaks näituse keskkonnaks, inglise keeles on selle jaoks termin immersive exhibition,” selgitas Runnel.
Soome-ugri rahvaste kultuurilisi ja mõtteilmaseoseid käsitlev püsinäitus “Uurali kaja” peidab endas Taavi Tulevi loodud maailma suurimat loodushelide aastaringi moodustavat heliinstallatsiooni.
“Arvutivõimekus, mida vaja selleks, et mängida sellist kaunist loomulikku linnulaulu, on päris suur. Need seadmed on nii moodsad, et sellist lahendust, nagu siin on, paar aastat tagasi poleks üldse olnud võimalik teha,” sõnas süsteemiinsener Marko Erlach.
Eesti Rahva Muuseum avatakse Tartus Raadil külastajatele esimesel oktoobril.
