Arvo Pärdi Keskuse siseruumides pole teravaid nurki. Foto: Paco Ulman
Nüüdsest on Tallinna külje all paiknev Kellasalu ametlikult avatud ja maailma muusikakaardil. Helilooja Arvo Pärdi Keskuse avamist tähistati mitmete kontsertidega nii Tallinnas kui ka Laulasmaal, mis on ka järelvaadatavad ERRi kodulehel.
Keskuse uhiuus vabakujuline hoone on orgaaniliselt Laulasmaa männimetsa paigutatud. See on valguseküllane ja avar, vabalt voolava minimalistliku ruumiga ning naturaalsest puidust seinte ja põrandatega. Hoone väliskujundusele annavad unikaalse välimuse vertikaalsed metallsambad, mis matkivad ümbritseva rannikumetsa sirgete männitüvede rütmi. Hoonel on unikaaldetailidest rajatud metalltorn, mille tippu viib 140 astmega spiraaltrepp. Torni tipust avaneb hingemattev vaade männimetsale ja merele.
Arvo Pärdi Keskus on helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning muusika- ja infokeskus kõigile, kes tunnevad huvi tema loomingu ja sellega seotud vastu. Selle asutasid 2010. aastal helilooja ja tema perekond sooviga luua võimalused Arvo Pärdi loomingulise pärandi säilitamiseks ja mõtestamiseks tema emakeelses keskkonnas, Eestis.
Hoones asuvad lisaks tänapäevastele arhiivihoidlatele 150-kohaline kammersaal, raamatukogu, näituseala, filmi- ja klassituba. Keskuse süda on arhiiv, mis sisaldab helilooja loominguga seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.
“Tänu Hispaania büroo Arau Acustica spetsialistide tööle on selles kammersaalis hingetuks võttev akustika”, kirjutab Heli Sibrits Postimehes. Foto: Paco Ulman
Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjad: teoste visandid, partituurid ja päeviku vormis noodivihikud. Lisaks tuhanded fotod, salvestused erinevatel helikandjatel, kirjavahetus, filmid ning teised helilooja elu, loomingut ja selle retseptsiooni puudutavad säilikud. Arhiivi aigutatakse juba põhjalikult läbi töötatud materjalid, eraldi väike madala temperatuuriga ruum on helikandjatele, kus hoitakse videolinte ja CD plaate.
“Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et aastate eest otsustas Arvo Pärdi perekond tuua helilooja arhiivi tagasi Eestisse. See on tegelikult kogu Eesti kultuurile nagu üks kingitus, sest võimaldab tegeleda Arvo Pärdi loomingu uurimise ja mõtestamisega helilooja emakeelses keskkonnas,” ütles keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
Majas asuva raamatukogu tuuma moodustavad Arvo Pärdi ja Nora Pärdi isiklikud, peamiselt teoloogilise sisuga raamatud. Samuti on raamatukogus Arvo Pärdi teoste trükipartituurid, muusikaalast teaduskirjandust ning audio- ja videosalvestisi.
Arvo Pärdi Keskusele sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos.
Arhitektide sõnul inspireeris neid hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria.
«Arvo Pärdi keskuse hoones astuvad dialoogi arhitektuur, muusika ja loodus. Hoone arhitektuur tõukub viisnurksete sisehoovide mustrist. Hoone püüab leida tasakaalu Arvo Pärdi loomingule omase taandatuse ning metsakeskkonna ilu vahel. Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi,» sõnas Enrique Sobejano. Maja projekteerides kuulasid arhitektid Pärdi muusikat, eelkõige «Tabula rasat».
8,5 miljonit maksma läinud keskuse ehitust rahastas Eesti riik ja avamisega tähistatakse Eesti Vabariigi juubelit. 2385-ruutmeetrise hoone ehitustöödega alustati 2017. a. märtsis, ehitas Eesti firma AS Ehitustrust ja materjalidena kasutati looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni, huvitava detailina pole majas ühtegi liistu, see-eest nii mõnegi ukse mõõtmed küünivad kolme-nelja meetrini. Hoone asub männimetsaga kaetud riigimaal, mis on sihtasutusele Arvo Pärdi Keskus antud kasutada sajaks aastaks, tingimusel, et ollakse avalikkusele avatud asutus.
Arvo Pärdi Keskus on avatud K-P 12- 6.
