Mõisaküla kultuurimaja direktor Laine Pedaja ja linnapea Ervin Tamberg keskväljaku kuuse juures advendiküünalt süütamas. Foto: Anu Laarmann
Maailm elab advendiaja ootuses. Päevad mööduvad kiirelt. Tundub, et alles viisime jõuluaegse kuusepuu toast välja. Ja juba jälle ootab meid ees kodude kaunistamine, kingituste valimine, kuusepuu toomine ja ettevalmistused uue aasta saabumiseks.
Enne seda on aga kaunis aeg, mil hing ja meeled valmistavad end tasapisi ette selle tähtsa õhtu, jõuluõhtu tulekuks. Ajaloost on teada, et advendiaja jõuluootus pärineb juba 5. sajandist. Nende nelja nädala karsked kombed on tänapäevaks asendunud rõõmsa jõuluootusega.
Eestlased on olnud põline maarahvas ja linnastumine toimus viimasel sajal aastal. Nii pidi rahvakombe kohaselt Toomapäevaks, 21. detsembriks, olema tehtud kõik tähtsad toimingud, makstud võlad ja täidetud aasta jooksul antud lubadused. Samuti kraamiti toad ja kogu pererahvas sai lõpuks puhata. Olid ju sügistööd lõppenud ja uus kevad alles kaugel.
Advendiaega hakati Eestimaal uuesti tähistama paarkümmend aastat tagasi. Esialgu kirikutes, kuid tänaseks päevaks on saanud toredaks kombeks 1. advendi õhtul pimeduse saabudes süüdata pidurüüdes kuuskedel jõulutuled. See on pühalik tunne, kui oma väikese linna rahvas koguneb keskväljakule kuuse juurde. Kõnelevad kirikuõpetaja ja linnapea, kõlab kaunis muusika, laulavad koolilapsed. Seejärel süütab linnapea jõulupuul laternas oleva küünla. Kuidagi märkamatult on aastate edenedes linlaste seas levinud komme tuua kaasa oma küünal, soovida salajane soov, süüdata laternas olevast küünlaleegist oma sooviküünal ja asetada see puu alla lumele.
Järgnev on imeline vaatepilt, sest küünlad on kattega ja põlevad kaua. Veel järgmisel päevalgi on sooviküünlad põlemas. Siiani pole kuri käsi neid puutunud ja nii süttib kuuse all tuulevarjus advendiõhtul järjest rohkem küünlaid.
Möödub minuteid ja siis valgustab pidupuud elektriküünlade sära. See on aasta üks oodatumaid hetki ja olenemata ilmast on tuldud seda nautima. Oleme olnud paduvihmas tormituule käes ja samuti -30C kraadises pakases.
Pärast kaunist üritust minnakse üheskoos rahvamajja, kus on kaetud pidulaud. Koos juuakse kuuma taimeteed ja süüakse rosinakringlit. Õdusas saalis saab jõulumuusika saatel jutelda kaaslastega, keda pole ammu kohatud. Meenutatakse möödunut, on pühalik nukker-rõõmus olemine.
Nii tähistatakse advendiaega enamikes Eestimaa väikekohtades. Suuremates linnades alustatakse jõulutulede ülespanekut varem, aga advendiaja algus toimub sarnaste üritustega kogu kodumaal.
Meil pole kombeks liiga vara kodusid elektriküünaldega kaunistama hakata. Kuid nüüd, pärast advendiküünla süütamist, on õige aeg. Sel õhtul säravad kodude aknad, on kaunistatud majad, puud ja hekid. Kuid ikka eestlaslikult tagasihoidlikult. Tähtsam on looduse ilu ja jõuluootuse sädelus ei varja seda ära.
Anu Laarmann
väikelinnast Mõisakülast
