Ajakirjanduskooli algus, osalejad: Ilona Velez, Marianne Vanaselja, Katrin Haiba, Sirje Helder Gold, Anu-Irja Ojamaa, Aivar Laur, Nora Riisenberg ja õppejõud Maarja Pärl-Lõhmus. Fotod: Eve Saar / VES
Tihti on olukord selline, et selleks, et mingi suur probleem lahendada, tuleb lahendada selle probleemi. VeelSuuremProbleem, et kõnealune probleem selle käigus lahenduks.
Mis oleks see suurem hoob, mis toetaks sel viisil edasi ajalehe Vaba Eesti Sõna ilmumist?
Püüan aru saada metatasandist, mis probleem see on, millele ajaleht oleks töövahend?
Ajalehte kirjeldatakse kaasaja ühiskonnas kas kogukonna ühise infokeskkonna loojat või ärisüsteemis kui omanikele kasumit teenivat äriettevõtet. Eesti ühiskond Ameerikas on olnud võimas pagulasühiskond, mis tuli massina ning tulijatel oli suur huvi üksteise vastu, kaaslaste saatuse vastu, nad olid üksteisega väga seotud. Nüüdseks on sellised suhted hääbunud, aga peamised ülesanded püsivad.
Vaba Eesti Sõna oli võitlushääl selleks, et Eesti riik saaks vabaks – see oli kõigi ühine kõige suurem eesmärk. Nüüd on see asendunud Eesti vabaduse üldisema kaitsmise, turvamisega.
VeelSuuremaProbleemina näen, et
– Vaba Eesti Sõnal on kultuurimissioon, eestluse eesti keeles arendamise missioon, mis loob eesti keskkonda Ameerikas. Me sellega mitte ainult ei peegelda keskkonda, vaid ka loome keskkonda. Luua eesti keskkonda on sellisena eestluse töövahend. See tähendab palju aktiivsemaid avalikke tekste.
– Vaba Eesti Sõna tekstid peavad kõnetama Eesti inimesi, Eesti kodusid ja Eesti ühiskonda, nii et oleks kõneaine kodudes ja ühiskonnas laiemalt.
– Vaba Eesti Sõna peab olema KOHTADE keskne, kus on eestlasi ja eesti peresid, seal peaks perede lauanurkadel olema füüsiliselt eestikeelne ajaleht kui kultuuriside ja keele õppimise keskkond.
– Vaba Eesti Sõna peab olema üks arvestatav kanal Eesti avalikkuses, peab olema professionaalseid laia silmaringiga ja sügava analüüsiga ajakirjanduslikke tekste, (nendeks vaja teha eraldi plaan ja uurimist toetavad stipendiumid).
– Vaba Eesti Sõna võrgustik peab katma kogu Ameerika nii, et inimesed tunnevad osalust ning tahavad osaleda lehe loomisel SISULISELT.
– Vaba Eesti Sõna jaoks tuleb koolitada koostööle noori, kes asuvad võrgustikku omakorda kujundama ning on sädeinimesed kirjutamisel, kirjutiste hankimisel, intervjueerimisel. Selleks on vaja teha Vaba Eesti Sõna ajakirjanduse koolitus, ajakirjanduskool. Me peame Eesti ühiskonda inimesi ja ühistegevusi meile endile tutvustama, peame hoidma Eesti ühiskonda elevil ja tegusa üle maailma. *
______
* Mõtted esitatud Vaba Eesti Sõna juhatuse koosolekul 17. novembril 2019. Ajakirjanduskool toimub viis korda New Yorgi Eesti Maja sinises saalis, ajakirjanduskool toimub veel 26. novembril kell 17.30 ja 5. detsembril kell 17.30. Huvilised on oodatud.
Maarja Pärl-Lõhmus
