2016. aasta andis inimkonna ajaloo mõistmisse juurde ühe peatüki ning selle kirjutamises oli oluline osa Eesti Biokeskuse arheogeneetikute teadustööl. Maailma üks hinnatum teadusajakirja Science toimetajate kolleegium valis just selle, ajakirjas Nature ilmunud uuringu tänavuse aasta kümne olulisema teadusläbimurde hulka.
Lisaks olulisele teadustööle, sai tähelepanu ka Eesti kunstniku Markus Kasemaa graafiline joonis, mis kaunistas selle Nature numbri esikaant. Pilt kannab pealkirja A genetic improvisation on a world map, mis eesti keeles võiks tähendada maailmakaardi geneetiline improvisatsioon.
Paljud teavad fakti, et tänapäeva inimese, Homo sapiensi, eellased rändasid välja Aafrikast. Seda vähem kui 75 000 aasta eest. Teada on seegi, et sel teel kohtusid ja said järglasi mitmete teiste ürginimestega, näiteks neandertallaste ja denisi inimestega. Teadlasi on aga palju enam hakanud huvitama küsimus, kas nüüdisinimesed rändasid Aafrikast ühe rühmana või hoopis mitmel korral?
Ja see küsimus on nüüd saanud vastuse.
Eesti Biokeskuse direktori Mait Metspalu ja Cambridge’i ülikooli teadlase Toomas Kivisilla juhtimisel ning mitme Tartu ülikooli teadlase töö tulemusel avaldati tänavu õige mitu olulist teadusartiklit, mis näitavad, et 120 000 aastat tagasi rändas Aafrikast välja rühm inimesi, kelle geneetiline pärand moodustab vähemalt kaks protsenti tänaste paapualaste genoomist.
Seega on nüüdisinimese eellased Aafrikast välja rännanud vähemalt kahes laines.
Septembri lõpus Nature’s avaldatud artikkel 483 inimese genoomi detailsel analüüsil. Proovid koguti üle maailma 125-st inimpopulatsioonist. Uuring viidi läbi ligi saja teadlase koostöös 74-st erinevast uurimisgrupist üle kogu maailma.
Ajakirja Nature samas numbris ilmusid ka Eske Willerslevi ja David Reichi poolt juhitud kahe rahvusvahelise uurimisgrupi poolt läbi viidud ja samadele küsimustele keskenduvat uurimustööd. Kõik kolm uuringut on ühel meelel, et valdav enamus tänapäeva mitte-aafriklaste geneetilisest pagasist on pärit väljarändest, mis toimus vähem kui 75 000 aastat tagasi.
Samas, Willerslev ja Reich leiavad, et kui mõni varasem väljaränne tõesti toimuski, siis ei jätnud see genoomi pea mingit või jättis vaid väga väikese jälje. “Me leidsime aga, et just see “väike jälg”, mis hõlmab tänapäeva Paapua elanikel vähemalt 2 protsenti nende genoomist, ongi pärit Aafrikast varem, umbes 120 000 aastat tagasi välja rännanud inimestelt,” sõnas Luca Pagani, kes koos Daniel Lawsoniga ning Mait Metspaluga seda uurimissuunda juhtis.
Loodusliku valiku mõju uurimist juhtisid Evelyn Jagoda, Alexander Mörseburg ja Toomas Kivisild Cambridge’ist, kes näitasid, et keskkonnast sõltuv puhastav valik on toimunud pigmentatsiooni ja immuunvastusega seotud geenides.
“Leidsime mitmeid metabolismi ja immuunvastusega seotud geene, mis on uuteks kandidaatideks kohastumustele, mis on sõltuvad spetsiifilistest keskkonna- ja toitumistingimustest erinevates maailma piirkondades,” ütles uuringu autor Toomas Kivisild.
