Foto suurpõgenemise näituselt TÜ akadeemilises raamatukogus.
75 aasta möödumist suurest põgenemisest, mille käigus lahkus Eestist 1944. a. septembris ligi 80 000 inimest, mälestatakse Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) algatusel 18.-22. septembril nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus kui mitmel pool maailmas, kus elab tollaste põgenike järeltulijaid.
Tallinnas Jaani kirikus ja Tartus Jaani kirikus toimusid oikumeenilised mälestusteenistused “Minna ei taha, kuid jääda ei saa” 19. septembril kell 18.00, samal ajal helisesid kõikide Eestimaa kirikute kellad nende inimeste mälestuseks, kellele see põgenemisteekond jäi viimaseks. Nende arv on siiani teadmata.
Vasakult: riigikogu liige Raivo E. Tamm, riigikogu esimees Henn Põlluaas, rahvastikuminister Riina Solman, ÜEKN aseesimees Iivi Zajedova, peaminister Jüri Ratas Jaani kirikus. Foto: ERR
Tallinnas Vabaduse platsi mälestusõhtul oli kohal riigikogu esimees Henn Põlluaas, kõnelesid rahvastikuminister Riina Solman ja ERKÜ esimees Marju Rink-Abel (tema sõnavõtt 2. lk).
Ratas: väliseestlus andis kaaluka panuse meie taasiseseisvumisele
Peaminister Jüri Ratas ütles Jaani kirikus kõneldes, et kolmveerand sajandit tagasi panid okupatsioonivõimu surveavalduste eest vabasse maailma põgenenud inimesed aluse väliseesti vastupnule, mis andis lõpuks kaaluka panuse Eesti iseseisvuse taastamisele.
Ratase sõnul ei teadnud tollastest minejatest keegi, kas see saab olema ajutine või kas nad enam kunagi taas oma kodumaad näevad. „Nüüd teame, et pagulus kujunes pikaks, kuid sellest sai hoopis millegi muu algus. Kümnete tuhandete vabasse maailma jõudnud inimeste ning meie armsa kodumaa jaoks sai sellest hoopis väliseesti vastupanu algus,“ rääkis peaminister suurpõgenemise 75. aastapäeva mälestusteenistusel Tallinna Jaani kirikus.
Peaminister mälestas kõiki, kes katsumustest ja määramatusest tulvil teekonna 1944. hilissuvel ja sügisel ette võtsid – nii neid, kelle jaoks see jäi viimaseks teekonnaks, kui neid, kes oma elud vabas maailmas taas üles ehitasid ning hiljem Eesti rasket saatust tervel maailmal meeles hoida aitasid. Tema sõnul oli eestlaste usk vabasse tulevikku elulise tähtsusega ning armastus ja soov meie keelt ning meelt alal hoida sama tugev nii kodus kui võõrsil.
„Iga sõna ja tegu kodus ja võõrsil, mis nõudis Eestile õiglust ja vabadust tuletas tervele maailmale meelde meile osaks saanud ülekohut ning andis lõpuks kaaluka panuse meie iseseisvuse taastamisele 47 aastat pärast suurt põgenemist,“ kinnitas Ratas.
Sõnavõtuga esines kirikus ka mälestussündmuse korraldaja Iivi Zajedova.
Muusika kõlas nii Vabaduse platsi kontserdil kui Jaani kirikus – esinesid Ivo Linna, Antti Kammiste, Tomi Rahula, Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel, Pille Lill ja organist Maris Oidekivi-Kaufmann.
Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus on avatud Harry Liivranna kureeritud näitused “75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod” ja „Balti Ülikooli lugu“.
20. septembril toimub okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu mälestus- ja vestlusõhtu, mis algab näidendiga “Sügis 1944” , millele järgneb vestlusõhtu “Minna ei taha, kuid jääda ei saa. 75 aastat suurpõgenemisest”, kus põgenemist meenutavad Ülle Ederma (USA) ja Maie Barrow (Austraalia), nendega vestlevad ajakirjanik Enn Hallik ja kirjanik Imbi Paju.
Esitletakse verivärsket ÜEKNi liikmesmaade raamatut ”Eestlased laias maailmas” . Mälestusõhtut Vabamus juhib ÜEKN aseesimees ja ÜEKN suurpõgenemise mälestamise projekti juht dr Iivi Zajedova.
ÜEKN võttis 2018. a. täiskogu istungil Tallinna Riigikogu hoones vastu resolutsiooni taotleda 19. septembri lisamist Eesti riiklikusse tähtpäevade nimistusse 1944. a. suurpõgenemise mälestuspäevana.
