Petseri klooster.Delfi foto
Kuremäe
Kuremäest kui maarahva iidsest pühakohast annavad tunnistust mägi ise, ohvriallikas ja püha hiietamm, kuid ka keskaegsete kirikute protokollid. Koht on seotud nii õigeusuga kui ka Kalevipoja muistendiga. Tänaseks kuivanud püha hiietamm, mis olla Kalevipoja istutatud, omab ravitoimega koort. Seetõttu on tavaks puu küljest kooretükikesi kaasa võtta. Mäge kutsutakse ka teise nimega – pühitsetud koht ehk Pühtitsa. Nunnaklooster rajati siia aastal 1891.
Porkuni järv
Allikatoiduline Porkuni järv on tuntud oma ujuvate saarte poolest, mis eralduvad järve pealekasvavast õõtsikkaldast. Järvega on seotud palju kauneid ja romantilisi lugusid aga ka üks traagiline armastuslugu. Räägitakse, et järve oli uputatud tütarlaps ning järve kohal oli igal keskööl näha tulukest hõljumas, kuna tema hing ei saanud rahu. Peale seda, kui kirikuõpetaja tema märga hauda õnnistas, kadus ka öine tulekuma järve kohalt.
Petseri klooster
Petseri kloostri ajalugu ulatub sajandite taha, tegemist on 1473. aastal asutatud õigeusu mungakloostriga. Kloostri koopad on kuulsad selle poolest, et sinna on viimased 600 aastat maetud kloostri mungad. Eri allikate andmeil on katakombidesse maetud kuni 14 000 inimest. Setode kuningas Peko puhkab Petseri kloostri koobastes oma igavest und. Tema üheks prototüübiks on kloostri ülesehitaja Kornelius, kes munkade pärimuse kohaselt setud õigesku ristis.
Tuhala nõiakaev ja teised pühadused
Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. Tuhalat on rahvasuus Nõiavallaks kutsutud ning usutud, et võpsikus kalpsavad nõiutud kärnkonnad ja metsavahel hõljuvad hiieneitsid. Samuti räägib legend, et Tuhalasse on suur varandus peidetud.
Podmotsa kiviristid
Podmotsa küla asub Setumaal Eesti ja Vene piiri lähistel. Sealses surnuaias asuvad iidsed kiviristid, millele rahvasuu omistab erilise võime. Arvatakse, et vanim kivirist on pärit 16. sajandist. Kui kellelgi peaks tulema tahtmine risti kusagile mujale toimetada, tuleb rist omal jõul öösel vanasse asupaika tagasi. Podmotsa kiviristidele omistatakse imettegevat ja tervendavat toimet ning nende juures on peetud maagilisi tervendamisrituaale.
Kalana kabel Hiiumaal
Reigi kihelkonnas asub põneva saatusega kabel. Enne merele minekut või pärast sealt tulekut peeti rannakabelis, mida rahvasuus kalakabeliks kutsuti, palvusi. Kabeli olid ehitanud merehädast pääsenud meremehed. Rahvapärimuse kohaselt asunud kabelis kullast õnnetoov kalakuju, mis taganud kohalike vete kalarikkuse. Pärimuse kohaselt olla kabeli juurde mulda sängitatud ka kohalik teadmamees või nõid.
Virtsu ohvrikivi
Ohvrikivi meenutab esmapilgul emakese maa silma, kes vaatab uudishimulikult. Kiviga on seotud ohverdamiskombestik, mis on suunatud erinevatest haigustest paranemiseks. Et ühest või teisest ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola või söega ja jäeti siis haigusega „saastunud“ asi nõiakivile, mis siis haiguse haotas. Ravikivilt usuti abi saavat ka siis, kui haiget kohta suruti vastu külma kivi palet.
Allikas: Marju Kõivupuu
“101 Eesti pühapaika”
