Vastupanuvõitluse päeva tähistamist Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures korraldas sel aastal Riigikantselei ja Korporatsioon Fraternitas Estica Tallinna konvendi esimees hr. Toomas Koost.
Tartu Memento ja EML korraldasid tänavu vastupanuvõitluse päeva tähistamist koos korporatsioonidega.
22. septembril 2014 kell 15 väljus Vanemuise alumisest parklast buss Tallinna poole. Tartust Tallinna sõitsid Enn Tarto (Tartu Memento esimees ja EML-i juhatuse liige) ja Tartu Memento juhatuse liikmed. Jaan Haring, Endel Uudevald ning Valve Luuka.
Tallinnas mementolased läksid korporatsioonide rongkäigu lõpus Vabadussõja võidusamba jalamile. Härrad Haring ja Uudevald kandsid Tartu Memento lippu ja sini-must-valget lippu ning proua Luuka mälestuspärga.
Pidulik kõnekoosolek algas Eesti Vabariigi hümni laulmisega. Siis tulid kõned. Seejärel anti esinemiseks sõna Memento Liidu ja Tartu Memento poolt Enn Tartole.
Kõigepealt proua Valve Luuka ja Enn Tarto asetasid Vabadussõja võidusamba jalamile mälestuspärja.
Enn Tarto oma sõnavõtus tänas kõiki ürituse korraldajaid ja kokkutulnuid. Tarto rõhutas, et Memento mäletab ja mälestab kõiki Eesti riigi vabaduse eest langenuid. Me ei unusta pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nii maal kui merel hukkunuid ning Eesti eest langenuid väljaspool Eesti Vabariiki. Kaastunne kõigile leinajatele. Meie kaastunne ka kõikidele mementolastele, kes pidevalt lahkuvad meie hulgast.
Enn Tarto rõhutas veelkord, et tänase päeva peasõnum on, et 20. ja 22. septembril 1944. aastal lehvis Pika Hermanni tornis sini-must-valge lipp. Tallinna taasvallutanud Nõukogude Liidu okupandid võtsid Pika Hermanni tornist maha meie riigilipu, mitte tolleaegse Saksa riigi lipu ja asetasid Pika Hermanni torni punalipu.
Väljavõtteid Enn Tarto kõnest: „Kõmu Tiefi valitsusest ja Toompea tornis lehvinud sini-must-valgest lipust levis koheselt üle kogu Eesti. Esmakordselt nägin mina 20. septembril 1944. a väljaantud Riigiteatajat Nr.1 ühe KGB polkovniku sõimu ja ähvarduskirjas okupatsiooniaegses pressis.
Paljud Eesti noored otsustasid, et võitlust Eesti riigi, keele ja meele eest tuleb jätkata. 12. märtsil 1956. aastal otsustasid keskkooliõpilased Tartus Toomemäel luua Eesti Noorte Maleva. Kui me 23. oktoobril kuulsime raadiost ülestõusust Ungaris, siis toetasime juba novembri algul Ungarit Tartus levitavate lendlehtedega.
Omaegsel prof. Jüri Uluotsal, Peaministril Vabariigi Presidendi ülesannetes, an-tud käskkirjal nr. 1, millega ta nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse 18. septembril 1944. aastal oli tohutu tähtsus vastupanuliikumisele kogu raske okupatsiooniaja jooksul. Ja sellel on jätkuvalt idast tulevate uute ohtude puhul suur tähtsus.
Eesti, Läti, Leedu ja Poola vajavad NATO alalist riigikaitselist kohalolekut. Hääletu alistumine on mõttetu!
Eesti vajab riigikaitse õpetust kõikidesse gümnaasiumitesse. Toetan Tartusse loodavat riigikaitse gümnaasiumi!
Tugevdame Kaitseliitu!
Tugevdame piirivalvet. Kahetsusväärne on, et praegused võimumehed tahavad ära kinkida 5% jätkuvalt Eesti Vabariigile kuuluvat territooriumi. See on suur löök setudele! Tartu rahust loobumine on aga löök kogu Eesti rahvale!
Elagu 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud rahu Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel!
Mul on heameel, et siin Vabadussõja võidusamba juures on nii palju noori!
Eesti on jätkuvalt iseseisev seetõttu, et viimase saja aasta jooksul on jätkunud nii noori kui vanu, kes on võidelnud Eesti eest!
Aga me ei tohi unustada Jumala abi!
Elagu Eesti riik ja Eesti rahvas!
Aidaku meid Jumal!“
Pärast piduliku kõnekoosoleku lõppu mementolased lahkusid korporatsioonide rongkäigu lõpus Vabadussõja võidusamba juurest. Tartu mementolased ei jäänud ootama kell 20.30 Tallinnast väljuvat tasuta (maksis Riigikantselei) bussi Tartusse. Me jõudsime Tartusse viimase rongiga.
Tartu Memento Teataja
