Emakeelepäeva (14.03) hommikul korraldati kuuendat aastat Vikerraadio vahendusel e- (ehk elektrooniline) etteütlus. Tekst loeti ette otse-eetris ja osalejatel tuli arvutis Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippida sisse tekst ning see siis teele lennutada. Vähemalt need, kes soovisid teistega rinda pista. Näiteks minu ämm Kohtla-Järvel kirjutas niisama paberile (tal pole arvutit), sõbranna Brüsselis samas kurtis, et ei saanud midagi interneti teel saata, sest Vikerraadio kodulehe server oli nii ülekoormatud, et ei võtnud kirjaproovi vastu. Kokku laekus võistlusele siiski 2910 etteütlusteksti, milles (vaid!) 37 olid 100% korrektsed.
Tänavune keeleteadlaste poolt koostatud tekst oli järgmine: Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus jüriöö ülestõusust ei leia kas või ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata – kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? „Köhi, köhi, pappi!” leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede baptistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.
Lugege omastele ette ja vaadake, kuidas nad hakkama saavad nii kirjapildi kui kirjavahemärkidega. See on lõbus proovikivi, mida olen proovinud oma äiapapaga ja kavatsen õhtul ka mehega ette võtta. Nagu ikka eesti keeles, on ka tänavuses tekstis omajagu paralleelvõimalusi. Ja nagu igal aastal tegin omajagu vigu, aga loodetavasti õppisin ka sama palju.
Paralleelvõimalused olid: jüriöö/Jüriöö; kas või / kasvõi; perekonna albumisse / perekonnaalbumisse; mõttekriipsu asemel on õige ka koma (vaadata, kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama); köhi, pappi / köhi pappi (viimase puhul võis pappi tõlgedada slängiväljendina (tähenduses raha) või parafraseering Henriku Liivimaa Kroonikast (laula, laula, pappi).
Etteütluse teksti koostasid: Martin Ehala, Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor; Peeter Päll, Eesti Keele Instituut, peakeelekorraldaja-vanemteadur; Maris Jõks, Postimehe keeletoimetaja-korrektor ja Edward Kess, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige.
Etteütlusi kontrollinud Martin Ehala ja Maris Jõksi sõnul näitavad tulemused, et tekst oli raskem kui eelmisel aastal, kuid tulemused on siiski väga head. "Paljudel olid väikesed vead, üldine eesti keele oskuse tase on väga hea!" sõnas Ehala.
Kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid etteütluse Maarja Jalasto (täiskasvanute kategooria ja üldvõitja), Kais Allkivi (filoloogide ka-tegooria), Merit Kraav (õpilane, Tallinna Reaalkool) ja Kirsti Malmi (muu emakeelega; soomlanna). Parimatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaardid, mille on välja pannud Haridus- ja Teadusministeerium.
Etteütluse õiget kirjapilti näeb siit: (http://vikerraadio.err.ee/saade/etteutlus2013/tulemused/). Antud leheküljel on kõikidel võimalik etteütluse helifaili kuulata ja end veel kord proovile panna.
Väga palju olevat kirjutatud "ühtainumat" ekslikult lahku. Möödunud aastal kirjutasin "kasvõi" kokku ja seda peeti veaks, vahepeal on keelerahvas otsustanud, et võib kirjutada nii lahku kui kokku. Kuna ma möödunud aastast siiski pole selles suhtes targemaks saanud, ei saa seda vist võiduks pidada… Kui väga paljud väliseestlased kirjutavad (inglise keele mõjul) palju eestikeelseid sõnu ekslikult lahku, siis mina ilmselt ülekompenseerin. Kirjutasin näiteks "jüriöö ülestõus" küll väikese algustähega (ka see on nüüd paendlik), kuid kokku ja aeg-ajalt ka kokku (nõuab sidekriipsu, nagu nt aasta-aastalt, päev-päevalt).
Eesti keel ei ole lihtsate killast, kuid on ilus ja pakub pidevalt pinget. Head emakeele nautimist ja jõudu tema hoidmisel!
Riina Kindlam,
Tallinn
