Meile on teada antiikmaailma ilmaimed, millest enamik on paraku hävinud. Nüüd on olemas ka tänapäeva ilmaimed, mis valiti 2007. aastal ülemaailmse rahvahääletusega, kus osales 100 miljonit inimest.
Aasta hiljem valis Venemaa oma ilmaimed. Aastal 2010 andis soome-ugri maailma rahvas hääli soome-ugri maailma imedele. Valitud on ka Aafrika, Florida, Egiptuse, Kanada, Ukraina, Tai, Walesi seitse imet. Seda annab teada internet.
Aga kus on Eesti imed, tasub sel taustal küsida. Kas siis meie oleme viletsamad? Ei, sugugi mitte. Julgen lubada: me leiame Eesti imed üles!
Mis võiks olla Eesti ime 2012? Soovita uus kandidaat ja saada põhjendus [email protected]
Imesid otsima innustab eelmise aasta lõpul Eesti Päevalehes toimunud võistlus „Eesti asi 2011”, mille puhul anti 34 Eesti asja kandidaadile enam kui 85 000 häält. Just lugejate ülisuur aktiivsus nii kandidaatide väljapakkumisel kui ka nende poolt hääletamisel oli see, mis innustab jätkama.
Meenutuseks lisan, et mäletatavasti pärjati „Eesti asjaks 2011” looduskaamerad. Peale selle jõudsid seitsme enim hinnatud Eesti asja hulka Simpel Session, Peterburi Jaani kiriku taastamine, külaliikumine Kodukant, künnivõistlus, hiied ja sajakroonine rahatäht.
Loodan, et käesolev Eesti imede otsimine ja leidmine on Eestimaa inimestele uhke väljakutse ja eneseusku õhutav ettevõtmine. Rääkimata abist Eestimaa erilisuse nii eneste kui ka külaliste tarvis kaardistamiseks. Ju leiab iga reisiplaanide tegija väljavalitavate imede hulgast seni veel avastamata paiku, mida külastada.
Miks on kirjas 2012?
No mis imesid siin ikka otsida, hüüab siinkohal tähelepanelik lugeja. Need on meil ju tuntud headuses olemas: näiteks Toompea, Munamägi, pankrannik, Tallinna vanalinn… Õige jutt! Loomulikult on need imed meil olemas, aga nüüd hakkame otsima ja leidma just praeguse Eesti imesid, erilisi paiku, mida lihtsalt peab nägema just nüüd, 2012. aastal.
Mis on Eesti ime?
Ilu ja ime on vaataja silmades. Ja kindlasti ka südames. See, mis tundub ühele imeline, võib teisele olla liigagi tavapärane. Kindel on aga, et meie otsitava Eesti ime kogemiseks peab seda oma silmaga nägema. Kohapeal ära käima. Ime võib olla nii uue näo saanud loodusmälestis, aga miks mitte ka muuseum, park, külastuskeskus, skulptuur, eriline hoone või muu rajatis. Ikka midagi sellist, mis paneb südame põksuma ning näitab Eestimaad ja ehk ka meie rahvast olulisest küljest.
Kuidas nüüd edasi talitada?
Tuleb lihtsalt välja mõelda, mis oleksid Eestimaa imed, ja sellest Eesti Päevalehele kiiresti teada anda. Hea oleks, kui lisaksite ka põhjendused, miks just see ime nii imeline tundub. Eesti Päevalehe ja EAS-i ühisžürii valib esitatute hulgast oma lemmikud, mis tutvustamiseks ja hääletamiseks lehte jõuavad. Esimest valikut tehes olid meile suureks abiks enamiku maavalitsuste lähetatud arvamused, mis võiksid olla nende maakonna imed.
Kümme esimest Eesti ime kandidaati jõudsid lugejate ette 11. aprillil ja siis algas ka hääletamine. Kolm kõige vähem hääli saanud imet kukub nädala pärast välja, kolm uut tuleb asemele. Jaanipäevaks tabelisse jäänud seitse imet ongi lugejate poolt välja valitud Eesti imed 2012.
Kuidas oma imet toetada?
Eesti asja otsimise võistlus näitas, et edukad olid just need oma asja ajajad, kes mitte lihtsalt ei hääletanud oma lemmiku poolt, vaid õhutasid sedasama tegema ka sõpruskonna. Sotsiaalmeediast võis leida ohtrasti aatelist kihutustööd oma soositu hüvanguks. Ja pole põhjust kahelda: ka Eesti imet otsides saavad enim hääli need imelised paigad, mille sõpruskond on suurim, õhutus- ja kihutustegevus tulemuslikem.
Hääletusmasin asub Eesti Päevalehes (epl.ee) viimase artikli juures.
Eesti imedele on nüüdseks antud üle 3500 hääle, neist 1662 viimases voorus. Tublid lugejad on välja pakkunud üle poolesaja Eesti ime kandidaadi.
Teises hääletusvoorus pälvis kõige suurema poolehoiu Tuhala nõiakaev, mis kogus 30,87% häältest ehk 513 häält. Välja langesid Kukruse polaarmuuseum 2,53% ehk 42 häälega, Järva-Jaani vanatehnika varjupaik 3,31% ehk 55 häälega ja Nopri talumeierei 5,35% ehk 89 häälega.
Selle nädala uued imed on a) jääteed – Kui heal, külmal ja paksu jääga talvel avatakse kõik kuus Eestimaa ametlikku jääteed, võib nende kogupikkus ulatuda üle 80 kilomeetri. Väidetavasti mujal Euroopas midagi sellist pole.
b) Tallinna teletorn – 314 m kõrgune Tallinna teletorn kuulub maailma 20 kõrgema omataolise hulka. Selle teeb eriliseks raudbetoonkonstruktsioon.
c) Vihula mõis – 800-aastase Vihula 26 ehitisega mõisakompleksi investeeritud 15 miljonit eurot on selle Lahemaa rahvuspargi pärli särama pannud.
Tarviline abimees veebis Eesti imede leidmiseks: www.puhkaeestis.ee
E-kiri: [email protected]
Imede kodu Facebookis: www.facebook.com/EestiIme2012
