Minu suvi algas erakordselt huvitava ja väärtusliku avastusreisiga – Eestisse! Nimelt olin üks õnnelik osaleja eesti käsitöö õpetaja Nancy Bush’i kahenädalases käsitööretkes „2011 Textile Journey through Estonia”. Ameeriklanna Nancy Bush on teatavasti arvukate eesti käsitööd (eriti kudumist) käsitlevate artiklite ja raamatute autor ning üle maailma tuntud kudumisõpetaja. 5.-19. juunini kestvale ringreisile kutsus Nancy kaasa USA ja Kanada kudumisõpetajaid ja lõngapoe omanikke ja ühe mitte-eriti-osava kuduja (st mina). Grupi liikmeid oli 15. Meid saatsid kohalik korraldaja Anu Kaljurand ja ajaloolane Maret Tamjärv. Kahe nädala jooksul jõudsime külastada mitut muuseumi, kuulata loenguid, tutvuda näitustega ja läbi teha käsitöökursused mõnede Eesti tuntumate tekstiilikunstnikega. Ma pole tänaseni kindel, kuidas suutsime nii palju informatsiooni nii lühikese aja jooksul endale pähe mahutada.
Äärmiselt huvitav oli näha Eestit n-ö läbi ameeriklaste silmade. Grupi liikmed olid käsitöö kõrval äärmiselt huvitatud ka Eesti ajaloost, kultuurist, söökidest-jookidest ja loodusest. Nägin, kuidas märkmikud täitusid arvukate tähelepanekutega; igat asja pildistati; küsiti arukaid küsimusi. Sealjuures jõudsime ka üsna lõbusad ja vallatud olla.
Reis algas muidugi Tallinnas, kus puhkasime reisiväsimust ja tutvusime vanalinnaga. Edasi sõitsime Mulgimaale, kus elab tekstiilikunstnik Anu Raud. Seal tutvustati meile Heimtali Muuseumi kogusid ja algas mulgi käpikute kudumine. Tartus käisime Eesti Rahva Muuseumis; Setomaal aga Obinitsa setu muuseumis, kus võtsime kätte heegelnõelad ja tegime setu värvilist pitsi. Kihnu saarel veetsime mitu päeva õppides Kihnu kinnaste-käpikute kudumist Kihnu Roosiga; istusime 2 päeva tema maja ees puupinkidel puude all, kudumisvardad välkusid. Ja see Kihnu keel…. Muhus aga tuli ette võtta Muhu kinnaste mustrid, Haapsalus aga hoopiski õhkõrnad Haapsalu sallid, nii et sõrmed jäid kangeks ja silmad kipitasid! Aga, oi kui huvitav! Taas Tallinnasse jõudes külastasime Vabaõhumuuseumi, kus värvisime lõngu ja tutvusime tekstiilide kollektsiooniga, mida iga muuseumi külastaja ei näegi.
Püüan järgmiste kuude jooksul koostada üksikasjalikuma kirjelduse oma suvistest seiklustest. Igas paigas nägime-õppisime-kogesime nii palju, et vaevalt jõudis see kõik üldse pähe mahtuda ja mällu kinni jääda. Üritan aga jagada lugejatega mõningaid oma muljeid sellest ülihuvitavast ja ajaloolisest reisist.
Aga nüüd lähen ja võtan sukavardad kätte…
Tiina Ets
