|
Soome ajaloolase heakõlaline hääl |
|
Aasta algul tutvustasin soome ajaloolast Seppo Zetterbergi, kelle 2007. aastal ilmunud ”Viron historia” leidis laialdast tähelepanu ja tunnustust. Soome Ajaloosõprade Liit valis selle aasta ajalooraamatuks. Eesti keeles ilmus teos 2009. aastal (VES 27.01.2011).
Seppo Zetterberg uuris Eesti ajalugu juba aastaid enne taasvabanemist, tema kauaaegne panus on märkimisväärne. See rajanes ka heale eesti keele oskusele, mis võimaldas põhjalikku süvenemist. Tulemuseks on tasakaalukad analüüsid, mis näitavad mõistmist Eesti ajaloo probleemidest. Ta lähtub küll vahel oma Soome taustast, aga oskab siiski paigutada teemat euroopalikku konteksti.
|
|
Loe lisa...
|
|
Väike Eesti võib end kaitsta iga vaenlase eest |
|
Selle pealkirjaga ilmus Eesti Ekspressi lisalehes Riigikaitse 3. novembril Toivo Tänavsuu artikkel-intervjuu, milles kolm senist kaitseväe juhatajat – Johannes Kert, Tarmo Kõuts ja Ants Laaneots – leiavad, et Eesti on tehtud vigadest hoolimata riigikaitses suhteliselt hästi hakkama saanud. Selles saame hea ülevaate Eesti sõjaväe arengust viimase 20 iseseisvuseaasta jooksul ja praegusest olukorrast. Hoolimata mõnigatest puudustest on pearõhk positiivsel arengul. Kõuts möönab, et riigi- ja NATO reetmisega kaitseministeeriumis läksime ajalukku negatiivse hoiatava näitena.
|
|
Loe lisa...
|
|
Vaikimisega ei kao ebameeeldivad faktid |
|
Kui räägitakse hävituspataljonidest ja küüditamistest, ka julgeolekuorganite tegevusest, siis saadab seda Eestis verbaalne hukkamõistmine. Aga nagu varem korduvalt öeldud: on küll kuriteod, aga pole kurjategijaid! Kui sellega seoses mainitakse mõne endise tähtsa tegelase nime, järgneb sellele kohe nende kaitsmine, tavaliselt positiivse panuse rõhutamine.
Kõik see kordus 91-aastase Arnold Greeni lahkumisel. Nekroloogid ajalehtedes tõstsid esile tema suurpanust ENSV-s, eriti spordi alal, aga ka ”välisministrina”. Kui üksikud kommentaatorid katsusid võrgus juhtida tähelepanu mõnele negatiivsele faktile, pidurdasid neid moderaatorid ja halvustasid tema kiitjad, väites, et surnuist räägitakse üksnes head. Kuhu see viib? Pigem kõnelda lahkunu kohta õigust, mitte aga ilmtingimata head. Või kehtib see ainult teatud tegelaste kohta?
|
|
Loe lisa...
|
|
Tähelepanekute varasalvest |
|
Siinkirjutaja on puuduva kuulmise tõttu ühiskonna korrespondeeriv ja vaatlev liige. Kasutan aega lugemiseks ja mõtlemiseks. Aastate jooksul on kogunenud kogemusi, mis tugevdavad veendumist. Neid täiendavad kogu aeg tähelepanekud, muljed arengust selle tendentsidega.
Ajaloolasena olen tihti pannud tähele küsimust: kas ajalugu on võimalik ette näha? Praegu me teame, mis toimus. Kas riigijuht saab vastutada tuleviku eest, isegi kui ta väga püüab? Rahvas ise teeb oma tulevikku, sest otsustab, kes teda juhib. Rahva väärtushinnangud loovad juhte ja alles siis loovad juhid ajalugu. Ajaloole hinnangute andmisel on vaja püüda aru saada, mis tegelikult toimus. Rumal on ajaloost mitte õppida, sest kedagi süüdistades püüame süüd endi kaelast ära veeretada.
|
|
Loe lisa...
|
|
Hiljuti oli juttu ”platsi puhastamise” võimatusest pärast poolesaja aastast võõrvõimu perioodi, mille ajal kasvas üles kaks sellest enam-vähem mõjutatud põlvkonda. Eriti väljastpoolt vaadates torkab see silma nii poliitikute, arvamusliidrite kui ka süsteemikriitikute sõnavõttudes.
Pärast taasvabanemist on korduvalt räägitud kommunismi kuritegudest, mida on ka hukka mõistetud. Kuritegude juurde kuuluvad aga nende teostajad – kurjategijad, kellest pole peale Stalini ja mõne tema agara teenri just palju kuulda olnud.
|
|
Loe lisa...
|
|
Mälestamisest ja unustamisest |
|
Vanasti kuulus hariduse juurde mõne vana Kreeka filosoofi tundmine. Nende filosoofiasse katsusid süveneda peamiselt kaasaegsed filosoofid ja filosoofiahuvilised. Viidatakse tihti Kreekale kui demokraatia hällile. Praegusel demokraatial, mida tõlgendatakse ja rakendatakse väga erinevalt, pole peale nime tugevamat sarnasust Kreeka omaga. On ju ka umbes 2500 aastat vahet ja aeg pole seisma jäänud. Sõna juured pärinevad kreeka keelest: demos = rahvas, kratos = võim, valitsus. Moodsamalt on seda defineerinud Abraham Lincoln: ”Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides“. Aegade jooksul on demokraatia põhimõisteid defineeritud väga erinevalt.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
|
|
|
|
Lehekülg 13 / 28 |
