Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Sain hiljuti ühelt Eesti lugejalt vihase e-kirja, mis sõimas mind silmakirjalikuks, kuna elan Ameerikas ja olen abiellunud ameeriklasega. Eestis polevat minutaolisi inimesi vaja.

 

Kiri oli reageering minu arvamusloole “Vägevam eesti keel” – mul polevat õigust eesti keele teemal sõna võtta, kuna elan ingliskeelses riigis.

 

Ometi olen kõrgharidusega eesti filoloog, kirjutanud mituteist eestikeelset raamatut ja kaitsnud doktoritöö eesti keeles eesti kirjandusest.

 

Kirjutan mitu aastat regulaarselt eestikeelseid arvamusartikleid väliseesti lehtedele, mis ilmuvad kuues riigis, teen seda tööd tasuta, et alal hoida välismaal ilmuvat eestikeelset ajakirjandust.

Lehelugejate hulgas läbiviidud küsitluse tulemused

 

Käesoleva aasta alguses palusime lugejatel vastata küsitlusele, mis ilmus mitmes ajalehenumbris ja oli avaldatud ka Vaba Eesti Sõna veebis. Ja kuigi vastuseid ei tulnud palju, oli nende hulgas väga sisukaid ja huvitavaid kommentaare, mis lehe toimetust suuresti edasi aitavad, et leht oleks just selline, nagu lugejaid meilt ootavad.

Sirje Kiin 2Kirjutasin artikli „Vägev eesti keel“ 2008. aastal, mil kõnetuvastusega ehk häälega toimiv arvutiprogramm oli valmimas või olemas vaid 25 keelel ja meie, eestlased olime maailma esimeste keelte hulgas tänu Eesti kõrgkoolide keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule eesti keele arengukavale 2004-2011.

 

Keeleteadlased nimelt usuvad, et tulevikus jäävad tänase maailma tuhandetest keeltest elama ja kõlama vaid need mõnikümmend või paremal juhul mõnisada keelt, millel on olemas kaasaegne keeletehnoloogiline tugi.


Innovatsiooni ja tehnoloogia vallas on eesti keel maailma vägevamate keelte tipus.

 

Oleme praegu keeletehnoloogiliselt jätkusuutlikkuselt esimese viiekümne keele hulgas, kinnitab keeleteadlane Mart Rannut: “Eesti keel kuulub maailma suurimate keelte hulka, olles 7097 tänapäeval kõneldava keele hulgas kõnelejate arvult esimese kuue protsendi hulgas.

Sirje Kiin 2Nii Eestis kui USAs toimuvad tänavu sügisel presidendivalimised. Kui USAs algas valimisteks valmistumine, kandidaatide lavale astumine ja põhjalik sisuline kampaania juba poolteist aastat enne valimisi, kusjuures hiljemalt kevadeks on üsna selgelt teada, kes on kummagi partei presidendikandidaadid, siis Eestis pole kuus kuud enne valimisi mingit kindlat teadmist, kes on üldse kandidaadid, kes kelle üles seab ja milliste sisuliste kriteeriumite alusel  ta lõpuks ära valitakse.

 

Mõistan, et ühel juhul on tegemist presidentaalse ja teisel juhul parlamentaarse riigiga, et valimissüsteemid ise on väga erinevad (USAs mitmeastmelised üldvalimised, Eestis üheastmelised Riigikogu või valimiskogu valimised), kuid demokraatlikus riigis peaks sõltumata riigivõimu tüübist olema siiski mingi elementaarne läbipaistvus ja avalikkuse kaasatus riigi esimese naise või mehe valimistel.


Kui USAs analüüsitakse eelnevalt üksipulgi ja vaat et tuhat ning üks korda  läbi kõikide kandidaatide varasem tegevus, hääletused ja ametipostid, seisukohad ja suhted, varalised seisud ja maksulaekumised, fondid ja elektronkirjad, sünnidokumendid ja lapsepõlv, rääkimata naistest-lastest ja sugulastest, siis Eestis spekuleeritakse pool aastat enne valimisi parimal juhul erakondade tagatubade häälte arvude ja võimalike poliitiliste kokkulepete üle, mitte võimalike presidendikandidaatide tegelike omaduste, võimete või teenete üle.

Sirje KiinMis oleks Vabariik väärt ilma armastuse astraalkehata, küsis varalahkunud luuletaja Kalev Kesküla luuletuses „Vabariigi armastus“. Kalev kirjutas oma iroonilises luulekogus „Vabariigi laulud“ (1998), et Vabariigi-armastus on eluaegne tundekasvatus, see armastus teeb su nii lihtsaks nagu laulu ja kingib romantilise vale ilmutusliku jõu.

 

Me saame Vabariigiga üheks vaid kord elus, aga see ühtimine on algupärane ning kordumatu, tal on igaühele midagi, ta on kordumatu ja täiuslik: „Vabariigi vahekord on parim asi / mis noorena uinunule elus juhtunud.“


Isamaaluuletaja erootiline ekstaas muutub eneseirooniliseks siis, kui ta kirjeldab lähemalt Vabariigi porist palet ja masohhistlikke kombeid: Vabariigi pale on nurgeline ja loppis, Vabariigi palitul on siilinahk sissepoole pööratud, must kalev peal: „manisk valge/ lips sinine / nii ta oma okkaid kannab / eesti inime.“

Sirje Kiin 2Peaminister teatas mullu, et Eesti ei vajavat enam suurt narratiivi, tänavu täpsustas ta veel, et Eesti vajab vaid peenhäälestust. Opositsioonilise EKRE esindajad hüüavad oma protestimeeleavaldustel samuti, et Eesti ei vaja narratiivi, vaid palju väikseid tegusid.


Noorema põlvkonna kultuurilehes „Müürileht“ kirjutab Riho Paramonov, et „Pilguheit ajalukku aitab mõista, et eestlaseks olemine on ülemütologiseeritud ning eesti kultuur ei ole sugugi nii väeti, nagu seda puhuti näidata püütakse. See ei vaja püsimajäämiseks ja tugev olemiseks mitteratsionaalset hirmu ega müüte, vaid teadlikkust, kainust ja kaalutletust.“ (Võõrahirm, rahvusmüüdid ja kultuur. Müürileht, 29.01.2016). Nii hakkab tunduma, nagu tahetaks meilt ühelt poolt ära võtta innustavad tulevikulood (narratiivid) ja teiselt poolt tunnistada tühiseks või mittevajalikuks meie rahvusmüüti loovad nostalgilised pärimuslood. Kas me ei jää aga siis mitte ootamatult päris tühja tuule peale?

Sirje Kiin 2Peaminister Mart Laari juures kogunes 2001. aastal töörühm, kes töötas välja kümme käsku Eestile. Need olid märksõnadena esitatult järgmised: vaata tulevikku, ole säästlik, ole avatud, jää iseendaks, hoia mälu, ole salliv, saa suureks, ole tõhus, looda isiksustele ning lõpuks – usu, looda, armasta. (Kümme käsku Eestile, Eesti Päevaleht 9.03.2001).


Kui nüüd 2016. aasta algul pidasid peaminister Taavi Rõivas ja IRLi esimees Margus Tsahkna oma programmilisi kõnesid, siis tundsin kohati täielikku déjà vu – tunnet, ehkki vahepeal on viisteist aastat ajamerre voolanud. Tõsi, põhimõtteliselt suure narratiivita Eestit „peenhäälestava“ peaministri tulevikunägemus küündis vaid ühe aastani, IRLi esimees taotles aga pigem põlvkonnapikkust - 25-30 aasta – perspektiivi (Postimees 16.01.2016). Kõnesid võrreldes tundus, nagu oleks Rõivas pisike minister suure Tsahkna valitsuses.

Sirje Kiin 2Riigikogu on arutanud kaks aastat järjest, 2014 novembris ja 2015 detsembris Eesti teaduse rahastamist ja seda, kuidas meie teaduspotentsiaali paremini ära kasutada Eesti arengus.  Eesti majanduses ja ühiskonnaelus valitseb juba mõnda aega seisak, esimeste vabanemisjärgsete aastate kiire areng on peatunud, hädavajalikud riigireformid takerdunud, neid on aastaid kitsastel parteipoliitilistel põhjustel edasi lükatud.

 

Oleme küll peaaegu et välja murdnud odava allhankemaa staatusest ning sisenemas teadmusühiskonna avamerele, kuid tarkust ning kõrgemat haridust eeldavat kallist tööd kuigi palju veel teha ei suuda. Ometi on meie rahva haridustase üks maailma paremaid ning näiteks reaalteaduste teaduskraadiomanike poolest kuulume maailma kümne kõige targema riigi hulka. Kallima töö tegemine pole aga võimalik ilma kalli teadus- ja innovatsioonipoliitikata.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo