Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 2Hiljuti võisime lugeda Eesti avaliku ringhäälingu veebiväravas šokeerivat pealkirja: „Mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem“. Sellise arvamusega esines noor eesti arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo.

 

Ta leiab, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele.

 

Tegemist on ilmselgelt andeka ja tööka noormehega, keda on tema erialal korduvalt premeeritud ja kes on kõige noorem doktorikraadi kaitsnud eestlane. Noormees on veendunud, et pool teadustööst on enese müümise oskus ning et kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest: „Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni.

Sirje Kiin 2Ajalehed nurisesid ametist lahkunud presidendi väidetava madala reitingu ehk kehva usaldustoetuse üle. President Ilvese ametisse astumisel võeti teda vastu ülikõrgete, ent ebarealistlike ootustega, mistõttu on üsna loomulik asjade käik, et toetus aja jooksul kahanes, kuna rahva seas paistab ikka veel elavat ootus, et president oleks mitte ainult autoritaarne rahva isa, vaid ka politseinik, tuletõrjuja, lasteaiakasvataja ning sotsiaalabi jagaja. Siiski vajus Ilvese usaldusväärsus teisel ametiperioodil madalamaks kui eelkäijate oma. Mis võisid olla ootuste ja tegelikkuse vahelise lõhe põhjused?


Esmalt peame silmas, et elame täiesti teistsugusel infoajastul kui kümme aastat tagasi, kus sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, Instagram jne) oli poliitika argipäevas olematu ning kus puudus üleilmne ööpäevaringne uudistetsükli karussell. Kas kujutleksime president Rüütlit hilisõhtul inglise keeles midagi vaimukat säutsumas laia maailma poliitikuile või president Meri osalemas rock-kontsertitel? Uue meedia aktiivne ja tõhus kasutus tõi president Ilvese poliitika elevandiluutornist alla meie kõigi käe- ja sõnaulatusse.

 

President tuli esmakordselt rahva keskele. Ta tuli raamatute ja plaatide esitlustele, näituste ja hoonete avamistele, mulgi päevadele ja paljudele konverentsidele. Aga ka maailma areenile, tehes suures pildis nähtavaks mitte ainult Ilvese enda värvika persooni, vaid ka terve Eesti. See oligi üks Ilvese presidendirolli peamisi eesmärke: teha Eesti suuremaks ja nähtavamaks, olla osa lahendusest, mitte olla probleemiks.

Sirje Kiin 2Esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos nii põhjalikult umbe jooksnud presidendivalimiste süüdlaste nimekiri on järgnenud tormilise kriitikatulva põhjal väga pikk: 60 valijameest, kes nurjasid presidendi äravalimise valijameeste kogus, jättes valimissedelid tühjaks või rikkudes need; 101 riigikogu liiget, kes ei suutnud saavutada üheski hääletusvoorus rahuldavat kokkulepet riigikogus; peaminister Taavi Rõivase peataolek ehk lõpmatu otsustamatus ning venitamistaktika; Reformierakonna mitmekuuline läbipaistmatu mäng kolme oma kandidaadiga ja täielik tahtmatus tulla vastu teiste erakondade soovidele; Keskerakonna reetlikkus oma presidendikandidaadi suhtes; Tallinna linnapea ametist eemaldatud Edgar Savisaare väidetavad telgitagused kokkulepped hoopis teise erakonna kandidaadiga; Keskerakonna ja Reformierakonna sisetülid ja lõhenemised; liiga kehvad kandidaadid, sest potentsiaalsed head kandidaadid ei nõustunud reetmistest tulvil valimistetralli kaasa tegema; liiga head kandidaadid, kes lihtsalt lörtsiti nüüd ära avalikkuse silmis jne, jne.

Sirje Kiin 2Oktoobris ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves pidas 12. septembril viimase parlamendikõne seoses Riigikogu XIII koosseisu IV istungjärgu avamisega.

 

President rõhutas just nimelt parlamentarismi, mitte presidendirolli tähtsust Eesti demokraatia arengus: „Parlamentarism, päris parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, kulukas ja aeglane, on minu jaoks seaduste tegemiseks ja valitsuse moodustamiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.“

 

Ilves on korduvalt kutsunud Riigikogu üles võtma endale rohkem initsiatiivi ning vastutust võrreldes valitsusega ning valitsuse suhtes, nii tegi ta ka seekord, meenutades parlamentarismi A-d ja O-d: „Mitte valitsus ei otsusta parlamendi eest, vaid seaduseandja seisab täitevvõimu kohal. See on parlamentarismi sisu ja olemus.“

Sirje Kiin 2Riigikogu ei suutnud taas kord presidenti ära valida, ükski kolmest kandidaadist (Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks) ei saanud isegi mitte ligilähedaselt nõutud 68 saadiku häält. Eeldused selleks olid üsna napid, sest praegu on Riigikogus kuus erakonda: isegi nelja erakonnaga koosseisud ei jõudnud enamasti 68 häält nõudva kokkuleppeni, välja arvatud ühel korral 2011, kui Riigikogus õnnestus Toomas Hendrik Ilves teiseks ametiajaks ära valida.


Liia Hänni, üks põhiseaduse assamblee liikmetest ja presidendi valimiskorra väljatöötajaist, selgitas äsja Facebookis uuesti üle, miks seati toona presidendivalimise künniseks kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõue : “ Presidendihääletuse reeglid sündisid Põhiseaduse Assamblees 25 aastat tagasi. Riigipea valimine oli Assamblee jaoks kõige kõvem pähkel, mis põhiseaduse valmimiseks tuli katki hammustada. Korduvad hääletused erinevatele võimalustele president valida kinnitasid, et riigi põhiseadusliku konstruktsiooni stabiilsuse huvides eelistab assamblee enamus riigipea kaudset valimist. Redaktsioonitoimkonnale jäi ülesanne konkreetne valimiskord assamblee täiskogu ette tuua.

Sirje Kiin 2Tänavune Kotkajärve Metsaülikool leidis 49. aastat järjest aset Kanadas, Muskoka maakonnas asuvas eesti skautide suvelaagris, juhtmõtteks „Ehitagem eesti kojad!“

 

Seekordsed loengud ning arutelud olidki rohkem rakenduslikku ja praktilist laadi, alates arhitektuurist, sepakunstist, puitehitistest, genoomidest sünteetilises bioloogias, Estcubi projektist, mis viis Eesti kosmosemaade hulka, kuni ökoloogilisema kogukondlikkuse, majanduse, poliitika ja isegi liivlaste riigi ehitamiseni.

 

Eesti keele ja kultuuri säilitamiseks ja arendamiseks 1967 asutatud väliseestlaste legendaarses suveülikoolis ei unustanud me siiski kõnelda elavaist kirjandusklassikuist Helga ja Enn Nõust, Ilona Laamanist, Elin Toonast, aga ka Mats Traadist, Arvo Valtonist, Nikolai Baturinist, Hando Runnelist, Paul-Eerik Rummost, Ene Mihkelsonist ja Viivi Luigest, kes tõid kvalitatiivse pöörde eesti kirjandusse 1960. ja 1970. aastail ja kes on jätkuvalt viljakalt mõjutamas ning kujundamas ka tänast vaimumaastikku.

Sirje Kiin 2Noorema põlvkonna kultuurilehte, mille nimi on Müürileht, toimetavad rahvusvahelised eesti intellektuaalid. Ajaleht on pakkunud alternatiivseid ja värskeid vaatenurki autoritelt, kes on õppinud või töötanud mõne aja välismaal või elavad laias ilmas ka praegu.

 

Olen sel lehel hoidnud silma peal lisaks traditsioonilisematele kultuuriväljaannetele nagu Sirp, Looming, Vikerkaar, Keel ja Kirjandus, Tuna, Teater.Muusika.Kino ja Akadeemia, millise vaimse rikkuse üle on eestlastel põhjust uhkust tunda, eriti kuna enamus neist on koos arhiividega juba mõnda aega vabalt netis kättesaadavad.


Müürilehe viimane number on pühendatud globaalsetele eestlastele. Henri Kõiv kuulutab juhtkirjas rahvusriigid aegunuks ja lausa loomuvastaseks ning kutsub üles kujundama Eesti pigem reisiterminaliks: „Paraku pärinevad rahvusriigi ideed postitõldade ja voorimeeste ajastust ning nende loomisele eelnenud meeletud bürokraatlikud jõupingutused annavad tunnistust sellest, et riigid pole loomuomased moodustised. Rääkimata sellest, nagu riigi definitsioon oleks kuidagi lõplikult kivisse raiutud. /- - -/

Sirje Kiin 2Hiljutised terroriteod ja surmaderohked migratsioonilained Euroopas on ajanud Lääne, sh ka Eesti avaliku meedia kohati niisuguse hüsteeriani, nagu oleks tegu meile kõigile tuttavate humanistlike, euroopalike väärtuste täieliku kaotamisega, nagu oleks vägivald kõikjal maailmas mõõtmatult kasvamas, rumalus kogu ilmas võimule tulemas või juba võimutsemas. Kanaarilinnud hüüavad, et me seisame suure kuristiku äärel, kukume kohemaid alla ja varsti kaotame kõik?


„Eesti on suurel malelaual“, kirjutas luuletaja Jaan Kaplinski viimases Sirbis ja kinnitas, et geopoliitika polevat kusagile kadunud, maailma jagatavat endiselt geopoliitiliste huvisfääride järgi: “Ameerika on maailma­merede valitseja, nagu vanasti Inglismaa, Venemaa on kontinentaalne suurvõim“. USA olevat alustanud konfrontatsiooni Venemaaga, mistap Eesti on paisatud militaarsele eesliinile, ees ootab häving ning meil pole muud lootust, kui et suubuda tagasi Venemaa huvisfääri, sest „eestlased võiksid elada samahästi Vene kui USA mõjusfääris (Vene mõjusfäär pole Vene riik).

 

Vahe pole nii oluline, kui meie propaganda kinnitab ja mõnedki usuvad.“ Kaplinski näeb pääseteed: „Kardan, et kristlik-moralistlikku retoorikat harrastavad, tegelikult aga küünilised ameeriklased ei taju seda, et religioossele fanatismile toetuv ideoloogia on nagu must auk – sellest on peaaegu võimatu välja saada. Kommunistlik ideoloogia on selle kõrval midagi ajutist, nagu oleme näinud, ei kesta tema võim kaua. Praegune Venemaa on enam-­vähem prii nii kommunismist kui fanatismist, tema käitumist suunavad tema riiklikud huvid nagu lääneilma riikidelgi. Nii peaks olema võimalik neid arvestades jõuda üksteisemõistmisele, kompromissile ja – mis oleks eriti hää – ühisele tegutsemisele maailma ähvardavate ohtude ja jõudude vastu.“ (Sirp, 15.07.2016)

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo