Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje KiinPärast mitmeaastaseid vaidlusi otsustati, et Eesti Rahvusringhääling avab tänavu sügisest uue, venekeelse telekanali. Selle juhiks valiti avalikul konkursil 34-aastane Darja Saar, kes kinnitas oma esimeses usutluses, et uue telekanali olulisim sõnum on, „et selle vaatajad tunneksid end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena.

 

Kodakondsusseadust ei saa mina muuta, aga ma saan selle kanali läbi süstida inimestesse enesekindlust.“ (Postimees, 16. märts 2015)


Darja on magistrikraadiga ajakirjanik, lõpetanud Tallinna Ülikooli, õppinud ka Eesti Diplomaatide koolis, ta on pärit Ida-Virumaalt venekeelsest perekonnast, ema eestlane, isa poolt vene-tatari-ukraina-poola verd.

 

Ta nimetab end küll sisserändajaks, ent on eesti keele hästi ära õppinud, ning usub, et on täielikult Eestisse integreerunud.

 

Ta ütleb, et tema isik on tagatiseks, et tema juhitud venekeelsel telekanalil ei saa olema Venemaa-meelset suunitlust.

Sirje KiinTänavu märtsis möödub 25 aastat Eesti Kongressi kokkukutsumisest. Sellele eelnenud aasta jooksul toimus üle maa (üle toonase ENSV) Eesti Vabariigi kodanike komiteede moodustamine, millest kujunes Eesti ajaloo kõige massilisem rahvaliikumine. Kogu maailma ajaloos unikaalse rahvaalgatuse käigus registreeris end toonases sovetlikus tegelikkuses vaid põhimõttelise ideena edasi eksisteerinud Eesti Vabariigi kodanikeks 790 000 EV kodanikku ja üle 60 000 kodakondsuse taotlejat.


Eesti Kongressi valimised toimusid 24. veebruaril 1990, need olid esimesed tõeliselt vabad valimised pärast ligi pool sajandit kestnud pseudodemokraatlikku nõukogude valimisfarssi. Eesti Kongressile valiti 499 otsustava hääleõigusega saadikut, neist 35 väljaspool Eestit elavate EV kodanike poolt. Kodakondsuse taotlejad valisid Eesti Kongressile 50 sõnaõiguslikku esindajat. Vaatamata riikliku abi puudumisele ja võimude kohatisele vastutöötamisele, vaatamata okupatsioonivägede Eestis viibimisele, vaatamata rahapuudusele ja ruumide leidmisraskustele suudeti vabad valimised siiski korrektselt läbi viia üle Eesti 519 jaoskonnas.

Sirje Kiin2015. aasta parlamendivalimised on omamoodi poliitiline peegel, kust vaatab vastu Eesti valijate tänane koondportree.

 

Näeme selles näos küll mitmeid vanu tuttavaid vagusid ja karmilt kinnistunud ajajooni, aga ka uusi ärksalt rõõmsaid ilmeid, mida mõned on tõtanud eufooriliselt tõlgendama koguni kui rahva ärkamist.

 

Ma ei arva, et eesti rahvas on kunagi päriselt maganud, vähemasti mitte sel ega eelmisel sajandil, rääkimata viimasest 25 aastast.


Alustagem rõõmustavast. Esmalt tõdevad politoloogid, et äsja valitud riigikogu koosseis on kõige legitiimsem ja esinduslikum võrreldes varasemate riigikogu koosseisudega, sest kaduma läks kõige vähem valimistel antud hääli, vähem kui paari protsendi jagu. Eelmistel valimistel jäi riigikogus esindamata kümmekond protsenti valinuist. Tänased valijad on selles mõttes uues riigikogus kõige paremini esindatud.

Sirje Kiin“Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan,” kirjutas Hando Runnel luulekogus „Punaste õhtute purpur“ 1982, mis kohemaid kompartei keskkomitee poolt ära keelati ja müügilt korjati. Levisid kuuldused, et imeline isamaaluule kogu sai üldse ilmuda vaid peatsensori juhusliku äraoleku tõttu, et tegu oli tsensuuriameti tööõnnetusega.

 

Ära keelati ka muusik Rein Rannapi liigutav kantaat selle luuletuse sõnadele, mida helilooja ise ja laulja Urmas Alender said ette kanda 1983 vaid paaril korral. Pärast seda, kui neli tuhat inimest  1983. aasta oktoobris Tallinna Linnahallis selle loo haripunktil pimedas saalis püsti tõusid ja haudvaikselt kantaati kuulasid, otsekui oleks see rahvuslik hümn, keelati lugu päriselt ära.


Kõneldi sedagi, et raamatut ei keelatud ära mitte niivõrd isamaa ilu armastamise pärast, vaid sellepärast, et Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan arvanud, et just tema on see avaluuletuse „ilus pikk poiss“, kes tantsis poliitiliselt püüdlikku kaerajaani ega pannud tähele, kuidas „loodest“ ligines suur leegion:  „sääl purpurtigusid maabus üks parv, näis purpuri värvi sääl maagi“:

Sirje KiinVali mind, vali mind, sest mina olen kõige ilusam ja targem, mina tean kõige paremini, mida sulle vaja on. See mina-mina egofestival, mis Eestis valimiste eel vallandus, ületas mitu kuud enne valimisi paljude potentsiaalsete valijate valuläve, nii et oli tahtmine silmad ja kõrvad sulgeda ning need alles pärast 1. märtsi Riigikogu valimisi avada.


Eestis ikka veel lubatud mõttetult kallite hiidplakatite komme ei taha kusagile kaduda, ehkki välireklaam on nüüdseks vahetult enne valimisi keelatud. Nüüd vallandus visuaalse mürareostuse laine veelgi varasemal ajal.

 

Lihtsameelsete paarisõnaliste loosungitega välireklaam alavääristab ning ahistab inimesi veel agressiivsemal moel nii, et paljudel kipub kaduma üldse soov valima minna, sest neile on vastumeelne nii ilmselge raharaiskamine jätkuva majandussurutise tingimustes.

Sirje KiinValimiste lähenedes on Eestis puhkenud vilgas võiduralli riigireformi ettepanekute üle, mis meenutab kohati tuntud lauluringmängu, et otsi aga kohta, kus sa saad ja lükka teine sisse.

 

Või siis õhupallimängu, kus ühed osalejad pilluvad õhku üha värvilisemaid palle, teised lasevad palle nõelatorkega puruks.


Presidendi kärajatel võttis riigireformi teema taas tõsisemalt ette advokaat Jüri Raidla, kes on kirjutanud sel teemal juba vähemasti viis aastat. Seekord tegi ta paar konkreetset ettepanekut: esiteks luua peaministri alluvusse strateegiakeskus ja anda peaministrile riigi pikaajalise peastrateegi institutsionaalne staatus, teiseks ohjeldada riiki ja ühiskonda ahistavat õigusloomet: „Peaministrist saaks sellise muudatuse kaudu institutsionaalne tegija.

 

Mis aga kõige tähtsam – Eesti riik ja ühiskond saaks pikemaajalise mõtestatud tegevuskava, mis on pikem kui üks valimistsükkel ning mis oleks haiguskindlam päevapoliitiliste tõmbetuulte suhtes.

kart ulmanRahvasuus on käibel uskumus, et pärast 6. jaanuari enam uut aastat soovida ei tohi.

 

Algselt vast seotud sellega, et maarahva jõuluaeg lõppeski enamasti kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuariga, kuigi olen ka lugenud, et suisa 18. jaanuarini kestab talviste pühade aeg.


Vanarahva varasalvest on pärit ka tarkus, et nii kuidas oled ja käitud 1. jaanuaril ehk uue aasta esimesel päeval, nii oledki terve aasta.

 

Ehk siis see üks päev peale pidutsemist määrab sinu jaoks terve aasta.

 

Ja nii tormabki osa ülivirku inimesi varahommikul metsa ja maale ja mitmesuguseid aktiivseid toimetusi tegema samal ajal kui enamus meist sooviks aasta kõige pimedamal ajal rahulikult lõunani magada, mõnuga logeleda ja üldse mitte midagi teha.

 

Ja kindlasti mitte süütundeid koguda selle ärateenitud puhkusepäeva eest.

Sirje KiinÄsja möödus 95 aastat esimese eestikeelse ülikooli sünnist: 1919 alustas Tartu Ülikool eestikeelsena ja on jätkanud seda edukalt tänaseni.

 

Värskes maailma parimate ülikoolide pingereas QS World University on Tartu Ülikooli humanitaarteadused parima 700 ülikooli hulgas 302. kohal (üldpingereas on Tartu Ülikool 379. kohal, Tallinna Tehnikaülikool 501-550. kohal).


Tartu Ülikool andis tähtpäeva puhul välja populaarteadusliku kogumiku „Rahvusvahelised rahvusteadused“.

 

Sellest loeme, et rahvuslik ja rahvusvaheline pole vastandid, et rahvusteaduste õpetamine toimub valdavalt eesti keeles, samas kui uurimistöö ja tulemuste tutvustamine toimub ka inglise keeles, mis tagab rahvusvahelise nähtavuse ja osaluse.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo