Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin“Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan,” kirjutas Hando Runnel luulekogus „Punaste õhtute purpur“ 1982, mis kohemaid kompartei keskkomitee poolt ära keelati ja müügilt korjati. Levisid kuuldused, et imeline isamaaluule kogu sai üldse ilmuda vaid peatsensori juhusliku äraoleku tõttu, et tegu oli tsensuuriameti tööõnnetusega.

 

Ära keelati ka muusik Rein Rannapi liigutav kantaat selle luuletuse sõnadele, mida helilooja ise ja laulja Urmas Alender said ette kanda 1983 vaid paaril korral. Pärast seda, kui neli tuhat inimest  1983. aasta oktoobris Tallinna Linnahallis selle loo haripunktil pimedas saalis püsti tõusid ja haudvaikselt kantaati kuulasid, otsekui oleks see rahvuslik hümn, keelati lugu päriselt ära.


Kõneldi sedagi, et raamatut ei keelatud ära mitte niivõrd isamaa ilu armastamise pärast, vaid sellepärast, et Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan arvanud, et just tema on see avaluuletuse „ilus pikk poiss“, kes tantsis poliitiliselt püüdlikku kaerajaani ega pannud tähele, kuidas „loodest“ ligines suur leegion:  „sääl purpurtigusid maabus üks parv, näis purpuri värvi sääl maagi“:

Sirje KiinVali mind, vali mind, sest mina olen kõige ilusam ja targem, mina tean kõige paremini, mida sulle vaja on. See mina-mina egofestival, mis Eestis valimiste eel vallandus, ületas mitu kuud enne valimisi paljude potentsiaalsete valijate valuläve, nii et oli tahtmine silmad ja kõrvad sulgeda ning need alles pärast 1. märtsi Riigikogu valimisi avada.


Eestis ikka veel lubatud mõttetult kallite hiidplakatite komme ei taha kusagile kaduda, ehkki välireklaam on nüüdseks vahetult enne valimisi keelatud. Nüüd vallandus visuaalse mürareostuse laine veelgi varasemal ajal.

 

Lihtsameelsete paarisõnaliste loosungitega välireklaam alavääristab ning ahistab inimesi veel agressiivsemal moel nii, et paljudel kipub kaduma üldse soov valima minna, sest neile on vastumeelne nii ilmselge raharaiskamine jätkuva majandussurutise tingimustes.

Sirje KiinValimiste lähenedes on Eestis puhkenud vilgas võiduralli riigireformi ettepanekute üle, mis meenutab kohati tuntud lauluringmängu, et otsi aga kohta, kus sa saad ja lükka teine sisse.

 

Või siis õhupallimängu, kus ühed osalejad pilluvad õhku üha värvilisemaid palle, teised lasevad palle nõelatorkega puruks.


Presidendi kärajatel võttis riigireformi teema taas tõsisemalt ette advokaat Jüri Raidla, kes on kirjutanud sel teemal juba vähemasti viis aastat. Seekord tegi ta paar konkreetset ettepanekut: esiteks luua peaministri alluvusse strateegiakeskus ja anda peaministrile riigi pikaajalise peastrateegi institutsionaalne staatus, teiseks ohjeldada riiki ja ühiskonda ahistavat õigusloomet: „Peaministrist saaks sellise muudatuse kaudu institutsionaalne tegija.

 

Mis aga kõige tähtsam – Eesti riik ja ühiskond saaks pikemaajalise mõtestatud tegevuskava, mis on pikem kui üks valimistsükkel ning mis oleks haiguskindlam päevapoliitiliste tõmbetuulte suhtes.

kart ulmanRahvasuus on käibel uskumus, et pärast 6. jaanuari enam uut aastat soovida ei tohi.

 

Algselt vast seotud sellega, et maarahva jõuluaeg lõppeski enamasti kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuariga, kuigi olen ka lugenud, et suisa 18. jaanuarini kestab talviste pühade aeg.


Vanarahva varasalvest on pärit ka tarkus, et nii kuidas oled ja käitud 1. jaanuaril ehk uue aasta esimesel päeval, nii oledki terve aasta.

 

Ehk siis see üks päev peale pidutsemist määrab sinu jaoks terve aasta.

 

Ja nii tormabki osa ülivirku inimesi varahommikul metsa ja maale ja mitmesuguseid aktiivseid toimetusi tegema samal ajal kui enamus meist sooviks aasta kõige pimedamal ajal rahulikult lõunani magada, mõnuga logeleda ja üldse mitte midagi teha.

 

Ja kindlasti mitte süütundeid koguda selle ärateenitud puhkusepäeva eest.

Sirje KiinÄsja möödus 95 aastat esimese eestikeelse ülikooli sünnist: 1919 alustas Tartu Ülikool eestikeelsena ja on jätkanud seda edukalt tänaseni.

 

Värskes maailma parimate ülikoolide pingereas QS World University on Tartu Ülikooli humanitaarteadused parima 700 ülikooli hulgas 302. kohal (üldpingereas on Tartu Ülikool 379. kohal, Tallinna Tehnikaülikool 501-550. kohal).


Tartu Ülikool andis tähtpäeva puhul välja populaarteadusliku kogumiku „Rahvusvahelised rahvusteadused“.

 

Sellest loeme, et rahvuslik ja rahvusvaheline pole vastandid, et rahvusteaduste õpetamine toimub valdavalt eesti keeles, samas kui uurimistöö ja tulemuste tutvustamine toimub ka inglise keeles, mis tagab rahvusvahelise nähtavuse ja osaluse.

Sirje KiinAasta lõpul tekitas Eestis elevust semiootik Valdur Mikita essee „Mikroetnos“ (Sirp 12.12.2014)*, kus ta fantaseeris taas muhedasti Eesti erilisuse teemal, tehes seda niisama lennukalt nagu mullu kolme kultuuripreemiaga pärjatud esseeraamatus „Lingvistiline mets“ ( 2013).

 

Mikita mõttelennud lähtuvad küll erinevate alade teadusfaktidest, ent ta sünteesib ja põimib need läbi rahvakultuuri  elementide ja mütoloogiliste uskumustega.

 

Mikita vaimuvägi ammutab oma jõu eeskätt eesti loodusest, meie rahva ürgsest paiksusest ehk vägevast kohavaimust.


Tõsimeelsed teadusloolased ehmuvad ja vaidlevad Mikita lennukate järeldustega samal moel, nagu kritiseerisid tõsiajaloolased vanasti Lennart Meri hulljulget „Hõbevalget“ (1976) ja hüpoteetilist „Hõbevalgemat“ (1984).

 

Huumorimeelsed lugejad vaimustuvad Mikita haruldaselt positiivsest, eestlust kosmoseni kandvast sõnumist. Laenates kapsapea kujundi Juri Lotmanilt, näeb Mikita eesti kultuuri otsekui kapsapead, millele kasvavad pidevalt peale uued lehekihid, kuid mis samas säilitab oma arhetüüpsed muistsed kihid.

Sirje KiinJust nüüd, jõulueelsel ajal on õige aeg mõelda kokkuhoidlikkusest, isetegemisest, taaskasutusest, vanade asjade uuendamisest, häätegevusest ja ära kinkimisest.

 

Puhastame kodud ja kapid meile täna tarbetust, aga mõnele teisele väga vajalikust ja anname ära.

 

Kirjutame ja joonistame ise oma kaardid ja aastalõpusoovid. Kingime naabrile või sugulasele omatehtud moosi, koogi või karbi piparkooke.

 

Ehitame emale riiuli. Läheme isale appi remonti tegema.

 

Kui ise häätegevuskinki teha ei jõua või ei saa, annetame natuke raha neile häätegevusorganisatsioonidele, kes teevad seda meie eest, kuid võimalikult väikese kuluga. Kui just ostmata jätta ei saa, eelistame kohalikku väikeettevõtjat, tema käsitööd või taimeteed.

Sirje KiinSuurel pildil on suurimad rahvusvahelised pinged pärast Teist ilmasõda.

 

Suurel pildil näeme esiplaanil Venemaa presidenti, kes on sülitanud kõigile rahvusvahelistele kokkulepetele, on vägivaldselt tunginud suveräänse naaberriigi territooriumile, rahastab ja relvastab sealseid separatiste, ähvardab ja valetab rahvusvahelisel üldsusel suud ja silmad täis, sõlmib kokkuleppeid, mida ei kavatsegi pidada, tema lennukid ja allveelaevad rikuvad pidevalt teiste riikide territoriaalseid piire.

 

Putini infosõda laiendatakse uute raadiojaamadega 30 riiki. Euroopa parempoolseid äärmusparteisid rahastatakse vene kullaga. Venemaa rakendab Eesti ja Läti peal Gruusia ja Ukraina sõdadele eelnenud meetmeid.


„Suure sõja vallapäästmine Lääne vastu on küll siiski vähetõenäolisem, kui katsed Nõukogude Liitu endises suuruses taastada. Ka Soome ja Poola ei peaks end mitte liiga turvaliselt tundma, sest ka idee Venemaa taastamisest mitte endise Nõukogude Liidu, vaid koguni keisririigi piirides, pole Putini jaoks lihtsalt sõnakõlks,“ kinnitas vene politoloog Andrei Piontkovski.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo