Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje KiinValimiste lähenedes on Eestis puhkenud vilgas võiduralli riigireformi ettepanekute üle, mis meenutab kohati tuntud lauluringmängu, et otsi aga kohta, kus sa saad ja lükka teine sisse.

 

Või siis õhupallimängu, kus ühed osalejad pilluvad õhku üha värvilisemaid palle, teised lasevad palle nõelatorkega puruks.


Presidendi kärajatel võttis riigireformi teema taas tõsisemalt ette advokaat Jüri Raidla, kes on kirjutanud sel teemal juba vähemasti viis aastat. Seekord tegi ta paar konkreetset ettepanekut: esiteks luua peaministri alluvusse strateegiakeskus ja anda peaministrile riigi pikaajalise peastrateegi institutsionaalne staatus, teiseks ohjeldada riiki ja ühiskonda ahistavat õigusloomet: „Peaministrist saaks sellise muudatuse kaudu institutsionaalne tegija.

 

Mis aga kõige tähtsam – Eesti riik ja ühiskond saaks pikemaajalise mõtestatud tegevuskava, mis on pikem kui üks valimistsükkel ning mis oleks haiguskindlam päevapoliitiliste tõmbetuulte suhtes.

kart ulmanRahvasuus on käibel uskumus, et pärast 6. jaanuari enam uut aastat soovida ei tohi.

 

Algselt vast seotud sellega, et maarahva jõuluaeg lõppeski enamasti kolmekuningapäeva ehk 6. jaanuariga, kuigi olen ka lugenud, et suisa 18. jaanuarini kestab talviste pühade aeg.


Vanarahva varasalvest on pärit ka tarkus, et nii kuidas oled ja käitud 1. jaanuaril ehk uue aasta esimesel päeval, nii oledki terve aasta.

 

Ehk siis see üks päev peale pidutsemist määrab sinu jaoks terve aasta.

 

Ja nii tormabki osa ülivirku inimesi varahommikul metsa ja maale ja mitmesuguseid aktiivseid toimetusi tegema samal ajal kui enamus meist sooviks aasta kõige pimedamal ajal rahulikult lõunani magada, mõnuga logeleda ja üldse mitte midagi teha.

 

Ja kindlasti mitte süütundeid koguda selle ärateenitud puhkusepäeva eest.

Sirje KiinÄsja möödus 95 aastat esimese eestikeelse ülikooli sünnist: 1919 alustas Tartu Ülikool eestikeelsena ja on jätkanud seda edukalt tänaseni.

 

Värskes maailma parimate ülikoolide pingereas QS World University on Tartu Ülikooli humanitaarteadused parima 700 ülikooli hulgas 302. kohal (üldpingereas on Tartu Ülikool 379. kohal, Tallinna Tehnikaülikool 501-550. kohal).


Tartu Ülikool andis tähtpäeva puhul välja populaarteadusliku kogumiku „Rahvusvahelised rahvusteadused“.

 

Sellest loeme, et rahvuslik ja rahvusvaheline pole vastandid, et rahvusteaduste õpetamine toimub valdavalt eesti keeles, samas kui uurimistöö ja tulemuste tutvustamine toimub ka inglise keeles, mis tagab rahvusvahelise nähtavuse ja osaluse.

Sirje KiinAasta lõpul tekitas Eestis elevust semiootik Valdur Mikita essee „Mikroetnos“ (Sirp 12.12.2014)*, kus ta fantaseeris taas muhedasti Eesti erilisuse teemal, tehes seda niisama lennukalt nagu mullu kolme kultuuripreemiaga pärjatud esseeraamatus „Lingvistiline mets“ ( 2013).

 

Mikita mõttelennud lähtuvad küll erinevate alade teadusfaktidest, ent ta sünteesib ja põimib need läbi rahvakultuuri  elementide ja mütoloogiliste uskumustega.

 

Mikita vaimuvägi ammutab oma jõu eeskätt eesti loodusest, meie rahva ürgsest paiksusest ehk vägevast kohavaimust.


Tõsimeelsed teadusloolased ehmuvad ja vaidlevad Mikita lennukate järeldustega samal moel, nagu kritiseerisid tõsiajaloolased vanasti Lennart Meri hulljulget „Hõbevalget“ (1976) ja hüpoteetilist „Hõbevalgemat“ (1984).

 

Huumorimeelsed lugejad vaimustuvad Mikita haruldaselt positiivsest, eestlust kosmoseni kandvast sõnumist. Laenates kapsapea kujundi Juri Lotmanilt, näeb Mikita eesti kultuuri otsekui kapsapead, millele kasvavad pidevalt peale uued lehekihid, kuid mis samas säilitab oma arhetüüpsed muistsed kihid.

Sirje KiinJust nüüd, jõulueelsel ajal on õige aeg mõelda kokkuhoidlikkusest, isetegemisest, taaskasutusest, vanade asjade uuendamisest, häätegevusest ja ära kinkimisest.

 

Puhastame kodud ja kapid meile täna tarbetust, aga mõnele teisele väga vajalikust ja anname ära.

 

Kirjutame ja joonistame ise oma kaardid ja aastalõpusoovid. Kingime naabrile või sugulasele omatehtud moosi, koogi või karbi piparkooke.

 

Ehitame emale riiuli. Läheme isale appi remonti tegema.

 

Kui ise häätegevuskinki teha ei jõua või ei saa, annetame natuke raha neile häätegevusorganisatsioonidele, kes teevad seda meie eest, kuid võimalikult väikese kuluga. Kui just ostmata jätta ei saa, eelistame kohalikku väikeettevõtjat, tema käsitööd või taimeteed.

Sirje KiinSuurel pildil on suurimad rahvusvahelised pinged pärast Teist ilmasõda.

 

Suurel pildil näeme esiplaanil Venemaa presidenti, kes on sülitanud kõigile rahvusvahelistele kokkulepetele, on vägivaldselt tunginud suveräänse naaberriigi territooriumile, rahastab ja relvastab sealseid separatiste, ähvardab ja valetab rahvusvahelisel üldsusel suud ja silmad täis, sõlmib kokkuleppeid, mida ei kavatsegi pidada, tema lennukid ja allveelaevad rikuvad pidevalt teiste riikide territoriaalseid piire.

 

Putini infosõda laiendatakse uute raadiojaamadega 30 riiki. Euroopa parempoolseid äärmusparteisid rahastatakse vene kullaga. Venemaa rakendab Eesti ja Läti peal Gruusia ja Ukraina sõdadele eelnenud meetmeid.


„Suure sõja vallapäästmine Lääne vastu on küll siiski vähetõenäolisem, kui katsed Nõukogude Liitu endises suuruses taastada. Ka Soome ja Poola ei peaks end mitte liiga turvaliselt tundma, sest ka idee Venemaa taastamisest mitte endise Nõukogude Liidu, vaid koguni keisririigi piirides, pole Putini jaoks lihtsalt sõnakõlks,“ kinnitas vene politoloog Andrei Piontkovski.

Sirje KiinVärske riigikontrolli aastaraport pani Eesti tänasele olukorrale karmi diagnoosi: Eestit vaevab otsustamatusest tulenev paigalseis. Riigikontrolör Alar Karis ütles raportit kommenteerides, et otsustamine ja valikute tegemine on jäänud seisku. Mida aasta edasi, seda valusamaks see läheb. Ta nentis, et Eestil on küll tasakaalus eelarve ja väike riigivõlg, ent sellest ei piisa, et saada Euroopa mõistes jõukaks ühiskonnaks. Energiat on kulutatud detailidele, samas kui mitmed põhimõttelised, ent hädavajalikud valikud on endiselt tegemata.


Pikki aastaid on vaieldud ja kulutatud raha vältimatult vajaliku haldusreformi kavadeks, ent väikses Eestis on endiselt absurdselt kulukas arv – 215 kohaliku omavalitsuse üksust: 30 linna ja 185 valda. Mitmed Isamaaliidu ja IRLi ministrid on korduvalt ette valmistanud erinevaid haldusreformi kavasid, kuid NB! Reformierakond on vastupidiselt oma nimele (võimulpüsimise nimel) teinud kõik selleks, et otsust määramatuks ajaks edasi lükata.

Sirje KiinRahandusminister Jürgen Ligi poleks pidanud tagasi astuma. Nii arvas Postimehe küsitluses kolmveerand vastanuist, vastajaid oli ligi 20 000. Arvan samuti, et peaminister poleks pidanud tema lahkumisavaldust vastu võtma.


Jürgen Ligi poleks küll pidanud kirjutama nõnda, nagu ta Palgeraamatus oma sõpradele kirjutas, sest sellega ta stereotüpiseeris asjatult oma oponenti, haridusminister Jevgeni Ossinovskit  (“sisserändaja poeg roosast erakonnast“).

 

Aga esiteks – Ligi vabandas kohe, kui mõistis, et oli ettevaatamatu oma sõnavõtus, millega manitses oponenti ettevaatlikkusele.

 

Teiseks, Ligi manitsus oli põhjendatud, ütlemisviis aga mitte. Kolmandaks, haridusminister Jevgeni Ossinovski võttis vabanduse vastu. Punkt. Sellega võinuks-pidanuks kogu vahejuhtum lõppema.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo