Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

kart ulmanTänupühad on õnnelikult möödas. Taas oleme endile meelde tuletanud, et nn pehmed väärtused – kodu, perekond, sõbrad – on meile kõige olulisemad siin elus. Nii on.

 

Kui kuulata vanade inimeste mõtisklusi, siis keegi neist ei kahetse elu lõpul seda, et küll sai ikka liiga vähe tööd tehtud või et oleksin ma ikka pikemaid päevi oma kontoris istunud. Ikka kahetsetakse katkenud sõprussidemeid ja liiga vähest aega, mis hingele kallite inimeste või lähikondsetega sai veedetud. Tehkem siis ometi sellest järeldused ja pangem kasvõi uue aasta soovidesse kirja, et oleksime rohkem üksteise jaoks olemas.


Tänupüha on üdini ameerikalik püha, mida püüavad tähistada ka USA piiridest väljaspool elavad ameeriklased. Näiteks Eestis.

 

Ja siin tekib kohe küsimus kalkuni kättesaadavusest. Eestis ei ole kalkun traditsiooniline lind, pühadekski on pigem hane küpsetatud kui kalkunit. Ja siiski leiab kalkunit nii suurte poekettide sügavkülmalettidest kui tellimise teel eesti taludest.

 

Sõitis ka meie pere eelmise aasta kalkun cargobussiga Lõuna-Eestist Tallinnasse. (Cargobuss on selline teenus, kus saatja paneb paki liinibussi peale ja saaja läheb bussijaama pakile järele. Väga mugav ja kiire.) Sel aastal küpsetasime poest ostetud Prantsusmaal kasvanud kalkunit.


Ja kuigi Tänupüha pühana on veel Eestis suht tundmatu, on kaupmehed varmad üle võtma Ameerika kaupmeeste unistust – Musta reedet, aasta suurimat ostupäeva.

Sirje Kiin 2Nii Brexitis kui Trumpi liberaalsetel tõdedel-tabudel trampivas võidus, aga ka Eesti pikaaegse liberaalse reformivalitsuse ootamatus kukkumises on nähtud laiemat liberalismi kriisi. On viidatud ühe ajastu lõpule, ahastatud kogu liberaalse demokraatia väärtusmaailma hävingu üle. Siin, USAs elavad mõned valimistulemustes pettunud paadunud liberaalid lausa apokalüpsise ehk maailmalõpu ootuses ja hirmus.

 

Näiteks New York Times`i kolumnist Robert Cohen kirjutas: „Näen suure tõenäosusega katastroofi võimalust juba tema esimesel presidendiaastal. Trump võitis mängu. Aga nüüd võib tema mäng läbi olla. Või siis langeb maailm leekides kokku.“ (Mees, kellest ei saa presidenti. 18. nov. 2016).


Eerik-Niiles Kross kirjutas samuti, et vana maailmakord ongi juba lõppenud, aga ta näeb vähemasti kehtinud reeglite õhkulaskmises uusi võimalusi: „Aegade muutumine ei ole kunagi tähendanud maailma lõppu, nagu iga kord kiputakse kuulutama. Aegade muutumine on nagu iga kriis: tekitab tohutult riske, aga avab tohutult võimalusi.“ (Postimees, 21. nov. 2016).

Sirje Kiin 2Valitsuskriis ei puhkenud Eestis mitte sugugi üleöö, nagu ajakirjandusest või sotsiaalmeedia kommentaaridest võib ehk ekslik mulje jääda. Kriisi seemned külvati Toompeale juba kaks aastat tagasi, kui Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa ja ResPublica Liidu vaevalised, üle kivide ja kändude kulgenud valitsusläbirääkimised käisid. Pigem võiks imestada, et see haug-luik-vähk valitsus niigi kaua koos püsis – lõpmatu otsustamatuse, hammastekiristamise ja vastastikuste ähvarduste hinnaga, mistap usaldusliku kootöö asemel oli sisuliselt tegemist üksteise pantvangidega, sest mingit mõistlikku alternatiivi ei paistnud. Valikut polnud kuni Edgar Savisaare kukkumise ehk kukutamiseni.


Kui laupäeval, 5. novembril valiti Keskerakonna uueks esimeheks Jüri Ratas, üks Savisaare poliitkasvanduse positiivsemaid mehi, kellel pole seni kirjas ühtki isiklikku poliitpattu, siis tekkis ahvatlev võimualternatiiv, mida sotsid ja IRL-lased tõttasid kärmelt ära kasutama, et jõuda ette Reformierakonnast, kes oli neid nii kaudselt kui otseselt juba keskerakondliku koalitsioonivõimalusega ähvardanud.

Sirje Kiin 2Hiljuti võisime lugeda Eesti avaliku ringhäälingu veebiväravas šokeerivat pealkirja: „Mida kiiremini eesti teaduskeel välja sureb, seda parem“. Sellise arvamusega esines noor eesti arvutiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Margus Niitsoo.

 

Ta leiab, et eesti teaduskeele iga hinna eest elus hoidmine on takistuseks teadus- ja õppetöö edenemisele.

 

Tegemist on ilmselgelt andeka ja tööka noormehega, keda on tema erialal korduvalt premeeritud ja kes on kõige noorem doktorikraadi kaitsnud eestlane. Noormees on veendunud, et pool teadustööst on enese müümise oskus ning et kommunikatsioon on lahutamatu osa teadusest: „Ma ei usu rahvusriigi kontseptsiooni.

Sirje Kiin 2Ajalehed nurisesid ametist lahkunud presidendi väidetava madala reitingu ehk kehva usaldustoetuse üle. President Ilvese ametisse astumisel võeti teda vastu ülikõrgete, ent ebarealistlike ootustega, mistõttu on üsna loomulik asjade käik, et toetus aja jooksul kahanes, kuna rahva seas paistab ikka veel elavat ootus, et president oleks mitte ainult autoritaarne rahva isa, vaid ka politseinik, tuletõrjuja, lasteaiakasvataja ning sotsiaalabi jagaja. Siiski vajus Ilvese usaldusväärsus teisel ametiperioodil madalamaks kui eelkäijate oma. Mis võisid olla ootuste ja tegelikkuse vahelise lõhe põhjused?


Esmalt peame silmas, et elame täiesti teistsugusel infoajastul kui kümme aastat tagasi, kus sotsiaalmeedia (Facebook, Twitter, Instagram jne) oli poliitika argipäevas olematu ning kus puudus üleilmne ööpäevaringne uudistetsükli karussell. Kas kujutleksime president Rüütlit hilisõhtul inglise keeles midagi vaimukat säutsumas laia maailma poliitikuile või president Meri osalemas rock-kontsertitel? Uue meedia aktiivne ja tõhus kasutus tõi president Ilvese poliitika elevandiluutornist alla meie kõigi käe- ja sõnaulatusse.

 

President tuli esmakordselt rahva keskele. Ta tuli raamatute ja plaatide esitlustele, näituste ja hoonete avamistele, mulgi päevadele ja paljudele konverentsidele. Aga ka maailma areenile, tehes suures pildis nähtavaks mitte ainult Ilvese enda värvika persooni, vaid ka terve Eesti. See oligi üks Ilvese presidendirolli peamisi eesmärke: teha Eesti suuremaks ja nähtavamaks, olla osa lahendusest, mitte olla probleemiks.

Sirje Kiin 2Esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos nii põhjalikult umbe jooksnud presidendivalimiste süüdlaste nimekiri on järgnenud tormilise kriitikatulva põhjal väga pikk: 60 valijameest, kes nurjasid presidendi äravalimise valijameeste kogus, jättes valimissedelid tühjaks või rikkudes need; 101 riigikogu liiget, kes ei suutnud saavutada üheski hääletusvoorus rahuldavat kokkulepet riigikogus; peaminister Taavi Rõivase peataolek ehk lõpmatu otsustamatus ning venitamistaktika; Reformierakonna mitmekuuline läbipaistmatu mäng kolme oma kandidaadiga ja täielik tahtmatus tulla vastu teiste erakondade soovidele; Keskerakonna reetlikkus oma presidendikandidaadi suhtes; Tallinna linnapea ametist eemaldatud Edgar Savisaare väidetavad telgitagused kokkulepped hoopis teise erakonna kandidaadiga; Keskerakonna ja Reformierakonna sisetülid ja lõhenemised; liiga kehvad kandidaadid, sest potentsiaalsed head kandidaadid ei nõustunud reetmistest tulvil valimistetralli kaasa tegema; liiga head kandidaadid, kes lihtsalt lörtsiti nüüd ära avalikkuse silmis jne, jne.

Sirje Kiin 2Oktoobris ametist lahkuv president Toomas Hendrik Ilves pidas 12. septembril viimase parlamendikõne seoses Riigikogu XIII koosseisu IV istungjärgu avamisega.

 

President rõhutas just nimelt parlamentarismi, mitte presidendirolli tähtsust Eesti demokraatia arengus: „Parlamentarism, päris parlamentaarne kord, küll paljude meelest tülikas, kulukas ja aeglane, on minu jaoks seaduste tegemiseks ja valitsuse moodustamiseks kõige õiglasem ja töökindlam viis, mis arvestab võimalikult paljude huvisid.“

 

Ilves on korduvalt kutsunud Riigikogu üles võtma endale rohkem initsiatiivi ning vastutust võrreldes valitsusega ning valitsuse suhtes, nii tegi ta ka seekord, meenutades parlamentarismi A-d ja O-d: „Mitte valitsus ei otsusta parlamendi eest, vaid seaduseandja seisab täitevvõimu kohal. See on parlamentarismi sisu ja olemus.“

Sirje Kiin 2Riigikogu ei suutnud taas kord presidenti ära valida, ükski kolmest kandidaadist (Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks) ei saanud isegi mitte ligilähedaselt nõutud 68 saadiku häält. Eeldused selleks olid üsna napid, sest praegu on Riigikogus kuus erakonda: isegi nelja erakonnaga koosseisud ei jõudnud enamasti 68 häält nõudva kokkuleppeni, välja arvatud ühel korral 2011, kui Riigikogus õnnestus Toomas Hendrik Ilves teiseks ametiajaks ära valida.


Liia Hänni, üks põhiseaduse assamblee liikmetest ja presidendi valimiskorra väljatöötajaist, selgitas äsja Facebookis uuesti üle, miks seati toona presidendivalimise künniseks kahe kolmandiku Riigikogu koosseisu nõue : “ Presidendihääletuse reeglid sündisid Põhiseaduse Assamblees 25 aastat tagasi. Riigipea valimine oli Assamblee jaoks kõige kõvem pähkel, mis põhiseaduse valmimiseks tuli katki hammustada. Korduvad hääletused erinevatele võimalustele president valida kinnitasid, et riigi põhiseadusliku konstruktsiooni stabiilsuse huvides eelistab assamblee enamus riigipea kaudset valimist. Redaktsioonitoimkonnale jäi ülesanne konkreetne valimiskord assamblee täiskogu ette tuua.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo