Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Sirje KiinEestis kütab kirgi üles mais valitsuse toetuse saanud kooseluseaduse eelnõu, mille algatasid 40 Riigikogu saadikut. Uus seadus tahab anda võimaluse oma kooselu registreerida paaridel, kes mingil põhjusel abielluda ei saa või ei soovi, kuid vajavad siiski kooselu õiguslikke tagatisi. Eelnõu eesmärk on kaitsta mitteabielulises kooselus elavaid isikuid. Kooselulepingu saavad sõlmida kaks täisealist ja teovõimelist füüsilist isikut –  olenemata soost. Vähemalt ühe isiku elukoht peab olema Eestis. Leping sõlmitakse notari juures elukaaslaste avalduse alusel.

 

Õiguskantsleri hinnangul ei taga praegu kehtiv õiguslik raamistik piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset: samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Eesti põhiseadus räägib nimelt ainult mehe ja naise vahelisest abielust.

kart ulmanViis aastat tagasi tähistasime Vaba Eesti Sõna ümmargust 60. juubelit.

 

Juba siis tundus see aukartustäratavalt suur number ja kahtlesime, kas järgmise juubelini välja veame. On aegu olnud nende viimase viie aasta jooksul, kus lehe lõpetamine on olnud käega katsuda, kuid eesti organisatsioonide toetusel oleme siiski nendest karidest üle saanud. Meie suurtoetaja on jätkuvalt eestlaste katusorganisatsioon Ameerikas – Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides, ERKÜ – kes mõistab hästi, millist kooshoidmise võimu ja väge annab Ameerika eesti ühiskonda ühendav oma ajaleht.


Aga ei saa mainimata jätta ka meie tellijaid, kes väikeste summade kaupa lisavad meie eelarvesse märkimisväärse osa. Tänu siinkohal veel kord kõigile toetajaile!

Sirje KiinTeistkordselt võidukas Europarlamendi saadik Indrek Tarand, kelle üliodavat parteidevastast kampaaniat kandis loosung „Nutikandidaat nutivalijale“ (sõnast nutikas ehk tark ja taibukas) andis paar päeva pärast valimisi Tallinnas nutikalt provokatiivse pressikonverentsi, kus ta teatas poolnaljatamisi, et temast  võib saada järgmistel Eesti presidendivalimistel mitte enam keskerakonna, vaid sotside ja isamaalaste presidendikandidaat. Nali naljaks, seekord võib naljalembesel mehel olla tõsi taga.

 

Ehkki Indrek sai seekordsetel EP valimistel märksa vähem hääli kui eelmisel korral, veenas tema kui üksikkandidaadi teistkordne võit, aga ka mitmete teiste parteideväliste üksikkandidaatide (Tanel Talve jt) kümnete tuhandete häälte võitmine selles, et tegemist  pole juhusliku või ajutise protestiga stagneerunud ja üha ebademokraatlikumaks muutunud erakonnasüsteemi vastu. Tegemist on valijate hulgas üha kasvava arusaamaga, et erakonnad ei esinda enam nende huve, mistõttu nad püüavad valimistel parteisid vältida või jätavad hoopis valimata, nagu seda tegi kaks kolmandikku valimisõiguslikest inimestest.

Sirje KiinEesti on ainus riik maailmas, mille kodanikel on olnud võimalus juba seitsmendat korda anda oma hääl üleriigilistel valimistel e-hääletuse teel internetis.

 

Olen ise alates 2005. aastast olnud e-hääletaja. Esimesel korral usaldas e-hääletuse võimalust ca kümme tuhat valimisõiguslikku inimest Eestis, nüüdseks on e-hääletajate arv kasvanud viieteistkümnekordseks ehk läheneb saja viiekümnele tuhandele.

 

E-hääletajaid on olnud viimastel valimistel 20-25% ringis kõigist valimas käinutest. Ka 25. mail toimuvatel Euroopa parlamendi valimistel annab veerand valijaist nimelt e-hääle, mida meie president nimetas pidulikult usaldushääleks oma riigile.

Sirje KiinSamal ajal, kui Venemaa paranoiline president püüab vägivaldselt ajalooratast tagasi pöörata, pannes „viiendikul planeedist“ internetti kinni, pidades seda „vaenuliku CIA sepitsuseks“, mis olla sündinud CIA kurjusest, kuulutati Eesti pealinnas välja Tallinna Agenda, mille kohaselt internetivabadus on inimõigus.

 

Tundub, et mida enam pinged maailmas kasvavad, seda enam kerkib Eesti maailma avalikkuses esiplaanile, ja seekord üldse mitte vaid probleemses võtmes.

 

Tallinnas toimus aprilli lõpus suur rahvusvaheline internetivabaduse koalitsiooni aastakonverents, kus olid kohal ligi 460 osalejat, Rootsi, Soome, Hollandi ja Kanada välisministrid, eksperdid ja kodanikuühiskonna aktivistid enam kui 60 riigist. Koalitsiooni 23 liikmesriiki kiitsid heaks soovitused ehk Tallinna Agenda, kuidas tagada internetivabadus ka tulevikus.

 

Agendas rõhutatakse, et inimõigused ja internetivabadused on teineteisest lahutamatud, vt lähemalt http://www.freedomonline.ee

Sirje KiinMõni aasta tagasi tekitasid meie ühiskonnateadlased, keda kutsutakse miskipärast peenutsevamalt sotsiaalteadlased, Eesti ühiskonnas tuntavaid pingeid nn Esimese ja Teise Eesti eristamisega, tähistades sellega paremini ja halvemini toimetulevaid inimesi.

 

Lähemal analüüsil ja poleemika käigus selgus, et tegelikult on Eestisid palju rohkem, vaat et enam kui miljon.

 

Tänavu on tekkinud uus mood vastandada Väikest Eestit ja Suurt Eestit, kusjuures Väikese Eesti all mõeldakse kodumaal elavaid eestlasi ja Suure Eesti all välismaal elavaid eestlasi.

 

Sotsioloog Aili Aarelaid kirjutas artiklis „Väike Eesti ja Suur Eesti“: „Taipan, et nüüd on minust saanud Väikese Eesti elanik, kes ootab ja vaatab, kuidas laias maailmas kinnitab kanda Suur Eesti.

Sirje KiinEt ajalugu polegi lõppenud,  nagu Francis Fukuyama 1992 ennustas, seda oleme juba valusasti kogenud. Ameerika filosoofi usk, et liberaalsed demokraatlikud väärtused levivad üleilmselt ning seeläbi saab demokraatia inimkonna viimseks valitsemisvormiks, jääb ilmselt meie eluajal vaid akadeemiliseks unistuseks. Rahvusvaheline õigus, mis ligi kolmveerand sajandit on ühise maailmarahu huvides pidanud iseseisvate riikide piire muutumatuks, st piiride vägivaldseid muutmiskatseid lubamatuks, on Venemaa poolt taas agressiivselt ja valelikult rikutud.

 

Elame uute ohtude, aga vanade ähvarduste ajal kesk üliavatud rahvusvahelist infoühiskonda, kus iga valeteade võimendub nii sotsiaal- kui massimeedia kaudu sekunditega miljonite inimesteni, aga kus ka meil endil on põhimõtteliselt samasugused võimalused kuulutada oma ideid ning veenda teisi rahvaid kaitsma koos meie ühisväärtusi.

Sirje KiinKirjutan seda artiklit 25. märtsil, suure märtsiküüditamise 65. aastapäeval, mil mälestame kõigis kolmes Balti riigis 95 tuhandet inimest (21 tuhat eestlast, 42 tuhat lätlast, 32 tuhat leedulast), kes küüditati vägivaldselt taparongidega Venemaale, Siberisse. Kaks kolmandikku neist olid naised ja lapsed, tuhanded neist surid loomavagunite õudsel teekonnal nälja ja külma kätte, vaid murdosa tuli aastate pärast Siberist koju tagasi.


Meie ajaloolist traumat ei tee kergemaks ega vähem valusaks teadmine, et nõukogude totalitaarne režiim ei küüditanud mitte ainult meid:  ajavahemikus 1920- 1951 sundasustati ning represseeriti Nõukogude Liidus kuus miljonit inimest, neist poolteist miljonit hukkus teekonnal.  See kohutav ajalooline kuritegu, sh paljude vähemusrahvuste vastu suunatud genotsiid pole Venemaal tänini hukka mõistetud, vaatamata sellele, et see oli kuritegu ka nende endi rahva vastu.  See saatuslik viga maksab praegu kätte kogu ilmale.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Real Estate

vant

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

NY Eesti Kool

nyek logo

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo