Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje KiinEestis on tänavu seeneuputus, soojad ja niisked ilmad on paljundanud ja sigitanud seeneniidistiku paikadesse, kus kunagi varem pole seeni kasvanud ja ilmutanud metsa alla liike, mida siinkandis pole peaaegu et varem nähtud.

 

Korjasin septembri keskel pojaga Otepää kandis pehme samblaga kaetud valgusrikkas männimetsas kauneid pisikesi oranže kukeseeni ja võist leemendavaid võipuravikke, mida mu kadunud isa armastas ohtra võiga praadida.

 

Ema eelistas marineerida pisikesi tumedaid männiriisikaid, mis krõmpsusid toredasti hamba all ja kadusid sünnipäevalaualt ikka kõige kiiremini. Päike paistis siredate mändide vahelt sametisele samblale, mis vetrus jalge all pehmelt ja koduselt, vaikus valitses silmapiirini ja kaugemalegi veel.


Ometi tajusin varasügiseses eesti metsaidüllis ängistavat varjatud ohtu, mis ei seisnenud samblasse jäänud karu- ega põdrajäljes. Oht seisnes suures teadmatuses, mida tegelikult tuleks teha, kui tõeline oht peaks saabuma. Mida peaks tegema mu kalakasvatajast poeg ja gümnaasiumiõpilasest pojapoeg siis, kui Eestit tõsiselt rünnatakse?

Sirje KiinKui inimene hakkab ette kujutama olematuid asju, kutsume talle arsti ja diagnoosime vaimuhaiguse. Kui ta hakkab oma kujutlustega võitlema ja muutub vägivaldseks, ähvardab inimesi tappa või juba tapabki, siis sulgeme ta kinnisesse palatisse, paneme selga hullusärgi ja süstime rahusteid.


Kui seda kõike teeb tuhandekordses mastaabis suure tuumarelvastatud riigi üksildane president, kelle paranoia on juba nii suur, et ta laseb aastaid iga sööki teistel eelnevalt maitsta, kes ei usalda mitte ühtki inimest omale nõu andma, kes tungib kallale oma naaberriigile, tappes sadade kaupa mitte ainult vennasrahvast, vaid ka omaenese sõdureid ja haavatuid, tehes seda kõike kujuteldava fašismiohu eest Euroopas, olematu Uus-Venemaa ehk Novorossija ja niisama olematu Euraasia Liidu nimel, kui ta sealjuures eitab, vassib ja valetab valimatult, kui ta paistab elavat täielikus omaloodud näivuses, siis juhtub mis?

metsaylikool2Sirje Kiin ja Mihkel Raud Kotkajärve Metsaülikoolis.

Sirje KiinSee ei ole enam mingi „Putini strateegiline mäng“, vaid täiemõõduline sõda, mis toimub Ukrainas.

 

Paraku toimub see väljakuulutamata ning sadade valedega varjutatud sõda ka Eestis ning kogu Euroopas.

 

Lisaks sadu tsiviilelanikke tapvate rakettide turmtulele käib Venemaa agressiivne propagandasõda ning  majanduspoliitilised manipuleerimised, mis ulatuvad sügavale Euroopa südamesse.


Vähe sellest, et osa Eesti venekeelsest meediast levitab venemeelset agressiivset propagandat ja väljamõeldisi, on nüüd hakanud ilmuma taolised artiklid juba ka eestikeelses ajakirjanduses.

 

Keskerakonna häälekandja „Kesknädal“ teeb seda varjamatult juba aastaid, aga nüüd imbuvad  vene propagandaartiklid ka suurematesse Eesti päevalehtedesse.

Sirje KiinVaadates laulu- ja tantsupeol tuhandete eesti meeste ja poiste laulu ning tantsu, tundsin erilist meeleliigutust, sest eesti mees on suur haruldus, kes peaks olema juba ammu erilise hädakaitse all Punases Raamatus.

 

Enamus mu Eestis elavaist eakaaslastest on üksikud naised, lesed, lahutatud või elanud kogu elu üksinda, sest pole leidnud endale kõrvale eesti meest.


Jäin  ise leseks üksteist aastat tagasi, kui matsin oma 51-aastase eesti mehe, ta suri pikaajalise depressiooni ja alkoholismi tõttu. Enamasti sarnastel põhjustel lahkusid elust liiga vara andekad näitlejad, kirjanikud, loojad Evald Hermaküla, Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Vaino Vahing, Toomas Liiv, Linnart Mäll ja paljud teised, kelle nimed on ehk vähem tuntud, kuid kelle kaotusvalu polnud lähedaste jaoks mitte sugugi väiksem.

 

Tänavu juunis maeti Tartus taas liiga vara mu hea sõber, endine poliitvang, eesti ainus biitluuletaja, „Akadeemia“ ajakirja entsüklopeediliste teadmistega toimetaja Jaan Isotamm, alias Johnny B. Isotamm. Viimastel aastatel ta enam nii vägevalt napsu võtta ei saanud, nagu vanasti, tervis ei lubanud, aga see teda enam kahjuks ei aidanud.

kart ulmanKäesolev leht kisub vägisi laulupeoeriks kätte. Ja eks see ole ka loomulik, arvestades neid tugevaid emotsioone, pisaraid ja õnnnetunnet, mida laulupeol osalemine eestlastele tähendab.


Minu enda isiklikuks elamuseks oli sel aastal tantsupidu. Pean tunnistama, et olen seni tantsupeosse veidi ükskõikselt suhtunud. Käisin viimati tantsupeol lapsena ja pärast seda olen seda vaadanud ainult televiisorist.

 

TV ekraanil on ju kõik kena ja võimas ja mustrid ilusad, aga mis tegelikult puudu jääb, sellest saab aru alles ise staadionil istudes ja tantsijaid  jälgides. Staadionil kohapeal  tekkiv energia hulk on lihtsalt nii võimas ja õnnetunne nii tugev, et ma polnud selliseks emotsiooniks valmis.


Esiteks muidugi tuhandete tantsijate liigutuste harmoonia, mis tekitab imelisi tantsujooniseid just selles hetkes ja mis järgmisel sekundil on muundunud millekski muuks, pidev kaunis liikumine.

Sirje KiinLaulupidu on meie rahvuslik hingepüha. Laulupidu kinnitab meie usku iseendasse iseseisva kultuurrahvana. Laulupeo tähendus on olemuselt sakraalne, see sarnaneb usulise kombetalitusega, millel on oma korduvad rituaalid ja mille eesmärk on viia osalejad katarsiseni.

 

Marju Lauristin kirjutas Sirbis, et eestlased ongi laulupeo usku, vihjates sellele, et muu usu suhtes oleme küll skeptilised, aga laulupidudesse usume nagu üks mees: „Laulu- ja tantsupeo uuringust (1) tuli selgesti välja, et enamikule eestlastest pole laulu- ja tantsupidu mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all või tantsuväljakul kui kollektiivne  rituaal, milles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks.

 

Uuringu tulemused kõnelevad sellest, et eestlastest pool (täpsemalt 49 protsenti küsitletutest) on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud.“


Kui me ei saa mingil põhjusel ise laulupeole kohale minna, siis laulame ja elame kaasa teleri või neti vahendusel: minagi seisan juulikuu esimesel nädalavahetusel siin Madisonis, Lõuna-Dakotas oma arvutiekraani ees püsti, lauldes südamest kaasa armsaid, lapsepõlvest tuttavaid isamaalaule. Viimati Eestis käies sain osa Tartus toimunud suurejoonelisest meestelaulupeost, mille väge mäletan tänaseni.

Sirje KiinEestis kütab kirgi üles mais valitsuse toetuse saanud kooseluseaduse eelnõu, mille algatasid 40 Riigikogu saadikut. Uus seadus tahab anda võimaluse oma kooselu registreerida paaridel, kes mingil põhjusel abielluda ei saa või ei soovi, kuid vajavad siiski kooselu õiguslikke tagatisi. Eelnõu eesmärk on kaitsta mitteabielulises kooselus elavaid isikuid. Kooselulepingu saavad sõlmida kaks täisealist ja teovõimelist füüsilist isikut –  olenemata soost. Vähemalt ühe isiku elukoht peab olema Eestis. Leping sõlmitakse notari juures elukaaslaste avalduse alusel.

 

Õiguskantsleri hinnangul ei taga praegu kehtiv õiguslik raamistik piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset: samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata. Eesti põhiseadus räägib nimelt ainult mehe ja naise vahelisest abielust.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Christmas Ad

2013 joulutervitus veeb

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo