Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kellele on siis vaja seda ajalehte, mida me iga nädal toodame? 10-11 lehekülge eestikeelseid ja 1-2 lehekülge ingliskeelseid uudiseid eestlastest ja eestlastele?

Sirje Kiin 2Kasvasin üles Viljandis, kus vene dessantväelased olid okupeerinud terve südalinna kvartali.

 

Kui töötasin 1990. aastate alguses Soomes Raadio Vaba Euroopa soome korrespondendina, oli kogu Eesti ikka veel tihedalt täis pikitud nõukogude armee sõjaväebaase. Kohtudes Helsingis ühe Soomes töötava USA diplomaadiga, küsis mees jutuajamiste lõpus, mida saaks USA teha, et Eestit ja teisi Balti riike aidata.

 

Mu toonane abikaasa, jurist Juhan Kristjan Talve (Eesti Põhiseaduse Assamblee liige, pikaaegne Raadio Vaba Euroopa kirjasaatja), vastas sellistele küsimustele ikka ühtmoodi: „Send the marines!“  „Send the marines!“ oli meie omavaheline nali, mis tundus 25 aastat tagasi niivõrd võimatu ja absurdne, et sobiski ainult naljaks, mitte reaalseks strateegiliseks tulevikukavaks.

 

Eesti võimalused saada kunagi kauges tulevikus NATO või Euroopa Liidu liikmeks polnud siis isegi mitte veel silmapiiril, rääkimata USA sõjaväelastest ja NATO vägede ühisõppustest Eesti pinnal.


Nüüd treenib mu oma 20-aastane pojapoeg, kes polnud toona veel sündinudki, Kuperjanovi jalaväepataljonis koos USA jt NATO liitlastega Eesti kaitsmist Lõuna-Eestis ja Leedus ning tunneb suurt uhkust, marssides koos ameerika sõduritega Eesti Vabariigi aastapäevaparaadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

Sirje Kiin 2Eesti ajakirjanduses on sagenenud etteheited, nagu kannataks tänane Eesti russofoobia ehk veneviha all. Väidetakse koguni, nagu põhinekski eestlaste identiteet russofoobial ehk vastandumisel meie põlisvaenlasega. Kõige kummalisem lugu on see, et need väited ei tule mitte ainult vanadest ja uutest vene propagandatorudest, vaid meie oma keele- ja ühiskonnateadlaste värskest sulest.

 

27. jaanuari „Sirbis“ avaldas keeleteadlane Mati Hint artikli „Eesti identiteet tõejärgses maailmas“, kus ta väidab, et „Eesti peavooluideoloogia ei oska tänapäevast eesti identiteeti kujutada ilma kohustusliku russofoobiata“ ning et „aeg-ajalt võtab russofoobia Eesti kõige erudeeritumate kolumnistide seisukohtades otse apokalüpsisele kutsuvad mõõtmed“. Juhtivateks russofoobideks osutuvad Hindi arvates lisaks ajakirjanikest kolumnistidele meie parimad välispoliitika eksperdid ja diplomaadid (Kadri Liik, Harri Tiido jt). Mati Hint on veendunud, et „meie positiivsed identiteeditunnused jäävad ebamääraseks ja kõige olulisemaks on vastandumine mittemeiele.“


Tallinna Ülikooli üldpolitoloogia õppejõud Tõnis Saarts lisas omalt poolt õli tulle artiklis „Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja“ (Sirp 3.02.2017), väites, et praegune Eesti olevat „parempoolne, turuliberaalne ja venevastasele rahvuslikule ideoloogiale üles ehitatud“.

Sirje Kiin 2Me oleme alati olemas olnud. Oleme olnud olemas Läänemere-äärses maailmas nii kaua, et ükski arheoloog ega ajaloolane, geneetik või rahvastikuteadlane ei oska öelda päris täpselt, kui kaua. Kui mina koolis käisin, siis õppisime, et viis tuhat aastat.

 

Nüüd kirjutatakse uuematele arheoloogilistele leidudele tuginedes, et meie esivanemad on Eestimaal elanud vähemalt kümme või üksteist tuhat aastat. Nii pikki juuri pole peaaegu kellelgi, kui ehk, siis põlisameeriklastel. Oleme Euroopa põlisrahvas, väga vana rahvas, kes usub koos luuletaja Hando Runneliga, et meie paremad päevad olla veel ees.


Eesti nime üheks etümoloogiliseks allikaks on peetud germaani sõnatüve ost- (öst-, est), mis tähendab ida ehk idapoolset rahvast. Heal maal on ajaloo jooksul olnud väga palju nimesid: Estonia, Esthonia, Estonie, Estlandia, Esten, Aistland, Eistland, Ehstland, Hestia, Estia, Esto, Estones, Astalānda, Estimah, Esthi Mah, Eestimaa ja Päris-Eesti, viimasel ajal ka Suur-Eesti ja Väike-Eesti või Kodu-Eesti, pidades suurema Eesti all silmas üleilmset, globaalset eestlust.

 

Ise me end idamaaks ei pea, pigem vahemaaks Lääne ja Ida kultuuride vahel, olles küll mõlemast mõrkjalt ja tõrksalt mõjutatud, kuid ometi omakultuuri sitkelt välja arendanud.

Sirje Kiin 22007. aastal tegi riigikohus otsuse, et Kunda hiiemäele ei tohi ehitada tuulikuid. Kunda hiiemägi on Eestile suure sümboolse tähendusega, sest seal asuvad vanimad inimasustuse jäljed Eestis. Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku andmetel on Eestis umbes 550 hiit, millest on paraku teada vaid väikse osa asukoht. Teadaolevate hiite kaitsmine on mitte ainult maa- ja taarausuliste asi, vaid kogu eesti kultuuri asi.


Niisama suure sümboolse tähendusega on Eestile meie metsad, niidud ja paekaldad. Oleme metsa- ja mererahvas, korilased ja puuarmastajad. „Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See, mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab, et elusooned on läbi lõigatud.

Sirje Kiin 220. jaanuaril astub USAs ametisse uus president, kelle võitu ei söandanud prognoosida ükski analüütik ega küsitlus, välja arvatud tuntud liberaalist “pahailmalind” Michael Moore. Kandidaat ise ega tema meeskond ei uskunud samuti oma võitu ning oli väga üllatunud, kui hakkas aru saama, kui palju ja veel missugust tööd presidendiamet tegelikult tähendab.

 

Trumpil on erakordselt väike toetus juba enne ametisse astumist – ainult 40% (17. jaanuari CNN/ORC küsitluse andmeil). See on 44% väiksem toetus kui oli lahkuval president Obamal ametisse asudes. Sisuliselt on tegemist vähemuse presidendiga, kelle vastu on üsna aktiivselt ca 45% ameeriklastest. Trumpi ametisse pühitsemise päev läheb ilmselt USA ajalukku võimsate protestimarsside arvuga nii Washingtonis kui kümnetes linnades üle riigi.


Trump ei võitnud tegelikult valimisi, kui arvestada saadud häälte arvu – valijate enamuse hääled võitis Hillary Clinton ligi kolme miljoni häälega. Trumpile läks presidenditool aegunud valimissüsteemi tõttu, mis annab väiksematele osariikidele proportsionaalselt suurema osakaalu. See on süsteem, mida USAs on tahetud muuta juba pikemat aega ja mis tõenäoliselt lähebki tulevikus muutmisele, aga seekord on nagu on.

Sirje Kiin 2Uue aasta saabumisel mõtleme ikka rohkem kui argipäeviti tulevikust, nii  lähedaste kui oma rahva ja maailma tulevikust, aga ka isiklikest tulevikuplaanidest. Tulevikumõtted ei peaks aga piirduma ainult unistuste ja soovmõtlemisega, vaid võiksid toetuda tegelikus, juba toimivas ja toimuvas elus peituvatele võimalustele, mida me pole osanud veel ära kasutada või märgata.


„Eestluse ja Eesti rahvusriigi tulevik“ – niisuguse paljulubava ja pretensioonika pealkirjaga ilmus aastalõpu Postimehes kolme teadlase pikem essee, mis tugineb 2017. aasta kevadel ilmuvale Eesti inimarengu aruandele. Selle autoriteks on Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas.


Autorite põhisõnumid kõlavad positiivselt. Eesti heaolu on sedavõrd kasvanud, et Eestist on saamas sisseränderiik: 2015 registreeriti Eestisse saabujaid rohkem kui siit lahkujaid. 6000 inimest otsustas 2015. a.  luua kodu Eestis.  Ligi pooled sisserändajaist on  Eestisse naasjad. Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on Eestis välismaal töötamise kogemusega inimeste osakaal üks suurimaid Euroopas. Viiendik saabujaist on mujalt Euroopa Liidust ja kolmandik nn kolmandatest riikidest väljastpoolt  Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast.

Sirje Kiin 2Kui uus president Kersti Kaljulaid valiti ametisse, keeldus ta luterliku kiriku jumalateenistusest oma ametisse nimetamise päeval, ehkki see oli olnud eelmise kolme presidendi puhul nö riiklikuks tänujumalateenistuse tavaks. Tava algatas president Lennart Meri, kes soovis, et jumalateenistus toimuks Tallinna Toomkirikus kui Eestimaa peakirikus. President Kersti Kaljulaid põhjendas tänupalvest loobumist sotsiaalmeedias järgmiselt: „Ma austan inimeste usuvabadust.

 

Ma pean lugu tööst, mida kogudused teevad ühiskonna nõrgemate abistamiseks. Ja ma austan inimeste soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse. Kui mind kutsutakse kirikusse pulma või matusele, sest korraldajad on nii soovinud, siis loomulikult ma lähen. Kui Tori Püha Jüri kirikus mälestatakse veteranipäeval Eesti eest langenud sõjamehi, siis ma lähen sinna. Kuid riiklike tähtpäevade, samuti kiriklike pühade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus kirikuskäik pole olnud minu jaoks varem nende tähtpäevade osa.

 

Mul ei ole midagi ühegi Eestis tegutseva kiriku vastu, minu lähedaste hulgas leidub ka näiteks Jaani koguduse liikmeid. See on nende inimeste vaba valik ja see ei ole kunagi tekitanud meie peres mingeid pingeid ega vaidlusi. Nii me austamegi ka pereringis üksteise vabadust uskuda seda, mis on igaühele oluline. Me otsime tröösti sealt, kust me seda leiame. Kes kirikust, kes mere äärest, kes metsast. See on igaühe vabadus. Ja seda pean ma kõige olulisemaks.“

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo