Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

VES ePood

epood new

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Sirje Kiin 29. juunil matame Marie Underi ja tema abikaasa Artur Adsoni, Underi õe Berta Underi ja tütre Hedda Hackeri põrmud ümber Rahumäe kalmistule, kus puhkavad Marie Underi ema Leena ja isa Priidu (Friedrich) Under. Ligi 73 aasta pikkuseks kujunenud poliitiline eksiil on viimaks lõppenud.


Mõni nädal pärast Marie Underi surma 25. septembril 1980 ilmus Rootsis pagulaseestlaste kirjandusajakirjas „Tulimuld“ (1980, nr 3) kaheleheküljeline masinkirjas dokument pealkirjaga „Minu testament“, mille Under oli allkirjastanud ja mis kandis kuupäeva 24.6.1968.

 

Tegemist oli nii eesti kui maailmakirjanduse ajaloos üsna pretsedenditu dokumendiga, milles kirjanik deklareeris oma vastuseisu Nõukogude okupatsioonirežiimile ning kommenteeris selle tõendamiseks oma poliitilisi luuletusi.

Sirje Kiin 2Rahvasteränne ja põgenikelaine Euroopasse ning venelanna esmakordne pürgimine Eesti presidendikandidaadiks on teravdanud taas vana väitlust selle üle, kas Eesti on ja peab olema rahvusriik või kodanikeriik, kusjuures tihti kiputakse neid kaht mõistet kitsendama ning sisuliselt teineteisele vastandama, otsekui oleks tegemist ühitamatute väärtustega.


Eesti Vabariigi põhiseadus ei kasuta küll sõnasõnalt kumbagi mõistet, küll aga ütleb põhiseaduse preambula: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.“

yeknVasakult: endine ÜEKN esimees Jaak Juhansoo, Ellen Leivat, Iivi Zajedova, Rein Abel, uus esimees Marju Rink-Abel, Kersti Linask ja endine esimees Laas Leivat.    Foto: Ülle Ederma

Sirje Kiin 2Eesti otsib kirglikult presidendikandidaati. Tänaseks on oma valmisolekust kandideerida teatanud vähemasti neli inimest: Siim Kallas, Marina Kaljurand, Jaak Jõerüüt ja Urmas Paet, üks endine peaminister ja Euroopa Komisjoni liige, teine praegune välisminister, kolmas endine kaitseminister ja neljas endine välisminister, st kõigil on olemas nii diplomaatia- kui ka välispoliitikakogemus. Ent kõigi nelja kodu või taust on paraku reformierakondlik, mis ei vasta teiste erakondade selgelt väljendatud soovile leida presidendiks nö parteideülene ehk ühiskonda ühendavat võimet eviv kandidaat.


Vabaerakonna presidendiküsitlustele tulekuks on andnud nõusoleku ka Indrek Tarand ja Allar Jõks. Need mehed pole küll ühegi erakonnaga seotud, nii et nad võiksid vastata parteideülese ühendava kandidaadi kuvandile, kuid nende häda seisneb just liigses sõltumatuses ehk neile  ei pruugi tulla ühestki erakonnast täit toetust. Tõsi, Indrek Tarand esines eelmistel presidendivalimistel Keskerakonna mängukandidaadina, aga ilmselt ei võtnud ta isegi seda piinlikku vahejuhtumit tõsiselt.

Sirje Kiin 2Viimasel ajal on Eestis taas puhkenud arutelu selle üle, kes on õige eestlane, milline on meie minapilt ja milles seisneb eestlase identiteet.


Ägenenud identiteediotsingute põhjuseid on mitu: põgenikelaine Euroopasse, migratsioonikriis, väljaränne, demograafilised ohud. Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo jõudis mitmetele uuringutele toetudes endastmõistetavalt lihtsa järelduseni, et õige eestlane on see, kes end ise eestlasena tunneb.

 

Ta juhtis tähelepanu kummalisele paradoksile, et ehkki Eesti paikneb juba alates 2010. a. ÜRO inimarengu indeksi edetabelis kõige kõrgemalt arenenud riikide seas (2015. a. 188 riigi seas 30. kohal), oleme ometi õnnelikkuse ja heaolu uuringute järgi üks Euroopa õnnetumaid rahvaid: „Hiljuti avaldatud maailma õnnelikkuse raporti järgi on Eesti 156 maailma riigi seas õnnelikkuse määralt alles 72. kohal ning meist õnnelikumad pole mitte ainult põhjala ja Lääne-Euroopa riigid, vaid isegi Venemaa, Leedu, Läti ja Rumeenia. /---/

Sirje Kiin 2Sain hiljuti ühelt Eesti lugejalt vihase e-kirja, mis sõimas mind silmakirjalikuks, kuna elan Ameerikas ja olen abiellunud ameeriklasega. Eestis polevat minutaolisi inimesi vaja.

 

Kiri oli reageering minu arvamusloole “Vägevam eesti keel” – mul polevat õigust eesti keele teemal sõna võtta, kuna elan ingliskeelses riigis.

 

Ometi olen kõrgharidusega eesti filoloog, kirjutanud mituteist eestikeelset raamatut ja kaitsnud doktoritöö eesti keeles eesti kirjandusest.

 

Kirjutan mitu aastat regulaarselt eestikeelseid arvamusartikleid väliseesti lehtedele, mis ilmuvad kuues riigis, teen seda tööd tasuta, et alal hoida välismaal ilmuvat eestikeelset ajakirjandust.

Lehelugejate hulgas läbiviidud küsitluse tulemused

 

Käesoleva aasta alguses palusime lugejatel vastata küsitlusele, mis ilmus mitmes ajalehenumbris ja oli avaldatud ka Vaba Eesti Sõna veebis. Ja kuigi vastuseid ei tulnud palju, oli nende hulgas väga sisukaid ja huvitavaid kommentaare, mis lehe toimetust suuresti edasi aitavad, et leht oleks just selline, nagu lugejaid meilt ootavad.

Sirje Kiin 2Kirjutasin artikli „Vägev eesti keel“ 2008. aastal, mil kõnetuvastusega ehk häälega toimiv arvutiprogramm oli valmimas või olemas vaid 25 keelel ja meie, eestlased olime maailma esimeste keelte hulgas tänu Eesti kõrgkoolide keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule eesti keele arengukavale 2004-2011.

 

Keeleteadlased nimelt usuvad, et tulevikus jäävad tänase maailma tuhandetest keeltest elama ja kõlama vaid need mõnikümmend või paremal juhul mõnisada keelt, millel on olemas kaasaegne keeletehnoloogiline tugi.


Innovatsiooni ja tehnoloogia vallas on eesti keel maailma vägevamate keelte tipus.

 

Oleme praegu keeletehnoloogiliselt jätkusuutlikkuselt esimese viiekümne keele hulgas, kinnitab keeleteadlane Mart Rannut: “Eesti keel kuulub maailma suurimate keelte hulka, olles 7097 tänapäeval kõneldava keele hulgas kõnelejate arvult esimese kuue protsendi hulgas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo