Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

tartu marathon

Tartu Maratoni üritustel nautis suusamõnu 8051 inimest. Foto: Karli Saul / delfi.ee

 

Vahepeal kui eestlastel murdmaasuusatamises imehästi läks (meenutagem Andrus Veerpalu ja Jaak Mae edu 2002. aasta Salt Lake City olümpial või Kristina Šmiguni kaht ning Andrus Veerpalu üht kulda 2006. aasta Torino olümpialt) ja kodustel rahvamaratonidel kümme tuhat huvilist pikka maad suusatama trügis, kiputi juba vaikselt tõdema, et eestlane sünnib vist, suusad jalas.


Nüüd oleme maa peal tagasi. Oli pahandusi teatud ainete tarvitamise teemal, selgus ka see, et ülivõimetega sportlasi ei sünni Eestis iga päev. Neid, kes üritavad, on küll sadu ja tuhandeid, kuid koormusi ära seedida ja tulemusteks akumuleerida suutvate sportlaste leidmine sarnaneb lotovõiduga.


Tänavusel Tartu suusamaratonil läks 63 kilomeetri pikkust peadistantsi sõitma 5000, poole lühemat maad 1500 inimest. Pole küll Vasaloppeti 24 000 või New Yorgi jooksumaratoni kümned tuhaded, aga pisikese Eesti kohta kenakene number.
Ilm oli küll veidi tuuline, aga paari külmakraadiga ja päikeseline, ning kui mitte arvestada seda, et lumevaeses Eestis said paljud hobisuusatajad vähe harjutada, oli suusapeo ilm ideaalne.


Mis puutub aga konkurentsi, siis osales küll paarikümne riigi sportlasi, kuid tippmehi vaid üks – neljakordne teatesuusatamise maailmameister norralane Eldar Rönning, kes ka võitis. Muud tipud ei söandanud kohe-kohe alanud maailmameistrivõistluste eel end kurnama tulla, päris pikamaamehi aga häiris kuulsa Vasaloppeti aja nihutamine.


Eestlaste parim tulemus tänavusel Tartu suusamaratonil oli Tatjana Mannima võit kunagise Itaalia koondislase Antonella Confortola ees. Mannima tõusis sellega ka FIS maratonide karikasarja liidriks.
Suusatamise rahvapeost oli Eesti spordisõbrale mõistagi tähtsam Rootsis Falunis alanud põhja suusaalade (murdmaasuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus) MM.


Eesti saatis Faluni küllaltki suure võistkonna, aga vähemalt MM-i esimene nädal veel rõõmu ei toonud. Seni on parimaks suusasprinter Peeter Kümmeli 18. koht ehk ajasõidust edasi saamine. Eelmisel MM-il seitsmenda kohaga üllatanud Aivar Rehemaa oli suusavahetusega sõidus 29., kahevõistlejad individuaalvõistlusel neljandas kümnes ja teatevõistluses kümnendad ehk viimased. Naissprinterid jäid veerandfinaalidest kaugele, suusahüppajad põhivõistlusele pääsust samuti. Esialgu nukker lugu. Aga lootus surevat viimasena, MM kestab veel, äkki tuleb mingist luuavarrest paugukene.


Üks ootus sai Eesti spordisõpradel viimastel nädalatel siiski rõõmsa tasu. Nimelt peeti Rootsis autoralli MM-sarja teine etapp ning taas kõige võimsamas WRC klassis Ford Fiestal kihutav Ott Tänak teenis koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga neljanda koha.
Autoralli on mõistagi riskibisnis, kus tuleb suuta väga kiirelt sõita ja samas tee peal püsida. Tänak on seni palju kraavis käinud ja autosid lõhkunud, aga samas ka talenti näidanud. Võib öelda, et kui tal hea auto istumise all ja mees rajal seisab, on tegemist maailma ühe kiirema rallipiloodiga.


Rootsi ralli ajal pidasid Tänaku pöidlahoidjad hinge kinni, sest MM-i avaetapil Monte Carlo rallil oli ta (küll väidetavalt ootamatult liivase asfaldi süül) kraavis käinud ja lõpmatult tehasemeeskonnad vigu ei andesta. Tänak ehmataski oma fänne Rootsis juba avapäeval, kündes veidi lumevalle ja lõhkudes ühe täispuhutava värava. Ta kukkus korraks esikümne lõppu, aga hakkas siis sealt tänu riskivabamale sõidule ja konkurentide ebaõnnele tõusma ning lõpetas tehasesõitjale kohaselt esinelikus.


Tänak jäi ise oma esinemisega rahule, öeldes, et kohaneb tasapisi uue autoga ning võib ehk järgmistel etappidel juba julgemalt gaasipedaali vajutada. Rahule jäi temaga seekord ka M-Spordi meeskonna juht Malcolm Wilson. Järgmised MM-rallid on huvitavad veel sellegi poolest, et seal stardivad võimsuselt järgmises WRC2 klassis nii Sander Pärn kui Karl Kruuda ja mõlemad kuuluvad favoriitide sekka. Niisiis oleks ehk õige selle leheloo alguse juurde tagasi tulla, meenutada kunagisi ralliässasid Marko Märtinit ja Urmo Aavat ning küsida hoopis, et äkki sündis eestlane hoopis autorool peos?


Mõne nädala pärast peetakse Prahas Euroopa meistrivõistlused sisekergejõustikus. Eesti lähetab sinna ligi kümneliikmelise võistkonna, kellest loodetakse ehk kõige enam endiselt USA-s harjutavale 400 meetri jooksjale Marek Niidule. Veel stardivad Prahas mitmevõistleja, aastatetaguse sise-EM-i kuld Mikk Pahapill, kõrgushüppaja Grete Udras, tõkkejooksja Grit Šadeiko ja teised.


Üks üllatus oli Eesti spordimaailmas hiljuti ka. Nimelt külastas üle aastate kodumaad Hispaanias elav kahekordne trekisõidu olümpiakuld Erika Salumäe. Loodetavasti mäletate seda, kuidas Salumäe oma olümpiakullad ja võistlusrattad tervisemurede lahendamiseks müüki pani ja Eesti spordifanaatikud need kodumaale ostsid? Nüüd rääkis Erika, et peab taas seljaga operatsioonile minema, aga oli optimistlik. Edu, ennekõike muidugi tervist Eesti spordi ühele suurimale sangarile!


Enn Hallik,
Pärnu Postimees

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo