Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kettaheitekuningast peale 2008. aasta Pekingi võidukat olümpiat lihtsalt maailma esiviisikumeheks taandunud Gerd Kanter sõnastas napil kümnepäevasel kodusolekul Lõuna-Aafrika treeninglaagri ja Katari harjutama mineku vahel algava hooaja kolm eesmärki.


Need olevat jälle 70 meetri joone alistamine, Euroopa meistrivõistluste kuldmedal ja hea esinemine kergejõustiklaste üleilmses Teemantliigas.

 

Pekingi olümpia aastal tundus, et Kanterit, kes võitis järjest koguni 28 võistlust, ei võida keegi niipea. Üle 70 meetri heitis ta ketast esimest korda 2006. aastal, samal sügisel tegi ta ka maailma seni kolmanda tulemuse 73.38, millele keegi viimastel aastatel lähedalegi pole saanud, 70 meetri joon alistus Kanterile hiljemgi.

 

Paraku hakkas kuningas Kanteri tiim taga ajama ka Jürgen Schulti maailmarekordit, mis algab numbriga 75, pingutas jõutreeningutega üle ja nii tulid vigastused ning kehvenes heitetehnika.
Sel aastal on 6. mail 35-aastaseks saav Gerd aga suutnud seljavigastuse kontrolli all hoida ja loodab taas 70 meetri taha heita. Ning suur soov on tal võita ka EM-kuld ehk ainus tiitel, mis tal seni saamata (maailmameister ja olümpiavõitja ta ju on). Mis aga puutub Teemantliigasse, siis mullu püsis Kanter maailma eliidis, saades Robert Hartingu ja Piotr Malachowski järel MM-pronksi, kuid Teemantliiga võit ja kenake preemia oli siiski teatud juhuste kokkusattumus.

 

Nimelt protestis favoriit Harting ühe osavõistluse korraldajate vastu, jättis võistlemata ja andis seega Kanterile võimaluse võidupunktid koguda. Tänavu terve seljaga Kanter võib sellist kingitust mitte vajada, vaid võidu ise võtta.

 

Küllaltki põneva uudise pakkus hooaja lõpu järel veel Eesti talisport. Nimelt läks Eesti murdmaasuusakoondise kauane peatreener ja tunnustatud autoriteet Mati Alaver üllatuslikult Kasahstani tippsuusataja Aleksei Poltoranini tiimi juhiks. Sotši olümpia hooajal oli Poltoranini nõuandja ja suusatestija kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu, nüüd siis langes kardin Alaveri spekuleeritud tuleviku eest. Eesti suusapealiku maine sai kahjustatud juba ta kuulsaima õpilase Veerpalu dopingusaagas, uuesti tõusis Alaveri nimi pinnale, kui Tartu endine arst Bernatski kinnitas, et on müünud dopinguaineid Alaveri teisele õpilasele Raul Ollele, Rootsi dokumentaalfilmis visati kahtlusevarju Jaak Maele, kes ka Alaveri endine hoolealune.

 

Alaveri kohta räägiti, et talle on pakutud Venemaa koondise peatreeneri kohta, järgmisena seostati teda Soome suusakoondisega, nüüd siis saabus selgus – Kasahstan. Alaver kommenteeris, et väljakutse on huvitav ja ta võtab endaga kaasa tippsuusataja kõrvale harjutama eestlastest õpilased Raido Ränkeli, Algo Kärbi ja Karel Tammjärve.

 

Saame näha, mismoodi see Eesti poolt vaadates eksperiment töötab, aga arvestada tuleb veel üht asja. Nimelt sealpool maailmas pikki pidusid ei peeta. Läheb hästi, kullatakse sind üle, tulevad kaotused, otsi omale uus töö. Ja loomulikult võidab sportlane või meeskond, kaotab aga treener. Näide on eestlastel hiljutisest varnast võtta – Kasahstani Pavlodari Irtõši jalgpallimeeskonna peatreeneriks palgatud Eesti vutikoondise endine juhendaja Tarmo Rüütli sai seal üheksanda mängu järel hundipassi. Kolm-neli järjestikust kaotust ja jutule tuli lõpp.

 

Märkimist, täpsemalt esile tõstmist ja kiitmist väärivad viljandlased, kes korraldasid 1. mail juba 85. korda suurjooksu ümber Viljandi järve. Jooksjaid oli üle 3000 ja keppidega või ilma 12-kilomeetrisel rajal tervisekõndi teinuid 500, aga neist numbritest, mis pole maailma sadade ja tuhandete rahvaspordiüritustega võrreldes midagi erilist, rohkem tuleks vaadata numbrit 85.

 

See Eesti pikima traditsiooniga spordiüritus kannatab natuke võrrelda isegi Oxford-Cambridge sõuderegatiga. Sest Viljandi spordiõpetaja Theodor Andersoni 1928. aastal algatatud jooks tegi küll kohe kaheaastase pausi, aga alates 1931. aastast on seda korraldatud igal aastal vaatamata sellele, milline ühiskonnakord parasjagu Eestis valitses, kas oli sõda või majanduskriis. Seega – tõeline vägitegu.

 

Vägitegu on ka 80-aastase viljandlase Benno Viirandi 56 osalemiskorda.

 

Häid uudiseid tuleb Eestisse ka Ameerikast. Nii jõudis Eesti tennise tulevikulootus, maailma edetabelis 200 sekka kerkinud 18-aastane Anett Kontaveit 50 000 dollarise auhinnafondiga turniiril maailma 61. reketi alistamisega poolfinaali, kergejõustiklane Marek Niit aga võistles taas Fayetteville’is, kus võitis 400 meetri jooksu vaid paar kümnendikku Eesti rekordist aeglasema ajaga.

 

Enn Hallik,
Pärnu Postimees

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo