Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

43829563140 deb55bf8e5 o

30. oktoobril toimus pidulik sündmus, kus Eesti iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks tagastas Rootsi Kirjandusselts Soomes eestirootsi folkloori kogu Eesti Rahvaluule Arhiivile. Kultuuriajalooliselt väärtuslik arhiivimaterjal anti 1932. aastal Rootsi Kirjanduse Seltsile hoiule.

 

Eesti Rahvaluule Arhiivi juhatajal Risto Järvi on rõõmus, et kogutud arhiiv naaseb oma ajaloolisse koju. 

 

Kogu sisaldab 1182 lehekülge aastatel 1895–1931 eestirootslastelt talletatud folkloori- ja keeleainest nii rootsi kui eesti keeles. Materjal oli osa rahvaluule arhiivi rootsi kogust. Rootsi Kirjandusseltsil Soomes oli kavas neid materjale kasutada eesti-rootsi kultuuri tutvustamiseks. Arhiiv oleks tulnud tagastada Eesti Rahvaluule Arhiivile, see jäi aga tegemata sõja ja Nõukogude okupatsiooni tõttu.

 

"Meil on head ja tihedad kontaktid Eesti Rahvaluule Arhiiviga ning meil on hea meel, et pärast aastakümneid tagastatakse kogu sinna, kuhu see kuulub," sõnas Rootsi Kirjandusseltsi arhiivi direktor Kristina Linnovaara.

 

Rootsi Kirjandusseltsi digitaalsed koopiad antakse üle koos Rahvaluule Arhiivi originaalmaterjaliga. Eestiteemaline kogu on vabalt saadaval ka portaalis Finna (sls.finna.fi), koos Eestist kogutud materjalidega. Eesti Rahvaluule Arhiiv teeb kogu kättesaadavaks kirjandusmuuseumi virtuaalses keldris Kivike (kivike.kirmus.ee)

 

Eestirootslastel on Rootsi Kirjanduse Seltsis alati olnud eriline koht, eestirootsi arhiivimaterjale on seal talletatud juba seltsi asutamisest alates.

 

Rootsi Kirjandusseltsi Soomes arhiivi vanim eestirootsi materjal koguti Rootsi Maamärgiühingu 

initsiatiivil 1870. aastatel. Arhiivi kogujad tegid umbes 1900 ekspeditsiooni eestirootsi piirkondadesse. Koguti murdeid, rahvapärimust ja rahvamuusikat, peamiselt Noarootsi poolsaarelt (Nuckö), Vormsilt (Ormsö), Pakri saartelt (Rågöarna) ja Vihterpalust (Vippalis).

 

1932. aastal saatis selts välja niinimetatud Eesti-ekspeditsiooni, mis suutis koguda tuhandeid sõnasedeleid, ülestähendusi, jooniseid, fotosid ja kaarte. Viimane ekspeditsioon eestirootsi aladele tehti 1980. aastal, kui Ann-Mari Häggmann ja Lars Huldén kogusid murdeid ja folklooriainest.

 

Alates 13. sajandist on Eesti rannikupiirkondades ja suurematel saartel elanud rootsikeelne elanikkond. 17. sajandi keskpaigas oli Eestis 10 000 eestirootslast, praeguseks on neid hinnanguliselt vaid 300 inimest. 

 

Lisateave:

Kristina Linnovaara

Arhiivi juhataja,

Svenska litteratursällskapet i Finland

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

 

Risto Järv

Eesti Rahvaluule Arhiivi

juhataja

This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo