Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

IMG 2986

Ansambel Svjata Vatra hoogne muusika pani rahva kohe kaasa tantsima. Foto: Kärt Ulman / VES

 

19.-22. juulil leidis Hiiumaal aset järjekordne Hiiu Folk nimega „Juurte juures“. 

 

Eesti esimene (ja seni ainus) alkoholivaba ja peresõbralik folgifestival toimub Kassaris Hiiumaal, lisaks traditsioonilised kontserdid üle kogu saare vanades kirikutes ja iga aastaga rohkem populaarsust võitvad loodusmatkad saare imelistesse paikadesse. Hiiu Folk on väike ja intiimne, suuri rahvamasse siia kokku ei voola.

 

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus. „See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

 

37654560 1727474517302545 8811324861730258944 o

Hiiu Folgi juht Astrid Nõlvak, laulja Mari Kalkun and Sakarias Jaan Leppik. Foto: hiiufolk.ee

 

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

 

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand-Randi esituses. 

 

Reedel esinesid Kassari kiigeplatsil Tõnis Kase autorilaule esitav hoogne Pööriöö, publikut naerutav neozombiepostfolk-duo Puuluup, Usbeki ansambel Oxus ning tuline Svjata Vatra, kes pani rahva kohe kaasa tantsima. 

 

Populaarsed olid festivali õpitoad: Lääne-Aafrikast Togost pärit Sego djembe'de ning Janne Suitsu juhendatav hiiu kandle töötuba. Janne Suits ütles, et tal polegi varem olnud nii kiiresti juhiseid haaravaid õpilasi, kes tunni lõpuks juba ilusasti viisi mängivad.

 

Eesti juubeliaastal eriti, aga ka enne ja peale seda on tähtis tunda ühtekuuluvust nendega meie seast, kes olude sunnil sünnimaa maha pidid jätma. Kaugel-kaugel alles hoitud keel ja kombed on oluline pärand Eesti kultuuris ning on põhjust olla tänulik rahvuskaaslastele selle eest. Üks osa tollest pärandist on kättesaadav vinüülplaatidele salvestatud muusika abil ning neid kuulatigi Kassari rahvamajas koos suvehiidlase Valter Parvega, kes mängis vinüülplaate nii 1930ndatest aastatest kui väliseesti muusikaga  1970-ndatest. Väike loetelu lauljatest ja pillimeestest, kes seal “ette astusid“: Naan Põld, Maret Pank, Ingmar Korjus, Ell Tabur, Olaf Kopvillem, Hille Ostrat, Olev

Muska, „Hämarik“, „Lemmikud“, „Hamiltoni Helletajad“, „Heli Neli“, „Jüri-Peeters“ jt. 

 

„Mul oli uskumatult asjatundlik publik, kes rääkis mulle põnevaid asju ja kellelt sain isegi teadmisi,“ ütles kooslaulmiste propageerija ja vinüülplaatide koguja Parve pärast kooslaulmist.

 

Ülipõnevalt rääkis 1959. aastal Hiiumaale tehtud rahvaluuleekspeditsioonist Helen Kõmmus ning Hiiumaa ajalugu tutvustavast näitusest Helgi Põllo. 

 

Kassari kiigeplatsil esinesid Eesti tuntud pärimusmuusikud Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas; trio Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Ain Agan ning Mari Kalkun ja löökriistamängija Aleksandra Kremenetski. Rahvast tantsitas pimeduseni lõõtsaansambel Tuulelõõtsutajad.

 

Tuulelõõtsutajatega samal ajal oli eriline kontsert tillukeses Kassari kabelis, kus küünlavalgel esines usbeki traditsioonilise klassikalise muusika kvartett Oxus koos tantsijannaga. Kõik kokku lõi hingematvalt lummava meeleolu.

 

IMG 3037

Helin-Mari Arder esitas Kassari kabelis nii oma seadeid kaunitest rahvalauludest kui ka omaloomingut, mille hulgas on mitmeid rahvapärimuse hõnguga lugusid eesti autorite tekstidele. Kitarril saatis teda Teet Raik. Foto: Kärt Ulman / VES

 

Kvarteti juht ja usbeki traditsioonilise klassikalise muusika propageerija Husniddin Ato ütles, et Hiiumaal ja kogu Eestis viibimine on nende jaoks täiesti eriline kogemus ja suur puhkus. Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust. Ato ütles häid sõnu ka eesti muusika kohta. Tema sõnul on suur väärtus, kuidas Eestis segatakse modernset ja pärimusmuusikat – et ka kõige moodsamaid vahendeid kasutavad interpreedid on ikkagi juurtega omas kinni ja meie pärimus on muusikas alati tunda.

 

Hubased kontserdid toimusid väikestes paikades: Vaemla villavabriku, Mihkli talumuuseumi ja Rudolf Tobiase majamuuseumi õuel ning Soera kivimite majas, Emmaste koolimajas, Suuremõisa lossis, Hiiessaare sadamas ja Orjaku külamajas. 

 

Juubelihõnguline XV Hiiu Folk toimub 16.–19. juulil 2019.

 

VES/www.hiiufolk.ee

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo