Mõeldes eelolevale Eesti Vabariigi juubelile, toimus 9. detsembril Viimsi Mõisas, mis on ühtlasi Eesti Sõjamuuseum ja kindral Johan Laidoneri Muuseum, keelearutelu.

Üritus keskendus ingliskeelsete väljendite kandumisele eesti keelde, uuris mõjusid ja analüüsis hetkeolukorda eesti keele kasutuspiirkonnas Eesti Vabariigi territooriumil, ajendatuna Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmete pahameelest kõnekeele määrdumise ning võõrkeele kasutamise kohta ka välireklaamis ilma eestikeelse samaväärse tekstita.

Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras. Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.

Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.

Arutelule „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ kutsuti kohale eksperdid.

Päevakohaste ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Külalistelt oli võimalik küsimusi küsida ja arutelus said kõik võimaluse oma arvamusi ka teistega jagada.