Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

555x800 Poska uus1

Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen) valis Kristiina Poska oma uueks peadirigendiks. Peadirigendi amet on Poska karjääri jooksul esmakordne, kuigi ta on töötanud pikemat aega dirigendina Berliini Komische Operis, alustab järgmisel aastal Šveitsis Baseli ooperiteatris muusikajuhina ning on dirigeerinud paljusid kõrgetasemelisi orkestreid.


Kristiina Poska kommenteerib oma otsust nii: «Ma teadsin, et Flandria sümfooniaorkester otsib endale peadirigenti, aga sel hetkel ei olnud mul veel sugugi plaanis end mõne orkestriga püsivamalt siduda. Tulin nende juurde esmakordselt alles eelmise aasta novembris ning meil tekkis kohe eriliselt hea side. Lausa nii hea, et õhtul kodustele helistades ütlesin spontaanselt: ma olen oma orkestri leidnud! Flandria orkestril on tohutult hea vaim, orkestrandid on väga avatud ja tahavad parima tulemuse nimel töötada. Meil oli kuus kontserti ja enne iga kontserti proovid. Nad olid valmis tegema rohkem proove, et edasi minna, saada veel parem tulemus. See võiks olla iseenesestmõistetav, kuid igal pool niimoodi tööd ei tehta. Sellist avatust, huvi ning naudingut mängust ei ole ma just sageli näinud.»


Orkestri intendandi Frederik Stynsi kinnitusel oli peadirigendi otsingu alguses neil nimekirjas 65 dirigenti. «Kõik suurepärased professionaalid, aga meile oli oluline leida just selline dirigent, kes orkestriga sobiks ja sulanduks kollektiivi. Jälgisime kõiki kandidaate ka kontsertidel, Kristiinat nägime Malmös ja Heilbronnis. Malmös dirigeeris ta Bruckneri 9. sümfooniat, Heilbronnis Bruchi viiulikontserti Arabella Steinbacheriga, Mendelssohni ja Beethovenit. Juba siis jättis ta meile sügava mulje. Meie nimekiri lühenes järjest, ja kui siis Kristiina tuli novembris meile üht projekti tegema, oli selge, et oleme oma peadirigendi leidnud.»


Flandria sümfooniaorkester on asutatud 1960. aastal. Pikka aega tegutses orkester Brügges, paari aasta eest koliti Genti, kus orkestril on kasutada väga hea kontserdikoht, keskaegsest hoonest ümber ehitatud ja värskelt renoveeritud suur ja atmosfäärne saal.


Frederik Styns nendib, et orkestri üleviimine Brüggest Genti oli väga hea mõte, sest Genti linn toetab neid igati. «Me ei ole suur filharmooniline orkester – kahese puhkpillikoosseisuga, kuid orkestri repertuaaris on kõik klassikalised ja romantilised põhiteosed, orkester mängib palju ka nüüdismuusikat ja tellib igal aastal vähemalt kolm uudisteost. Me teeme koostööd konservatooriumide ja noorte heliloojatega, alustasime ka oma noorteorkestriga,» selgitab Styns.

 

Küsimusele, kas orkestril on välja kujunenud oma publik ja kui populaarne on orkestrimuusika Belgias, vastab Styns: «Belgias ei ole klassikalisel sümfooniaorkestril ja orkestrimuusikal muidugi sellist pikka traditsiooni nagu näiteks Saksamaal, Prantsusmaal või Inglismaal. Aga meie pluss on see, et saame olla paindlikumad, traditsioonid ei kammitse meid. Oleme väga rõõmsad, et meil on lojaalne publik ja saalid alati täis. Meie publik on huviga vastu võtnud ka nüüdismuusika, võibolla selletõttu, et jagame selgitusi, meil on kontserdieelsed vestlused, nn pre-concert talk. Neid on lihtne korraldada ja on üllatav, et neid laialdasemalt ei tehta.»

 

Kristiina Poska ütleb, et eestlasena soovib ta kindlasti orkestrile tutvustada eesti muusikat, muuhulgas lubab ta kavva võtta ka Tubina sümfooniaid. «Jätkame muidugi ka klassikalise põhirepertuaariga. Meile saab olema väga oluline Beethoven – ka vaatega 2020. aastale, mil möödub 250 aastat Beethoveni sünnist. Plaanime Beethoveni sümfooniaid Flandria orkestriga ka plaadistada. Kindlasti jätkame uudisteoste tellimist, loodetavasti ka eesti heliloojatelt. Veel on soov teha orkestriga selliste heliloojate loomingut, keda võibolla nii sageli ei mängita, nagu Carl Nielsen, Ralph Vaughan Williams, William Walton.

 

Orkestril on hulk repertuaari, mida nad juba tükk aega on tahtnud esitada, teiste hulgas näiteks Sibelius, keda Kesk-Euroopas nii väga palju ei mängita. Repertuaari osas langesid meie mõtted Frederik Stynsiga hämmastavalt palju kokku. Ma usun, et meie sarnane mõtteviis on kindlasti üheks väga oluliseks hea koostöö eelduseks ja aluseks.»

 

Kristiina Poska on ka ERSOga teinud õnnestunud ja head vastukaja saanud kontserte. Tema viimase, Mahleri kontserdi kohta ütleb näiteks muusikakriitik Kai Taal: «Sel õhtul olid dirigent ja orkester üks, orkester oli dirigendi instrument ja seda oli nauditav jälgida. Paraku ei kuule selliseid kontserte liiga tihti. Et võluda sajapealine kooslus mängima oma tahte järgi ning panna looma «siin ja praegu» tekkivat maailma, on tarvis meistrit, ning Poska seda kindlasti on.»

 

Küsimusele, kas tal jätkub Flandria sümfooniaorkestri peadirigendi ametis aega ka koduse ERSO jaoks, vastab Poska: «ERSO on mulle väga oluline ja tema jaoks leian ma alati aega. Mulle tundub, et meil on ERSOga tekkinud hea kontakt ja oleme koos läbi elanud erilisi hetki. ERSO on suure potentsiaaliga orkester, kes on valmis tulemuse eest töötama. Tahan kindlasti oma ideid, aega ja energiat nendega ka edaspidi jagada ning ma oleksin väga rõõmus, kui see positiivne suund meie koostöös süveneks.»

 

Kristiina Poska

Sündinud 1978. aastal Türil
Lõpetas 1998. aastal G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli koorijuhtimise erialal
Lõpetas 2002. aastal EMTA dirigeerimise erialal Toomas Kapteni juures
2004–2009 õpingud Berliini H. Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis
2009–2011 täiendõpe (Konzertexamen) Berliini H. Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis, lõpetas kiitusega
2010 finalist Donatella Flicki nimelisel rahvusvahelisel dirigeerimiskonkursil Londonis
2012 III preemia ja publikupreemia rahvusvahelisel N. Malko nimelisel dirigeerimiskonkursil Taanis Kopenhaagenis
2012–2016 Berliini Komische Operi dirigent
2013 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava rahvusvahelise tegevuse eest dirigendina ooperite väljatoomisel
2013 Saksa Muusikanõukogu ja Berliini kontserdimaja aasta noore dirigendi preemia

 

VES/EM

 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo