Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

15. novembril esitleti Tallinnas Rootsi saatkonnas Ülo Ignatsi (22.04.1951 - 11.08.2011) artiklite kogumikku "Vaba mehe vaba sõna", mis ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel. Raamatus on valik Rootsis väljaantavas "Eesti Päevalehes" aastatel 1985 -1995 ilmunud Ülo Ignatsi artiklitest. Kogumiku koostasid Peeter Luksep, Peep Pillak, Tiina Pintsaar ja Toomas Tiivel.

Stockholmis asuv Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfond autasustas eesti kirjandusteadlast, ajakirjanikku ja tõlkijat Sirje Kiini 15 000 Rootsi krooniga (umbes 2,280).
Madisonis, South Dakota, elav Sirje Kiin teatas, et sai fondi juhatuse liikmelt Paul Laanelt kirja, milles tehti teatavaks talle autasu andmine tänuks kapitaalse teose eest Marie Underi elust ja loomingust.
Kiini 864-leheküljeline monograafia "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" ilmus kaks aastat tagasi ning uurimust kaitses ta ka doktoritööna Turu ülikoolis Soomes möödunud aastal. Teos esitati 2010. aastal Eesti kultuuripreemia kandidaadiks.
Lisaks on aasta lõpus ilmumas monograafiast lühendatud kordustrükk.
VES/ERR

Ühendused U-Pööre ja MAFUN korraldasid koostöös 13. ja 14. oktoobril Tallinnas I rahvusvahelise soome-ugri kuvandikon-verentsi. Kultuurilehes Sirp usutles Oliver Loode’t, MTÜ U-Pööre juhatuse liiget Aili Künstler.
Pidasite ettekande „Soome-ugri liikumise kuvand – teooriast praktikani”. Miks sobib kuvandiks just soome-ugri liikumine kui  selline?       

 

Neljapäeval, 27. oktoobril algas Helsingi raamatumess, mille teemamaa on tänavu Eesti. «Eesti esinemine messil on tõeliselt silmatorkav, seda nii väljapandud teoste, messil esinevate autorite kui ka efektse kujundusega messiboksi poolest,» ütles kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel. «Eesti teoste soomendusi ja Eesti-teemalisi teoseid on Soomes sel aastal ilmunud rohkem kui viimase kümne aasta jooksul kokku,» lisas Trummel.

Eesti klaverikunstnik Hando Nahkur on NY/NJ ümbruse muusikasõpradele hästi tuntud.  On möödunud seitse aastat, kui toimus ta esimene kontsert siinkandis – veebruaris 2004, New Yorgi Eesti Majas. Eelmisel sügisel andsin ajakirjanduses ülevaate Hando Nahkuri uuest CD-st, mis sisaldab Tüüri, Schuberti jt. klaverimuusikat.  Nüüd on Handol valminud järjekordne CD:  jõulualbum  “O Holy Night”. Selles kuuleme tuntud jõululaulude seadeid sooloklaverile.

Käesoleva aasta sügisest alates täiendab Hando Nahkur ennast Southern Methodist University  (Dallas, TX)  “Performance Diploma” programmis.

 

Kadrioru Kunstimuuseumisse näitusele "Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge" jõudsid kohale kolm hoolikalt karpidesse suletud Hieronymos Boschi ja Pieter Bruegeli koolkonda kuuluvat maali, mille täpne autorsus ja saamislugu on nii kunstiteadlaste kui publiku jaoks veel segasevõitu. Seda, et need neli ühel ja samal teemal Madalmaades arvata 16. sajandil maalitud teost jõuavad Kopenhagenist, Glasgowst ja Londonist 21. sajandil kõrvuti  ühele seinale kuskil  kaugel Euroopa teises servas, poleks kunstnikud, kes iganes nad ka polnud, osanud ealeski arvata. Aga nüüd on need Hieronymus Boschile ja Pieter Bruegel vanemale omistatud uustestamentliku teemaga maalid Kadrioru lossis. 

Eestlaste rahvaeepose koostamise mõtte algataja oli Robert Faehlmann. Ta pani kirja eesti rahvaluulet, et näidata, milliseid suuri vaimujõude peitub eesti rahvas. 1839. a. esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ees ettekandega Kalevipoja muistenditest.  Eeposest sai ta paberile panna vaid paar katkendit. Peale Faehlmanni surma 1852. aastal võttis Kalevipoja eepose koostamise enda peale Friedrich Reinhold Kreutzwald. "Kalevipoeg" ilmus lühikeses vormis aastal 1853.

 

Hellar Grabbi mälestuste teine köide räägib tuntud välis-eesti kultuuritegelase seitsmest külaskäigust Eesti NSV-sse. Grabbi kirjutab elegantse esseisti sulega oma kohtumistest nii kultuuritegelaste, sportlaste, bürokraatide kui julgeolekutöötajatega, maalides elava ja põneva pildi Eestist, mida ta külastas 1960ndate lõpul, 1970ndatel ja uuesti, pärast viisakeeldu 1980-ndate lõpust alates. Arvan, et sellest, et Hellar Grabbi oli aastakümneid kultuuriajakirja Mana toimetaja ning kodumaal üks tuntumaid välis-eestlasi on tegelikult suures, kirjanduslikus ja ajaloolises plaanis, veel tähtsam asjaolu, et Hellar Grabbi on üks parimaid eesti keeles kirjutavaid esseiste. Alles 2008. aastal ilmus tema sulest mälestusteraamat “Vabariigi laps”, alapealkirjaga “Mälestuslikud esseed”, mis sai kohe ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia mälestuste ja esseistika valdkonnas.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo