Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

“Ängistav tegelikkus“ („Unheimliche Wirklichkeiten”) on äsja Frieder Burda kunstimuuseumis avatud näituse pealkiri. Huvitav väljapanek näitab kahe erineva generatsiooni ameeriklase, Duane Hansoni (1925-1996) ja Gregory Crewdsoni (sündinud 1962) töid. Mõlemad kunstnikud toovad esile Ühendriikide ängistava tegelikkuse.
Näituse külastajad kohtavad Baden-Badenis USA keskklassi kuuluvaid inimesi nagu koduperenaisi, koristajaid, turiste ja ehitustöölisi. Neid, keda me tavaliselt tähele ei pane. Hansoni fiiberklaasist ja polüestervaigust valmistatud skulptuurid räägivad nende inimeste lootustest, igatsusest ja purunenud unistustest.

1. jaanuari Hennessy uusaastakontserti Tallinnas Estonia kontserdisaalis pidi esialgsete plaanide järgi dirigeerima Neeme Järvi, kes aga vastuolude tõttu kultuuriminister Laine Jänesega sellest loobus. Ühtlasi loobus Järvi ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) peadirigendi kohast.
ERSO muusikud tahtsid algselt kummardusena Neeme Järvile mängida kontserdi esimese pala, Heino Elleri “Kodumaine viis” dirigendita, kuid see keelati Eesti Kontserdi ja ministeeriumi poolt karmilt ära.

Välisminister Urmas Paet andis 5. jaanuaril üle välisministeeriumi kultuuripreemiad, millega tunnustatakse loomeinimesi, kes on Eestit kultuuri abil rahvusvaheliselt tutvustanud.
„Tunnustame Arvo Pärti, Tõnu Kaljustet, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, ansamblit Vox Clamantis ja Borusani filharmooniaorkestrit suurteose „Aadama itk“ esmaettekande eest Istanbulis,“ ütles Urmas Paet. Välisministri sõnul oli möödunud suvel toimunud Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ esmaettekanne Istanbulis erakordne rahvusvaheline suursündmus.

Oli jah Eestis ulmeline aastavahetus! Sel uusaastaööl oli põhjust kodust välja tulla!
Estonia teatrimajas peeti uuaastaballi, kus ballimeeleolu nautimas Estonia ballide püsiaustajad. Eriline aastavahetus tõi ballile ka president Toomas Hendrik Ilvese, peaminster Andrus Ansipi, mitmeid ministreid ja muid tähtsaid päid. Teatriväljakul aga rõõmutses ligikaudu viieteisttuhandeline rahvahulk.

Eesti keeleteadlane ja –uuendaja Johannes Aavik sündis 1880. aastal Pöide kihelkonnas Randveres, Saaremaal. Tema juubeli tähistamiseks korraldati Eestis sõnavõistlus Sõnaus, mille tulemused ilmusid 9. detsembril 2010 ka VES #49.
Aaviku huvi emakeele vastu algas Kuressaare gümnaasiumis. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis (1902-1903), Nezhini ajaloo- ja filoloogiainstituudis (1903-1905). Ta lõpetas Helsingi ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga (1906-1910). Aavik tegutses prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares, töötas ka Postimehe toimetuses, oli haridusnõunik ning koolide peainspektor haridusministeeriumis.

Neeme Järvi on jälle Berliinis. Tiergarteni nooblis linnaosas asuvas kontserdihoones annab dirigent koos metropoli filharmoonikutega kokku seitse kontserti. Tema debüüt selle muusikakollektiiviga toimus kümme aastat tagasi, eestlane juhatas siis Arvo Pärdi, Sergei Prokovjevi ja Pjotr Tšaikovski teoseid. Viimati seisis maestro Spree jõemetropolis maailma ühe prestiižikama sümfooniaorkestri ees tänavu märtsis, toona kõlas Johannes Brahmsi, Carl Maria von Weberi ja Edvard Griegi helilooming.

Helikunstnik Leonhard Virkhausi 100. sünniaastapäeva pühitsemine toimub Tartu Jaani kirikus 17. detsembril 2010 kontserdiga "Tiliseb, tiliseb aisakell, Leo Virkhaus 100".
Kontserdi nimi viitab jõululaulule, mille looja ta oli. Kontsert tähistab mu isa pikka elutööd heliloojana, dirigendina ja organistina, mis algas Eestis, jätkus Saksamaa pagulaslaagris ja hiljem Ameerika mandril.

Suured rahvusvahelised filmipeod Eestis
Juba neliteist korda on aasta kõige pimedal ajal Eestimaad valgustanud filmivalgus. Tänavu küll ka veel lumevalgus. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on aasta aastalt aina huvitavam, suurem ja edukam.
Sellise edu on toonud Tiina Loki ja tema PÖFFi-meeskonna sõna otseses mõttes ennastsalgav töö, mis kestab PÖFFist PÖFFini. Asjatundjatel on põhjust väita, et Tallinnasse tuuakse hea valik maailma filmitoodangust. PÖFFile annavad hinnangu aina suurenev vaatajaskond, huvi välismaal ja festivalil näidatavate filmide arv, mis seekord oli kõik, alafestivalidega kokku üle 260 filmi, mis Pimedate Ööde Filmifestivali looja ja vedaja Tiina Loki sõnul on ülemine piir. Täpne PÖFFi vaatajate arv selgub siis, kui praegu mööda Eestimaad ringi tuiskava PÖFFi hundi jõud raugeb ehk siis, kui PÖFF teistes Eesti linnades lõpetab.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo