Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Välisministeeriumi kultuuripreemiatega  tunnustatakse loomeinimesi, kes on Eesti mainet kultuuri kaudu rahvusvaheliselt kasvatanud. „Tunnustame Aivar Mäed Peterburi Jaani kiriku taastamise juhtimise eest ning XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“ loovmeeskonna liikmeid Eesti kultuuripärandi hoidmise, arendamise ning maailmale esitlemise eest,“ ütles välisminister Paet preemiate kätteandmisel.

 

Küllap vanemad eestlased mäletavad veel eesti viiulimeistrit Meeme Mälgit (1902-1976), kelle surmast eelmisel aastal möödus 35 aastat. Kodumaalt põgenenult elas ja töötas Mälgi alul Saksamaal, Geislingeni laagris. Sealt tuli ta perega USA-sse (vist) 1949, kus loodi uus kodu New Yorgi lähedal. Minu tutvus Mälgiga algas 1948, kui ma Kölni muusikakooli viiuliklassi astudes endale paremat viiulit otsisin. Sõitsin Geislingeni, kus sain uue, hästikõlava viiuli omanikuks. Viiuli sees seisab silt:

 

Eesti kuulsaim naishelilooja ja kauaaegne Tallinna konservatooriumi õppejõud Ester Mägi tähistas 10. jaanuaril väga auväärset 90. sünnipäeva. Eesti koorid ja orkestrid ning solistid ja kammermuusikud peavad seda tähtpäeva silmas kogu aasta. Juubeliaasta esimene suurem kummardus Ester Mägile Eesti muusikaavalikkuse poolt sündis reedel, 13. jaanuaril, mil tema autoriõhtu korraldasid Eesti Kontsert ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koos otseülekandega Klassikaraadios. Klassikaraadio tähistas Ester Mägi juubelit kogu nädala saadete ja kontsertidega tema muusikast.

 

Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) kuulutas 5. jaanuaril Tallinnas kinos Sõprus pidulikult välja Aasta Filmi. Filmiajakirjanikud valisid tänavu Aasta Filmiks Jaan Tootseni dokfilmi “Uus Maailm” ühe vabakonna ja selle tuumikhingede empaatilise ja mitmehäälse kujutamise eest. Jaan Tootsenit pärjati rahalise preemia ning Neitsi Maali pronkskujuga.  Dokfilm Tallinnas Uue Maailma linnaosas asuva Uue Maailma seltsi tegemistest räägib näitliku loo kodanikuühiskonna küpsemisest ja põhja kõrvetamisest. Autor Jaan Tootsen jälgis seltsi elu viie aasta vältel. Tulemuseks on pea pooleteisetunnine lugu ühest algatusest selle algusest lõpuni.

 

Auväärses eas talendikal kunstnikul Arville Puström-Uus’il jätkub endiselt energiat ja tahet rõõmustada oma kunsti austajaid Eestis. 11. novembrist kuni 2. detsembrini oli Tallinna vanalinna galeriis "Allee" avatud kunstniku viimase aja mere- ja lillemaalide näitus.  Pean tunnistama, et armusin Arville värviküllastesse maalidesse esimesest pilgust, kui abikaasaga, kes töötas tol ajal New Yorkis, külastasime üht Eesti  kodu New Jersey's. Samas soetasime esimese kunstniku maali. Veidi hiljem tutvusime ka kunstniku endaga. Olen õnnelik, et olen saanud Arville Puström-Uus’i nime ka Eesti kunstisõpradele tuntuks teha ja tema näituste organiseerimisega andnud inimestele võimaluse kunstniku kaugel kodumaal nautida tema maalide ilu. 

 

Saksamaalt jõudsid Tartu Mänguasjamuuseumisse haruldased, ennesõjaaegses Eestis vineerist valmistatud mänguasjad. Väikesed vineerist mänguasjad, nii inimesed kui koduloomad ja -linnud, viljapuud ja põõsad moodustavad enamuse haruldasest annetusest, mis jõudis jõulude eel Saksamaalt Tartusse mänguasjamuuseumisse, vahendas ETV uudistesaade. Kingituse tegi sünnipärane tartlane Renata Barto, kelle isa Nikolai Willeri tehtud need kohati imepisikesed, kuid filigraanselt viimistletud mänguasjd on. Ja need on loodud kindlat teemat ehk nelja aastaaega silmas pidades.

 

20. detsembril kaitses moekunstnik Reet Aus Eesti Kunstiakadeemias oma doktoritööd "Trash to Trend – Upcycling in Fashion Design" ("Prahist popiks – taaskasutus moedisainis"). Eesti esimest loomingulist doktoritööd juhendas prof. dr. Harri Moora, oponendiks oli dr. Joan Farrer, eelretsensendina tegutses lisaks viimasele ka prof. Martin Pärn.  Tuginedes akadeemilisele uurimistööle ja pikaajalisele disainerikogemusele töötas Reet Aus praktiliste näidete ning eksperimentide najal välja väärtustava taaskasutuse (upcycling) meetodist lähtuva disaini- ja tootmismudeli "Trash to Trend", mis võimaldab luua minimaalse keskkonnamõjuga moetooteid.

 

Hiljuti saabus Vaba Eesti Sõna talitusse müügile Enn Kõiva teos, mis sisaldab valitud eestiteemaliste laulude ja muinasjuttude tõlkeid ja autori omaloomingut. Nii “Remembrance of Holy Lake” (Mälestus Pühajärvest), kui ka 2010. a. ilmunud ingliskeelse luulekogu “Sauna taga” eest laekuv tulu annetab autor 100% VES heaks.  Ajalooõpetaja Enn Kõiva sügav huvi vana-ajaloo ja folkloori vastu väljendus juba tema algatusel alustatud õppeprogrammis Cultural Models 1978. aastal. Programm tegutses alul USA haridusministeeriumi majandusliku toetuse (grant) alusel. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo