Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Eestis jõuab 8. märtsil kinodesse Mait Laasi verivärske muusikaline nukufilm "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu". Tegu on teada-olevalt maailma kõige esimese täispika 3D nuku-ooperiga.  Ennekõike kooliealistele lastele ja täiskasvanutele mõeldud seiklusliku linaloo tegelastele andsid oma hääle Iiris Vesik, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Omar Nõmm, Risto Joost, Andero Ermel ning teised tuntud eesti lauljad ja näitlejad. Filmi tegemiseks kulus pea seitse aastat, muuhulgas valmistati selle tarbeks 70 nukku, 250 tomatitaime, 1300 tibatillukest tomatit, 8 maja, 3 autot ning 2 rahakirstu.

 

Eesti kunstnike Gled-Airiin Saarso ja ta tütre Anna-Helena Saarso lapitehnikas seinapiltide ja käsitööna valminud ehete näitusel on unikaalne roll kanda edasi Eesti kultuuripärandit. Sedakorda  avanes neil võimalus oma loomingut eksponeerida maailma kunstinäituste ja –muuseumide mekas – New York City´s. ÜRO Eesti alalise esinduse kutsel ja eestvedamisel ning Kultuurkapitali toel on näitus “Sõleroosid”  väljas ÜRO peakorteris 19. veebruarist kuni märtsi keskpaigani. Kel on huvi praegu näitust külastada, võtku ühendust esindusega ÜRO juures telefonil 212 883 0640. Ei ole kokkusattumus, et praegu on ÜROs algamas Naistestaatuse Komisjoni iga-aastane sessioon, mille konteksti meie näitus ilusasti sobib.  Ka on tegu keskkonnasõbraliku projektiga, sest materjalid on saadud vanadest kleitidest, jakkidest, pükstest…

 

Käesolev raamat annab lugejale harukordse võimaluse saada osa ühe Jakob ja Olga Pätsi pere liikme lapsepõlve- ja noorusmälestustest. Voldemar Päts sündis perre 1878. aastal neljanda lapsena vendade Nikolai, Konstantini ja Pauli järel. Temast nooremad olid Peeter ja Marianne.  Voldemar Päts oli hellahingeline ja tähelepanelik vaatleja, kellest sai kunstnik ja kunstiõpetaja ning eesti kõrgemale kunstiharidusele aluse panija. Just temast sai Tallinna Kunsttööstuskooli – hilisema Riigi Kunsttööstuskooli – esimene direktor. 

 

London Fashion Week’i raames Londoni kunstigaleriis The Horse Hospital avatud Eesti moekunstnike väljapanek “FreshEst presents: Estonian Ministry of Creative Affairs“  tutvustas nelja Eesti disaineri loomingut. Värsket Eesti moedisaini esitleval näitusel olid väljas Eesti disainerite Kadri Kruusi nahast aksessuaarid, Kristina Viirpalu kootud ja pitsilised naisterõivad, Karl Annuse moekad puidust prilliraamid  ja Kristian Steinbergi meesterõivad. Näitusel sai näha ka spet-siaalselt näituse jaoks  loo-dud moefilmi "After Beyond", mis on inspireeritud disainerite loomingust.

 

Tänavuse Eesti kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest saavad dirigent Eri Klas, teatrilavastaja Kaarin Raid ja kunstnik Tõnis Vint. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suuruseks on 64 000 eurot. Viis preemiat summas 9600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest. Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest riigi kultuuri- ja teaduspreemia pälvinud dirigent Eri Klasi sõnul on preemia märk sellest, et tema elutööd on tähele pandud.

 

Kultuuriministeerium kuulutab välja 2013. aasta taotlusvooru programmist “Rahvusvähemuste ja väliseestlaste kultuuriühingud”. Taotluste esitamise tähtaeg on 8. märts. Programmist toetatakse Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside ja kunstikollektiivide kultuuri- ja haridusalast tegevust ning ka kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte väliseesti kogukondadega, väliseestlaste osalust eesti rahvakultuuri suurüritustel ja koolitustel ning kontaktide arendamist Eesti diasporaade vahel.

 

2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, kuulutas Jaan Krossi Sihtasutuse auhinnakomisjon neljandat korda välja Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaadi. Auhinna pälvis seekord Rootsis ja Eestis elav kirjanik Enn Nõu mahuka kolmeosalise dokumentaalromaani „Vabariigi pojad ja tütred“ eest, mis ilmus Tallinnas aastail 2010-2012. Romaani kokku enam kui 1200 leheküljel antakse autori perekonnaliikmete elulugude kaudu ajalooliselt tõene ja kirjanduslikult haarav pilt eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Dokument ja selle kirjanduslik edasiarendus on teoses saavutanud mõjuva kooskõla. Žürii otsuses rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse. 

 

Tundmatuks jääda sooviv eestlane annetas pool miljonit eurot filosoofilise kirjanduse sarja «Avatud Eesti raamat» toetuseks. Teadaolevalt suurima annetuse eesti kultuurile teinud metseen otsustas jääda anonüümseks, et vältida liigset tähelepanu. 500 000-eurone annetus on seni teadaolevalt suurim eraannetus eesti kultuurile. Postimehe andmeil pole tegemist pärandusega, vaid annetuse tegi eestlane, kes elab ja tegutseb Eestis. Kuid liigse tähelepanu vältimiseks eelistab ta jääda anonüümseks. Metseenluse muudab eriti kõnekaks toetussumma tinglikult raamatuteks jagamine. Kui keskmise tõlkeraamatu mahuks lugeda 20 autoripoognat ja ühe autoripoogna tõlketasuks keskmiselt 300 eurot, siis koos kirjastuskuludega võimaldab juba ainuüksi lisatoetus aastas avaldada kümmekond uut teost.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo