Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Emakeelepäeva (14.03) hommikul korraldati kuuendat aastat Vikerraadio vahendusel e- (ehk elektrooniline) etteütlus. Tekst loeti ette otse-eetris ja osalejatel tuli arvutis Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippida sisse tekst ning see siis teele lennutada. Vähemalt need, kes soovisid teistega rinda pista. Näiteks minu ämm Kohtla-Järvel kirjutas niisama paberile (tal pole arvutit), sõbranna Brüsselis samas kurtis, et ei saanud midagi interneti teel saata, sest Vikerraadio kodulehe server oli nii ülekoormatud, et ei võtnud kirjaproovi vastu. Kokku laekus võistlusele  siiski 2910 etteütlusteksti, milles (vaid!) 37 olid 100% korrektsed.    

 

Emakeelepäeval väljendavad ka välismaal elavad eestlased ja eesti keelt oskavad välismaalased uhkust meie keele üle, mida saab õppida kas koolis või kõrgkoolis juba mitmekümnes riigis. Väljaspool Eestit asutatakse üha uusi eesti koole ja seltse. Seltsides ja pühapäevakoolides kogunetakse keelt õppima mõned korrad kuus, aga on ka koole, kus õpitakse eesti keelt ja eesti keeles iga päev. Helsingis, Riias, Petseris ja Stockholmis on eesti koolidel juba väärikas ajalugu. Eesti lapsed õpivad usinalt ka Euroopa Koolides Brüsselis, Luxembourgis ja Münchenis. Värskeimad uudised tulevad Bolognast, Kölnist ja Vilniusest, kus on tööd alustanud laste keeleringid.

 

Läinud laupäeval tähistas Tallinna Raekojas Eesti Heliloojate Liit ja Tallinna Linnavolikogu Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaadi maestro Valter Ojakääru 90. juubelit. Helilooja Valter Ojakääru teened eesti muusika rikastamisel, Eesti muusikaelu ja ajakirjanduse edendamisel on olnud eriliselt silmapaistvad. Muuhulgas tõi ta eesti kõnepruuki sõnad „levimuusika“ ja „süvamuusika“. Ta on kirjutanud palju raamatuid ja teinud järjepanu üle viiekümne aasta sadu saateid rahvusraadios ja televisioonis. Tema autorisaated kõlavad eetris tänini. 

Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elab peale põgenemist 1944 Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli ja tegutses kopsuhaiguste  ja sisehaiguste spetsialistina ja Uppsala Ülikooli Akadeemilise Haigla kopsukliiniku ülemarstina. Alates 2000. aastast elab ta pooleldi ka Tallinnas.

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas muusikavaldkonna toetusprogrammist toetuse saajad. Eraõiguslikele muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele ning muusikafestivalide läbiviimiseks eraldati ühtekokku 813 185 eurot. Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Siiri Siimeri sõnul sai sel aastal toetuse 54 taotlejat. „Esitatud projektide tase oli kõrge ning rõõmustavalt palju leidus heade ideega, hästi põhjendatud ning tasakaalustatud eelarvega taotlusi,“ märkis Siimer.

Läänemaa kunstnikud said oma tööde näitamiseks väärika näitusepaiga - 19. sajandil ehitatud ja mullu taastatud De la Gardie lossi luuakse püsinäitusepaik, mida võib nimetada ka kunstimuuseumiks.
De la Gardie mõisahoone omanik on Läänemaa Haigla ja hoones asub õendushooldushaigla. Väärikas majas elavad väärikas vanuses inimesed, aga nüüd lisandub majale väärtust veelgi, sest eakate inimeste kodu seintele pannakse ohtralt kunstiteoseid.

Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas esitleti raamatut Eesti kirivööd. Raamatu koostasid Piia Rand ja ERM.
Rahva Raamat tutvustab raamatut järgmiselt: Kirivöö kudumise õpetus ja 218 kirivöö mustrit.
Tundub uskumatu, kui palju kauneid vöökirju on meie esiemad suutnud välja mõelda! Kirivöö kudumine on meie rahva üks pärandoskusi – see on väärt säilitamist ja edasikandmist.

 

11. ja 12. aprillil New Yorgis ja 14. aprillil Washingtonis saab taas nautida heade eesti näitlejate elavat mängu. Marsha Normani Pulitzeri preemiaga (1983) pärjatud lavastust „Head ööd, ema“ mängiti Eestis Hüüru mõisas  2011. ja 2012. a. kokku 60 korda. Algselt plaanis Mõisateater, kes Vilja Nyholm – Palmi lavastajakäe all etenduse lavale tõi, seda mängida vaid 10 korda. Tänu publikuhuvile ja peaaegu ilma reklaamita viimse kohani väljamüüdud saalile, pikendas Mõisateater lavastuse eluiga.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo