Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Kõrgendikul seisev suursugune, liigendatud fassaadi, kahe hiiglasuure viilu ja kõrge torniga Taagepera härrastemaja on üks Baltimaade juugendarhitektuuri tippe.
Esimesed teated Taagepera mõisast pärinevad 16. sajandist. Kuni 1674. aastani oli mõis von Rehbinderite valduses, läks seejärel Stackelbergidele, oli aastail 1806–1819 Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja alates 1819. aastast kuni eestiaegse võõrandamiseni kuulus von Stryckidele.

Lugedes Rääma mehe Rein Veidemanni artikleid eesti kirjandusest ja kultuurist, hakkas mind kummitama mõte, mida Pärnus käies ikka aeg-ajalt olen mõelnud. Küsimus on tegelikult lihtne: “kes kaitseb eesti keelt kui meie emakeelt, mis on kuulutatud meie riikluse omaette sihiks. Kehtiv Põhiseadus algab kinnitusega: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril; mis on rajatud vabadusele õiglusele ja õigusele; mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende  ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…”

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aprilli tähtsündmus oli ligikaudu 20 000 pealtvaatajat pälvinud Jazz-kaar, mille populaarsemad olid SA Tallinn 2011 toel ellu viidud festival Punkt Tallinn, linnaruumiprojekt ning Bobby McFerrini, Dave Liebmani ja Euroopa noorte džässiorkestri kontserdid, teatas SA Tallinn 2011.
Aprilli menukite hulka kuulus ka Jaapani looduskatastroofi meenutanud animafilmide festival JAFF, kultuuripealinna suurejooneline teatriprogrammi algus koos etenduskunstide festivaliga POT, tegevust alustasid suvised suurprojektid nagu näiteks koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“.

Tallinna ülikoolis kestab kuuendat korda 11.-26. juulini rahvusvaheline suvekool, mis toob Eestisse kokku ligi 300 õppurit enam kui 45 riigist.
Suvekoolis on kokku 18 kursust.
Siinsete ja välisõppejõudude juhendamisel saab tutvuda näiteks kuue keele, kauboide ajaloo, loovkirjutamise ning maailmafilosoofiaga. Kaugeim väliskülaline saabus Tallinna suvekooli Kolumbiast.

Seitsmes Hiiu Folk toob 14.-17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid  Indigolastest ja Liisi Koiksonist Seto koori ja Kihnu poistebändini.  
Kirsina tordil annavad Kassari kiigeplatsil ühe oma haruharvadest kontsertidest vennad Urbid.
Suve keskpaika on Eesti muusikasuves juba kuus korda kuulutatud hubasel Hiiumaal Kassari kasteheinasel kiigeplatsil. Seitsmes kord ei jää tulemata. Vastupidi – tema tulek on päris ukse ees: pärimusmuusikafestival Hiiu Folk kutsub sõpru üle kodu- ja välismaa taas kokku juba järgmisel nädalal.

Arvo Pärdi teoseid kanti juulikuu alguspoolel ette seitsmel maal Saksamaast ja Suurbritanniast kuni Uus-Meremaa ja Brasiiliani.
1. juulil oli Hamburgi Riigiooperis vaatajate ees John Neumeieri balleti „Parzival – Episoden und Echo“ sedakorda viimane etendus, milles nimekas ballettmeister on kasutanud Arvo Pärdi klaveripala „Aliinale“ muusikat. Novembris anti selle balletiga kuus külalisetendust Pariisi Garnier' palees.
2. juulil juhatas Tõnu Kaljuste Tallinnas Nargen-festivalil „Missa syllabicat“, mida esitas sakslaste Kirch-heimer Vokal-Consort.
3. juulil oli auväärse eaga Cheltenhami festivalil Inglismaal kavas Pärdi „Tabula rasa“, mängis Festival Academy Strings Neil Thomsoni juhatusel.

Teisipäeval, 28. juunil sõitis Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) meeskoor pärast oma kahenädalast Põhja-Ameerika reisi rahulolevalt Eestisse tagasi. Reisi vältel esineti New Yorgis, Lakewoodis, Washingtonis, Torontos ja Jõekäärul. Koor jäi oma esinemistega väga rahule ja paistis, et kuulajad samuti. Koju jõudes polnud meestel mahti puhatagi ega ajavahest toibuda. Ees ootasid proovid ja seejärel osalemine XI noorte laulu- ja tantsupeol "maa ja ilm".  

28. juulist 4. augustini toimub Pärnus esimest korda rahvusvaheline Järvi suvefestival.
Festivali kunstiline nõustaja on Paavo Järvi. Dirigendile tähendab see veel üht mainekat, ent nõudlikku tööotsa. Nimelt peale selle, et ta tegutseb ERSO kunstilise nõustajana, pikendati kevadel tema kunstilise juhi lepingut Orchestre de Paris’ juures – esialgu pidi see kestma kuus kuud 2012/13. hooajal, nüüd jagub tööd 2015/16. hooajani.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo