Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Tarmo Vahter “Vaba riigi tulek” AS Eesti Ajalehed, Tallinn, 2011; 336 lk. Sel suvel ilmus Eestis ajakirjanik Tarmo Vahteri sulest teos  “Vaba riigi tulek”, mis kirjeldab kriitilist aega Eestis, 1991. aasta märtsist septembrini, mil taastati Eesti riiklik iseseisvus.    Sissejuhatuseks on mainitud olulisi sündmusi 1990. aastal, nagu Ülemnõukogu otsus taastada Eesti Vabariik (30. märtsil 1990), lõpetada NSVL lipu, vapi ja hümni kasutamine (8. mail) jt. Pikemalt on kirjeldatud Interliikumise rünnakut Toompeale 15. mail 1990.   

Neljapäeval, 29. septembril sumises New Yorgi Eesti Maja ootusärevast energiast, kui hulgaliselt ameeriklastest sõpru, estofiile, muusikuid ja käputäis eestlasi kogunes kuulama Eesti Majas toimuvat Lembit Beecheri üllatavalt toredat esmakontserti, “Estonian Generations”. 

Lembit Beecher, 30-aastane klaverikunstnik, dirigent ja komponist, elab ja tegutseb praegu vabakutselise muusikuna New Yorgis. 

 

Ma soovin kommenteerida Lugeja kirjutab artiklit, mis ilmus 15. septembri Vaba Eesti Sõnas. Seal kirjutas Sirje Kiin, et eesti keel on vägev keel. Mulle tegi head meelt, et Sirje Kiin eesti keelt nii toredalt toetab. Aga ta jättis nimetamata ühe kõige tähtsama eesti keele toetamise põhjuse, mis on, et eesti keele kirjutamise meetod või kirjaviis, on kõige parem kõikidest keeltest, mis põhinevad ladina tähtedel.  See on parem kui saksa, hispaania ja itaalia keelte kirjaviisid ja veidi parem isegi soome kirjaviisist. Eesti keeles on igal tähel ainult üks hääl (hääldus). Kui oled tuttav iga tähe häälega, siis saad sõnu lugeda ja välja hääldada. Ja kui oskad sõna õieti öelda, saad seda ka õigesti kirjutada. Sõnaraamatut ei ole vaja tarvitada, vähemalt mitte sõnade hääldamiseks või õieti kirjutamiseks. Lugema õppimine võtab võrreldes teiste keeltega väga vähe aega. Eesti keelel on ideaalne alfabeetiline kirjaviis.

 

Iga aasta septembris organiseerib Michigani põhjaosas asuv Finlandia University (www.finlandia.edu) Soomes Sibeliuse Akadeemias õppivatele muusikutele nädalase ringreisi Ameerikas, peamiselt Põhja-Michiganis, kus paljud elanikud on soome päritolu.   Alates eelmisest aastast on muusikud teinud esimese esinemise Chicago Eesti Majas, kus kuulajaskond on peamiselt kohalikud soomlased ja kohalikud eestlased. Käesoleval aastal toimus nende ringreisi esimene kontsert jälle Chicago Eesti Majas, pühapäeval, 18. septembril.  Kõigepealt esines klassikaline duo Eestist, sopran Annika Lumi ning klaverisaatja Maarja Plink.  

Eesti pealinnas on praegu veel rahva päralt kaks kultuurinähtust, kuid nad ei jää kestma külmadeni. Need on suvised nähtused nagu fatamorgaanad, mida mu kadunud Memm mulle tutvustas teel Kotkajärvele. Päikesepaistelisel päeval metsa sõites paistis taamal maantee asfaldil olevat sillerdav vesi. Lähemale jõudes see haihtus; oli vaid silmapete. Viirastuslikes nähtustes nagu Katusekino ja Põhuteater võikski mängida eksootilise nimega naisnäitleja Fata Morgana.

 

Uus nimeraamat ilmunud On ju nii, et Eestis tuleb tihti lausa imestada, kust ometi vanemad oma lastele need nimed võtnud ja loota, et vanasõna  – nimi ei riku meest – on ikka jõus.  Enamasti saab ju laps ikka õige nime, mis Eestile omane. Olgu see nimi siis nii öelda ürgeestilik, maausuline, rahvusromantiline, eesti- või rahvusvaheline nimeklassika ja miks mitte ka  maitsekas omalooming. Aga sugugi mitte alati, sest on ju vanemaid, kes suures õnnes tahavad oma lapsele nii uhket nime nagu ei kellelgi teisel ... ja panevad lapsukesele lausa jabura või väga võõrapärase nime. Või otsivad üsna tavalisele nimele eriskummalise kirjapildi,  kus tingimata peab sees olema X,Y Z, C või mis iganes tähekombinatsioon, peaasi, et oleks uhke või nagu välismaine. Ainuüksi nime Kristiina suudavad eesti lapsevanemad kirjutada vähemalt kümnel erineval moel ja ikka väga tihti võõrtähtedega. Samas on võõrtähtede kasutamine eesti nimes keelatud nagu ka sobimatud ja solvavad, halvatähenduslikud sõnad nimedena.  

 

7. augustil  Portlandis lõppenud LEP-al võis nautida mitmekülgset muusikat. Vaimustusega tagantjärgi mõteldes pakkusid päevad üht muusikalist üllatust üllatuse järgi. Oli kõrgpunkte ja oli meelt siduvat. Muusika seob eestlaskonda ja seda me lootsime kuulda, aga et Portlandi päevade korraldajad leidsid nii mitmepalgelist materjali ja leidsid ka väärikaid ettekandjaid oli hämmastav. Siinkirjutaja pole muusikakriitik vaid lauluarmastaja, kes aga teab nii palju, et meile pakuti midagi väga kõrgekvaliteedilist, mida vaevalt saab ületada.  Avaaktusel kuulas täis kontsertsaal Cyrillus Kreek’i Reekviemi. Vestlesin endise koori juhatajaga, pr. Zoja Vagaga. Ta ütles uhkusega, et see oli esimest korda, kui sellel mandril esitati seda teost täis orkestriga. 

Pärnus töötukassa toel alustanud ühemehetrükikoda "Gutenbergi pojad" annab võimaluse oma raamat välja anda neilgi, kel kommertsedu esialgu raske loota.
Töötukassa toetas trükikoja "Gutenbergi pojad" omanikku Karol Kallast seadmete ostmisel veidi üle 4000 euroga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Aasta alguses Pärnus alustanud tubatrükikojas on kaante vahele saanud juba 20 raamatut, koguarvuga umbes 3000 eksemplari. Väiksus võimaldab paindlikkust ja nii ei nõuta siin  mitmesaja eksemplari tellimist.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo