Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Intervjuu Wiedemanni 2011 keeleauhinna laueraadi Mari Tarand’iga Mari Tarand pälvis auhinna keelevalgustusliku raadio saatesarja «Keelekõrv» loomise ja toimetamise, raadiosaadete «Keeleminutid», «Ex libris» ja «Om maid maailman tuhandit …» juhtimise, igierksate kultuurisidusate keelearutluste ning nõudliku, täpse ja mõjurohke keeletaju eest, Eesti keele-mõtte talletamise eest. Mari Tarand on vahendanud paljude eesti kirjanike, kunstnike ja keeleinimeste intervjuusid, rääkinud elavaks rohked kultuuri- ja keeleküsimused ning teinud tänuväärset tööd eesti murdeluule igiväärtuste tutvustamisel. Mari Tarand: „Mina olen säilitaja. Ma ei ole uue vastu, aga tahaksin endist alles hoida, kui see on ilus ja hea”.

 

Suurim tänu kõigile kes mu artiklile “Mälgi viiul ja mina” reageerisid ja Meeme Mälgi kohta väärtuslikku materjali saatsid! Toetudes nendele andmetele ja kasutades oma mälestusi, püüan anda ülevaate sellest ainulaadsest eestlasest. Nüüdseks on Mälgi elutöö kõlanud mitmel kontinendil ja seda naudivad kuulajad ikka veel, ehkki meister ise on ammu meie hulgast lahkunud.

Meeme Mälgi sündis Tartus aastal 1902. Tartu Õpetajate Seminaris õppides elas Meeme ühe viiulimeistri kodus ja seal arvatavasti ilmnesid tema võimed peenpuutöö ja muusikainstrumentide alal. 

 

Tartus „Ilmamaa“ kirjastusel ilmus Hellar Grabbi mälestuste kolmas, üle 400 leheküljeline köide „Seisata, Aeg!“. Esimene köide „Vabariigi laps“, mis räägib autori lapsepõlvest ja koolipoisi ajast võitis aastal 2010 Kultuurkapitali aastaauhinna parima Eestis a. 2010 ilmunud esseede valdkonna kirjandusteosena (hõlmab kirjandus- ja kultuurikriitika, mälestused, tõsine publitsistika).  Teine köide „Seitse retke isamaale“, mis kirjeldab autori sõite nõukogude võimu alla surutud Eestisse aastail 1968-1989, valiti viie parima 2011.a. ilmunud esseistikaraamatu hulka. Hellar Grabbi on 2011. a. riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat.

 

Professor Raimo Raag on sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis. Keeleteadlasena on ta uurinud eesti keelt ja läänemeresoome keeli, rootsi ja eesti keele suhteid, sh eesti vana kirjakeelt ja rootsi laensõnu eesti keeles. Aja- ja kultuuriloolasena on Raag käsitlenud Läänemeremaade aja- ja kultuurilugu, eestirootslasi ja rootsieestlasi ning väliseestlust üldisemalt. Raimo Raag on Stockholmi Eesti Algkooli vilistlane. Uppsala Ülikoolis  ta õppis soome-ugri keeli, eelkõige eesti keelt, kõrvalaineks vene ja Skandinaavia filoloogia, saavutades filosoofiadoktori kraadi 1982. aastal soome-ugri keelte alal väitekirjaga “Lexical Characteristics in Swedish Estonian”.

 

28. jaanuaril Tallinna Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Kooriühingu aastakontserdi käigus anti pidulikult üle Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumid. 2011. aasta Laulutaadi nimelise koorimuusika peastipendiumi sai mitmete laulupidude kunstiline juht ning dirigent Hirvo Surva silmapaistva töö eest Eesti koorimuusika arendamisel. Hirvo Surva on 2014. aastal toimuva XXVI laulupeo kunstiline juht. Koorimuusika edendamise stipendiumi saab koorijuht Merike Toro pikaajalise töö eest noorte dirigentide kasvatamisel Georg Otsa nime-lises Tallinna Muusikakoolis ning jätkuvalt kõrgetasemeliste ja huvitavate muusikaproduktsioonide eest.

 

2010. aastal loodud Rootsi Rahvuslik Noorteorkester lõpetas oma eduka Ameerika Ühendriikide turnee, andes Ameerika suurlinnades kolm väga edukat kontserti. Dirigendipuldis oli Tõnu Kaljuste, keda enamik siinsest publikust on harjunud nägema kooride ees seisvana. Viimastel aastatel on aga maestro keskendunud rohkem orkestritele ning peab ütlema, et ühtviisi professionaalselt vaimustav on ta mõlemas rollis. New Yorgis  Carnegie Hall’is 26. jaanuaril toimunud kontsert üllatas nii põneva ja samas väga nõudliku kavaga kui ka noorte muusikute ülima professio-naalsuse ja küpsusega. 

 

2. veebruaril astus New Yorgi Eesti Naiskoor üle 63. tegevusaasta künnise. Kuigi lauljate vanus on praegu enamuses seenioride killast, püsib koor elujõulisena. Seda näitas juba möödunud sügishooaeg, mis algas suurepärase esinemisega NYE Haridusseltsi jõulupuul. Järgnes hästiõnnestunud kontsert New Jersey Franklin Lakes Presbyterian kirikus, mis toimus NY Eesti Betaania Kiriku toetusel ja korraldusel. Kavas olevast 16 jõululaulust oli 12 helindit loodud eesti heliloojate poolt ja eesti laulude sõnad olid ka tõlgitult saadaval. Kontsert sai umbes saja-pealise kuulajaskonna erilise menu osaliseks. Kohal viibis ka paarkümmend ümbruskonnas elavat eestlast. 

 

Setu pärimuskultuuri- ja keeleõpe on jõudnud olulise teetähiseni: valmis on saanud setu aabits. Setu aabitsa Värska gümnaasiumi teise klassi õpilaste kätte jõudmine oli ajalooline hetk. Kunagi varem pole Setumaal omakeelset aabitsat tuntud. Nüüd on see käes ning avab võimaluse hakata lastele maast madalast omakandi keelt ja kultuuri õpetama. Peale tähtede õpetab aabits ka mõne niisuguse sõna, mis on praeguseks kõnepruugist kadunud. Lisaks on aabitsa koostajad pannud iga tähe juures olevast sõnaloendist kokku hulga vahvaid ütlemisi, mis käivad kokku kõrvaloleva pildiga.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo