Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Peale 65 aastat kestnud meestelaulu viljelemist otsustas Eesti Meeskoor Austraalias (EMA) 28. veebruaril 2013 toimunud peakoosolekul suure häälteenamusega lõpetada oma tegevus. EMA asutati Elmar Saarepere algatusel teel Austraaliasse 6. novembril 1947 General Stuart Heintzelman’i pardal ja oli kõige kauem püsinud eestlaste laulukoor Austraalias. Koor esines juba laeval, ja saabudes Melbourne immigratsioonipunkti ministri A. Calwell’i auks. Tänu Elmar Saareperele saavutas koor 1948-1967 oma hiilgeajal 50-60 liikmelise koosseisu ja hea muusikalise taseme. 

 

New Yorgi Eesti Ev. Luteri Usu Kirikus toimus 19. mail NY Eesti Meeskoori kevadkontsert “Rahvalaulud”. Juhatas helikunstnik Erik Veski. Esmakordselt kuulsime meeskoori esituses eesti rahvalaule kontsertvormis. See oli ammuoodatud esitus. Kava oli oskuslikult koostatud järgmistest rahvalauludest: “Eidekene ketrab” ja ”Tantsulaul”. Heliloojatest olid kavas esindatud E.Võrk “Helise, ilma”,  E. Tubin “Sõmeralt sõrmikule”, M. Saar “Hällilaul”, C. Kreek “Ma kõndisin vainul”, R. Päts “Ringlaul” ja  M. Raud “Näärisokk”. 

 

“Eesti Vabariik 100” filmiideede võistlusele laekus tähtajaks 165 filmistsenaariumiesildist.  Neist seitsme stsenaariumidee teostused jõuavad vaatajateni viie aasta pärast toimuval riigi juubeliaastal. Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudginsi sõnul on niivõrd suur huvi positiivne üllatus. Valikukomisjonile tähendab see põnevat aega ligi 500 sisutiheda lehekülje läbi töötamisel, parimate ideede väljasõelumisel ning nende hulgast 17 loo väljavalimisel, mille stsenaariumi kirjutamist ning edasiarendust Eesti Filmi Instituut toetab. 

 

Eesti Instituudil koostöös kultuuri- ja välisministeeriumide ning kultuurivaldkonna partneritega on valminud uuendatud versioon Eesti kultuurisündmuste veebikalendrist http://kultuur.info Kalender on eesti ja inglise keeles ning see sisaldab nii üle Eesti toimuvate kultuurisündmuste infot kui ka infot eesti üritustest maailmas. Välismaal elavad eestlased on teretulnud ka enda korraldatud kultuuriüritusi kalendrisse lisama. Seda saab teha otse veebis  või ka Eesti Instituudi vahendusel. 

 

See on vist üsna tuttav kogemus, et vaatamata tundide viisi õppimisele lähete eksamile ja ühtäkki on kõik õpitu ununenud? Seletuse leiab Myron H. Dembo ja Helena Seli värskest õpperaamatust "Motivation and Learning Strategies for College Success: A Focus on Self-Regulated Learning" (Motivatsioon ja õppestrateegiad ülikooliedukuseks: eneseregulatsiooni fookus). Teos ilmus 4. novembril 2012, kirjastus Routledge, Taylor & Francis Group, UK.

 

9. mail esilinastus Heilika Pikkovi täispikk loovdokumentaal „Õlimäe õied“. Film võeti üles kahe aasta vältel Õlimäe Issanda Tae-vaminemise kloostris Jeruusalemmas ning räägib tundliku loo 82-aastasest Eesti nunnast ema Ksenjast. Üle 20 aasta kloostris elanud ema Ksenja on nunnade hierarhias jõudnud eelviimasele astmele. On jäänud vaid üks samm – suur skeema, minek lõplikku vaikusesse. Kuid enne veel on talle antud luba viimast korda ära rääkida oma elu lugu.

 

7. mail avati Budapesti Arhitektuurikeskuses FU-GA kolm üksteisele põnevat kontrasti loovat Eesti-teemalist näitust. „Buum/Ruum. Uus Eesti Arhitektuur“ tutvustab valikut 1990. aastate teisel poolel alanud ehitusbuumi silmapaistvamatest viljadest. „Agulist arhitektuurini. Tallinna puitmajad“ jutustab pealinna puitarhitektuuri minevikust ja olevikust. Eve Kiileri isikunäitus „Kohtumispaik – Mere puiestee 20“ jäädvustab aga Tallinna linnahalli melanhoolset lagunemist.

 

Juhan Liivi 149. sünniaastapäeva tähistamisel Alatskivi keskkoolis sai Liivi luuleauhinna Maarja Pärtna (26) luuletuse «Sees» eest. Maarja Pärtna õpib kirjandust Tartu Ülikooli magistriõppes ja on Müürilehe tegevtoimetaja. Ta on avaldanud luulekogud «Rohujuurte juures» ning «Läved ja tüved». Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra teatel on Maarja Pärtna üks noorimaid Liivi luuleauhinna laureaate, temast veelgi noorem on olnud vaid 1966. aastal auhinna võitnud, toona 24-aastane Paul-Eerik Rummo.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo