Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Californias San Francisco lahe ääres Berkeleys pitsi- ja tekstiilimuuseumis on praegu esinduslik väljapanek Haapsalu sallidest ja eesti rahvuslikest koemustritest. Näituse nimi on "Eesti kootud pits". Näituse kuraator on Eestis tuntud Ameerika käsitöökoolitaja Nancy Bush. Välja pandud Eesti pitsid, sh arvukalt ehtsaid Haapsalu salle on enamikus pärit ta enda pitsikogust. Fotodelt näeb näitusevaataja meie armastatud sallikudujaid koduses Haapsalu ümbruses läbi aastakümnete: lossimüüri ääres piltnikule poseerimas, puumaja õuel salli raamitamas. Juures on asjatundlikud ja täpsed tekstid.

 

Käes on oktoobri eelviimane nädalavahetus. Väljas ulub kibe tuul ja rebib armutult sügisvärvides puudelt lehti. Kohtumised päikesega jäävad üha harvemaks ning saabuva pimeduse kartuses otsib põgenemisteed suvesoojast ammutatud energia. Kõige selle rõskuse ja kollase nukruse keskel täitub soojuse, valguse ja rõõmuga üks vana mõisahoone Saksamaal, Bonni äärelinnas. Annabergi lossi kogunevad nädalalõpuks inimesed, keda ühendab kaks asja – nad on eestlased ja nad armastavad laulda. Tullakse autode, lennukite, rongide ja bussidega, tullakse kaugelt ja lähedalt, Soomest, Inglismaalt, Saksamaalt, Belgiast, Luksemburgist, Šveitsist, Tšehhist – kõikjalt Euroopast. 

Eestlaste rahvaeepose koostamise mõtte algataja oli Robert Faehlmann. Ta pani kirja eesti rahvaluulet, et näidata, milliseid suuri vaimujõude peitub eesti rahvas. 1839. a. esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ees ettekandega Kalevipoja muistenditest.  Eeposest sai ta paberile panna vaid paar katkendit. Peale Faehlmanni surma 1852. aastal võttis Kalevipoja eepose koostamise enda peale Friedrich Reinhold Kreutzwald. "Kalevipoeg" ilmus lühikeses vormis aastal 1853.

Piip ja Tuut, kes esinesid Baltimore Eesti Majas 22. oktoobril, nägid rambivalgust ka Washingtoni Kennedy Centeri Millenniumi laval 24. oktoobril. Umbes 200 pealtvaataja seas oli näha vähemalt 30 last, kes istusid lava ees paksu punase vaiba peal. Ka kohalikud eestlased oma väikeste lastega olid vaatama tulnud. Klounide nalju nautisid ka Eesti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Suursaadik USAs Marina Kaljurand.

Stockholmis asuv Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfond autasustas eesti kirjandusteadlast, ajakirjanikku ja tõlkijat Sirje Kiini 15 000 Rootsi krooniga (umbes 2,280).
Madisonis, South Dakota, elav Sirje Kiin teatas, et sai fondi juhatuse liikmelt Paul Laanelt kirja, milles tehti teatavaks talle autasu andmine tänuks kapitaalse teose eest Marie Underi elust ja loomingust.
Kiini 864-leheküljeline monograafia "Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt" ilmus kaks aastat tagasi ning uurimust kaitses ta ka doktoritööna Turu ülikoolis Soomes möödunud aastal. Teos esitati 2010. aastal Eesti kultuuripreemia kandidaadiks.
Lisaks on aasta lõpus ilmumas monograafiast lühendatud kordustrükk.
VES/ERR

 

Neljapäeval, 27. oktoobril algas Helsingi raamatumess, mille teemamaa on tänavu Eesti. «Eesti esinemine messil on tõeliselt silmatorkav, seda nii väljapandud teoste, messil esinevate autorite kui ka efektse kujundusega messiboksi poolest,» ütles kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel. «Eesti teoste soomendusi ja Eesti-teemalisi teoseid on Soomes sel aastal ilmunud rohkem kui viimase kümne aasta jooksul kokku,» lisas Trummel.

 

Kadrioru Kunstimuuseumisse näitusele "Bosch ja Bruegel. Ühe maali neli jälge" jõudsid kohale kolm hoolikalt karpidesse suletud Hieronymos Boschi ja Pieter Bruegeli koolkonda kuuluvat maali, mille täpne autorsus ja saamislugu on nii kunstiteadlaste kui publiku jaoks veel segasevõitu. Seda, et need neli ühel ja samal teemal Madalmaades arvata 16. sajandil maalitud teost jõuavad Kopenhagenist, Glasgowst ja Londonist 21. sajandil kõrvuti  ühele seinale kuskil  kaugel Euroopa teises servas, poleks kunstnikud, kes iganes nad ka polnud, osanud ealeski arvata. Aga nüüd on need Hieronymus Boschile ja Pieter Bruegel vanemale omistatud uustestamentliku teemaga maalid Kadrioru lossis. 

 

Eepose täisteksti teise tõlke sünnilugu on eesti kultuurimaastikul erakordne. Seda valgustab väljaande peatoimetaja Marin Laak kul-tuurilehes Sirp. Küsib Doris Kareva.    Mis ajendas Triinu Kartust „Kalevipoega” uuesti tõlkima?    Marin Laak: Peaks alustama sellest, et Austraalia eestlaste seas oli Triinu Kartus tuntud luuletajana, tema luulekogu „Varjude mäng” (Adelaide 1993) oli äratanud tähelepanu, oma luulet luges ta ka Austraalia eesti majade tähtpäevaüritustel. Heast sõnatajust ja -andest kõnelevad  ka tema pikad tõlkealased kirjavahetused, millega mul oli õnn lähemalt tutvuda möödunud talvel, kui käisin Rahvuskultuuri Fondi toel perekonnal Austraalias külas, et uskumatuna tundunud tõlkeloosse selgust tuua. Kindlasti oli Triinu Kartus sügavalt kirjandusinimene. 

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo