Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Kirjanik Sofi Oksanen võitis 15. märtsil Rootsi akadeemia Põhjamaade kirjandusauhinna.  Maineka preemia on varem võitnud kõigest neli soomlast või soomerootslast (Lars Huldén, Bo Carpelan, Paavo Haavikko ja Nils Erik Enqvist). Oksanen on esimene auhinna saanud soome naine ja üldse kolmas naine, kes selle preemia saab.

 

14. märtsil toimus Kadrina Keskkoolis 2012. aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, kus tehti teatavaks konkursi tulemused ja tunnustati võitjaid. Peaauhinna valisid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid, kes eelistasid Silvi Vare sõnaraamatut "Eesti keele sõnapered", I–II.  Ministrid tõstsid esile Kaisa Laose, Külli Laose, Mark Soosaare (toimetaja) ja Raigo Tšetšini tegu "Kihnukielsed uudisõd Vikerraadios". Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (197 häält) "Eesti etümoloogiasõnaraamat", autorid Iris Metsmägi (peatoimetaja), Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar. Tihedat konkurentsi pakkus võitnud teole "Eesti keeles esinemine 2012. aasta Eurovisioni lauluvõistlusel".  Kadrina Keskkoolis toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega haridus- ja teadusministeerium ning Emakeele Selts.   VES/ERR

 

14.–17. märtsini toimuvad  Münchenis teised Eesti filmipäevad. Neljal päeval linastuvad Müncheni Linnaraamatukogus uuemad Eesti dokumentaal- ja mängufilmid. Filmipäevade korraldajate Karin Kitsingu ja Karin Ladva-Zolleri sõnul on sel aastal programmi fookuses dokumentaallood: „Kaplinski süsteem“, „Regilaul - laulud õhust“, „Hing“, „Kiri Ruhnust“, mis on tundmuslikud ja eredad sissevaated Eesti kultuurilukku ning inimeste maailmatunnetusse. „Peale selle on filmipäevade kavas dokumentalistika kullafondist Dorian Supini peene tunnetusega loodud muu-sikaline portreefilm Arvo Pärdist ”24 prelüüdi ühele fuugale”,“ lisas Kitsing.

 

Emakeelepäeva (14.03) hommikul korraldati kuuendat aastat Vikerraadio vahendusel e- (ehk elektrooniline) etteütlus. Tekst loeti ette otse-eetris ja osalejatel tuli arvutis Vikerraadio kodulehel vastavasse lahtrisse tippida sisse tekst ning see siis teele lennutada. Vähemalt need, kes soovisid teistega rinda pista. Näiteks minu ämm Kohtla-Järvel kirjutas niisama paberile (tal pole arvutit), sõbranna Brüsselis samas kurtis, et ei saanud midagi interneti teel saata, sest Vikerraadio kodulehe server oli nii ülekoormatud, et ei võtnud kirjaproovi vastu. Kokku laekus võistlusele  siiski 2910 etteütlusteksti, milles (vaid!) 37 olid 100% korrektsed.    

 

Emakeelepäeval väljendavad ka välismaal elavad eestlased ja eesti keelt oskavad välismaalased uhkust meie keele üle, mida saab õppida kas koolis või kõrgkoolis juba mitmekümnes riigis. Väljaspool Eestit asutatakse üha uusi eesti koole ja seltse. Seltsides ja pühapäevakoolides kogunetakse keelt õppima mõned korrad kuus, aga on ka koole, kus õpitakse eesti keelt ja eesti keeles iga päev. Helsingis, Riias, Petseris ja Stockholmis on eesti koolidel juba väärikas ajalugu. Eesti lapsed õpivad usinalt ka Euroopa Koolides Brüsselis, Luxembourgis ja Münchenis. Värskeimad uudised tulevad Bolognast, Kölnist ja Vilniusest, kus on tööd alustanud laste keeleringid.

 

Läinud laupäeval tähistas Tallinna Raekojas Eesti Heliloojate Liit ja Tallinna Linnavolikogu Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaadi maestro Valter Ojakääru 90. juubelit. Helilooja Valter Ojakääru teened eesti muusika rikastamisel, Eesti muusikaelu ja ajakirjanduse edendamisel on olnud eriliselt silmapaistvad. Muuhulgas tõi ta eesti kõnepruuki sõnad „levimuusika“ ja „süvamuusika“. Ta on kirjutanud palju raamatuid ja teinud järjepanu üle viiekümne aasta sadu saateid rahvusraadios ja televisioonis. Tema autorisaated kõlavad eetris tänini. 

Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elab peale põgenemist 1944 Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli ja tegutses kopsuhaiguste  ja sisehaiguste spetsialistina ja Uppsala Ülikooli Akadeemilise Haigla kopsukliiniku ülemarstina. Alates 2000. aastast elab ta pooleldi ka Tallinnas.

Kultuuriminister Rein Lang kinnitas muusikavaldkonna toetusprogrammist toetuse saajad. Eraõiguslikele muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele ning muusikafestivalide läbiviimiseks eraldati ühtekokku 813 185 eurot. Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Siiri Siimeri sõnul sai sel aastal toetuse 54 taotlejat. „Esitatud projektide tase oli kõrge ning rõõmustavalt palju leidus heade ideega, hästi põhjendatud ning tasakaalustatud eelarvega taotlusi,“ märkis Siimer.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo