Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Eesti pealinnas on praegu veel rahva päralt kaks kultuurinähtust, kuid nad ei jää kestma külmadeni. Need on suvised nähtused nagu fatamorgaanad, mida mu kadunud Memm mulle tutvustas teel Kotkajärvele. Päikesepaistelisel päeval metsa sõites paistis taamal maantee asfaldil olevat sillerdav vesi. Lähemale jõudes see haihtus; oli vaid silmapete. Viirastuslikes nähtustes nagu Katusekino ja Põhuteater võikski mängida eksootilise nimega naisnäitleja Fata Morgana.

 

Uus nimeraamat ilmunud On ju nii, et Eestis tuleb tihti lausa imestada, kust ometi vanemad oma lastele need nimed võtnud ja loota, et vanasõna  – nimi ei riku meest – on ikka jõus.  Enamasti saab ju laps ikka õige nime, mis Eestile omane. Olgu see nimi siis nii öelda ürgeestilik, maausuline, rahvusromantiline, eesti- või rahvusvaheline nimeklassika ja miks mitte ka  maitsekas omalooming. Aga sugugi mitte alati, sest on ju vanemaid, kes suures õnnes tahavad oma lapsele nii uhket nime nagu ei kellelgi teisel ... ja panevad lapsukesele lausa jabura või väga võõrapärase nime. Või otsivad üsna tavalisele nimele eriskummalise kirjapildi,  kus tingimata peab sees olema X,Y Z, C või mis iganes tähekombinatsioon, peaasi, et oleks uhke või nagu välismaine. Ainuüksi nime Kristiina suudavad eesti lapsevanemad kirjutada vähemalt kümnel erineval moel ja ikka väga tihti võõrtähtedega. Samas on võõrtähtede kasutamine eesti nimes keelatud nagu ka sobimatud ja solvavad, halvatähenduslikud sõnad nimedena.  

 

7. augustil  Portlandis lõppenud LEP-al võis nautida mitmekülgset muusikat. Vaimustusega tagantjärgi mõteldes pakkusid päevad üht muusikalist üllatust üllatuse järgi. Oli kõrgpunkte ja oli meelt siduvat. Muusika seob eestlaskonda ja seda me lootsime kuulda, aga et Portlandi päevade korraldajad leidsid nii mitmepalgelist materjali ja leidsid ka väärikaid ettekandjaid oli hämmastav. Siinkirjutaja pole muusikakriitik vaid lauluarmastaja, kes aga teab nii palju, et meile pakuti midagi väga kõrgekvaliteedilist, mida vaevalt saab ületada.  Avaaktusel kuulas täis kontsertsaal Cyrillus Kreek’i Reekviemi. Vestlesin endise koori juhatajaga, pr. Zoja Vagaga. Ta ütles uhkusega, et see oli esimest korda, kui sellel mandril esitati seda teost täis orkestriga. 

Pärnus töötukassa toel alustanud ühemehetrükikoda "Gutenbergi pojad" annab võimaluse oma raamat välja anda neilgi, kel kommertsedu esialgu raske loota.
Töötukassa toetas trükikoja "Gutenbergi pojad" omanikku Karol Kallast seadmete ostmisel veidi üle 4000 euroga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Aasta alguses Pärnus alustanud tubatrükikojas on kaante vahele saanud juba 20 raamatut, koguarvuga umbes 3000 eksemplari. Väiksus võimaldab paindlikkust ja nii ei nõuta siin  mitmesaja eksemplari tellimist.

Kõrgendikul seisev suursugune, liigendatud fassaadi, kahe hiiglasuure viilu ja kõrge torniga Taagepera härrastemaja on üks Baltimaade juugendarhitektuuri tippe.
Esimesed teated Taagepera mõisast pärinevad 16. sajandist. Kuni 1674. aastani oli mõis von Rehbinderite valduses, läks seejärel Stackelbergidele, oli aastail 1806–1819 Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja alates 1819. aastast kuni eestiaegse võõrandamiseni kuulus von Stryckidele.

Lugedes Rääma mehe Rein Veidemanni artikleid eesti kirjandusest ja kultuurist, hakkas mind kummitama mõte, mida Pärnus käies ikka aeg-ajalt olen mõelnud. Küsimus on tegelikult lihtne: “kes kaitseb eesti keelt kui meie emakeelt, mis on kuulutatud meie riikluse omaette sihiks. Kehtiv Põhiseadus algab kinnitusega: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril; mis on rajatud vabadusele õiglusele ja õigusele; mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende  ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade…”

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aprilli tähtsündmus oli ligikaudu 20 000 pealtvaatajat pälvinud Jazz-kaar, mille populaarsemad olid SA Tallinn 2011 toel ellu viidud festival Punkt Tallinn, linnaruumiprojekt ning Bobby McFerrini, Dave Liebmani ja Euroopa noorte džässiorkestri kontserdid, teatas SA Tallinn 2011.
Aprilli menukite hulka kuulus ka Jaapani looduskatastroofi meenutanud animafilmide festival JAFF, kultuuripealinna suurejooneline teatriprogrammi algus koos etenduskunstide festivaliga POT, tegevust alustasid suvised suurprojektid nagu näiteks koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal „Eksperimenta!“.

Tallinna ülikoolis kestab kuuendat korda 11.-26. juulini rahvusvaheline suvekool, mis toob Eestisse kokku ligi 300 õppurit enam kui 45 riigist.
Suvekoolis on kokku 18 kursust.
Siinsete ja välisõppejõudude juhendamisel saab tutvuda näiteks kuue keele, kauboide ajaloo, loovkirjutamise ning maailmafilosoofiaga. Kaugeim väliskülaline saabus Tallinna suvekooli Kolumbiast.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo