Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Tallinna Draamateatri külakost New Yorgi Eesti Majas etendus 24. veebruaril Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud näidend “Aabitsa kukk”. Monoetenduse teksti esitas suurepärase sisseelamisega Tõnu Oja, kehastades täiskasvanuks saanud, ent kaheksa aastat algkooli esimeses klassis istunud poissi Maunot. Tüki tonaalsus ja meelsus, kohati mõistukõneline, hõlmas Eesti lähiminevikku, kus ristusid uued ja vanad arusaamad. Kõike seda peh-mendasid kukeaabitsa lüürilised salmid, nagu “Tibu sibab siia-sinna, katsub tiiva alla minna.”

 

20. veebruaril täitus aasta Peterburi Jaani kiriku taasavamise ja pühitsemise pidustustest.  Avamisel osales kõrgetasemeline delegatsioon Eestist, eesotsas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, esinesid Eesti Rahvusmeeskoor ning Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester. See oli pidulik finaal 15 aastat kestnud kiriku taastamise protsessile. Nüüdseks on Jaani kirik aasta jagu Eesti Kontserdi eestvõttel tegutsenud kiriku, kontserdisaali ja eesti kultuurielu keskusena Peterburis. Eesti Kontserdi kui ka Peterburi kohalike kontserdiorganisatsioonide korraldusel on kirikus toimunud 84 kontserti. Ainuüksi kont-serdikülastajaid on majast läbi käinud üle üheksa tuhande, arvestamata ekskursioone ja lihtsalt huvilisi.

 

Saaremaa ooperipäevad toovad südasuvel saarele nädalaks väga head muusikat ja muusikuid nii Eestist kui laiast maailmast ning enam kui kümme tuhat ooperinautijat. Möödunud suvel oli saarel viimaseid 12 tuhat. Ja sel suvel tuleb see arv suurem, teades, et Kuressaare Lossi Ooperimaja kohtade arv suureneb ja jõuab arvatavalt 2030 kohani. Eesti Kontserdi peadirektori Jüri Leiteni kinnitusel tuleb kohti juurde, aga samas tuleb juurde ka ruumi tooliridade vahel. Nii ei pea kõrget kasvu ooperikülastajad enam oma jalgade ära mahutamiseks vaeva nägema. Aga juba möödunud aastal hinnati Kuressaare ooperimaja kui Läänemere randade suurimat vabaõhulava.

 

Jüri Hain saab auhinna "Väikese Wiiralti-raamatu" ja artiklikogu "Raamatulehitseja" eest.  Jüri Haini kunsti- ja kirjandusloolised uurimused esindavad üht praegusel ajal kahjuks üha haruldasemaks jäävat voorust: keskendunud, peaaegu kinnismõttelist faktijahti, tahet ülesvõetud jäljerada pidi lõpuni minna. Aga seejuures suudab uurija ka oma nina ülesvõetud jälgedest kõrgemale tõsta, et vaadelda laiemat kultuuriloolist maastikku, iseäranis kirjanduse ja kunsti seoseid.

 

Intervjuu Wiedemanni 2011 keeleauhinna laueraadi Mari Tarand’iga Mari Tarand pälvis auhinna keelevalgustusliku raadio saatesarja «Keelekõrv» loomise ja toimetamise, raadiosaadete «Keeleminutid», «Ex libris» ja «Om maid maailman tuhandit …» juhtimise, igierksate kultuurisidusate keelearutluste ning nõudliku, täpse ja mõjurohke keeletaju eest, Eesti keele-mõtte talletamise eest. Mari Tarand on vahendanud paljude eesti kirjanike, kunstnike ja keeleinimeste intervjuusid, rääkinud elavaks rohked kultuuri- ja keeleküsimused ning teinud tänuväärset tööd eesti murdeluule igiväärtuste tutvustamisel. Mari Tarand: „Mina olen säilitaja. Ma ei ole uue vastu, aga tahaksin endist alles hoida, kui see on ilus ja hea”.

 

Suurim tänu kõigile kes mu artiklile “Mälgi viiul ja mina” reageerisid ja Meeme Mälgi kohta väärtuslikku materjali saatsid! Toetudes nendele andmetele ja kasutades oma mälestusi, püüan anda ülevaate sellest ainulaadsest eestlasest. Nüüdseks on Mälgi elutöö kõlanud mitmel kontinendil ja seda naudivad kuulajad ikka veel, ehkki meister ise on ammu meie hulgast lahkunud.

Meeme Mälgi sündis Tartus aastal 1902. Tartu Õpetajate Seminaris õppides elas Meeme ühe viiulimeistri kodus ja seal arvatavasti ilmnesid tema võimed peenpuutöö ja muusikainstrumentide alal. 

 

Tartus „Ilmamaa“ kirjastusel ilmus Hellar Grabbi mälestuste kolmas, üle 400 leheküljeline köide „Seisata, Aeg!“. Esimene köide „Vabariigi laps“, mis räägib autori lapsepõlvest ja koolipoisi ajast võitis aastal 2010 Kultuurkapitali aastaauhinna parima Eestis a. 2010 ilmunud esseede valdkonna kirjandusteosena (hõlmab kirjandus- ja kultuurikriitika, mälestused, tõsine publitsistika).  Teine köide „Seitse retke isamaale“, mis kirjeldab autori sõite nõukogude võimu alla surutud Eestisse aastail 1968-1989, valiti viie parima 2011.a. ilmunud esseistikaraamatu hulka. Hellar Grabbi on 2011. a. riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat.

 

Professor Raimo Raag on sündinud 20. augustil 1953 Torshällas Rootsis. Keeleteadlasena on ta uurinud eesti keelt ja läänemeresoome keeli, rootsi ja eesti keele suhteid, sh eesti vana kirjakeelt ja rootsi laensõnu eesti keeles. Aja- ja kultuuriloolasena on Raag käsitlenud Läänemeremaade aja- ja kultuurilugu, eestirootslasi ja rootsieestlasi ning väliseestlust üldisemalt. Raimo Raag on Stockholmi Eesti Algkooli vilistlane. Uppsala Ülikoolis  ta õppis soome-ugri keeli, eelkõige eesti keelt, kõrvalaineks vene ja Skandinaavia filoloogia, saavutades filosoofiadoktori kraadi 1982. aastal soome-ugri keelte alal väitekirjaga “Lexical Characteristics in Swedish Estonian”.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo