Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Lööge läätsed lahti, filmijatel on kuni septembrini aega filmid sisse saata – Torontos, Kanadas, 2. märtsil 2012. a. – Järjekorras kaheksas Estdocs on nüüd valmis vastu võtma DVD plaate lühifilmide konkursile. Filmitegijatel on võistlusmaterjalide sisse andmiseks aega kuni 17. septembrini 2012. a.  EstDocs on jätkuvalt ainus rahvusvaheline võistlus, mis  keskendub eestiainelistele teemadele. Osavõtjad võivad edastada filme e-posti või tavalise posti kaudu. Filmide pikkus on piiratud seitsme  minutiga, tiitrid peale selle.

 

Rahvusvahelisel filmifestivalil Miami’s (2. - 11. märts) esitatakse 100 filmi 35 maalt. 3. märtsil esilinastati siin saksa direktori Hans Steinbichler’i “Das  Blaue vom Himmel” ehk “Promising the Moon”. Filmi tegevus algab 1933. a. Jurmalas, Lätis ja käsitleb ühe läti/baltisaksa perekonna traagilist elukäiku läbi Teise Maailmasõja sündmuste kuni taasvabanemiseni.  Filmi fookus on  peaosalise Marga obsessiivsel armastusel ja armastuse kaotusel, reetmisel ja  lõplikul andeksandmisel. Flashback’idena on sündmuskäik läbi põimitud vinjettidega Balti riikide okupeerimisest aastail 1939 – 1944, küüditamisest  ning maalt põgenemisest.  

 

Alexander Theroux “Estonia  -  A Ramble Through the Periphery” Fantagraphics Books, Seattle, WA,  2011;  351 lk. (saadaval Amazon.com kaudu) Mu ees on nägusalt kujundatud raamat, millel pealkiri   “Estonia”. Alapealkiri, “A Ramble Through the Periphery”  –   “Ekslemine läbi (Euroopa?) ääremaa” paneb veidi mõtlema, kuid vaatame sellest esialgu üle. Teose autor, Alexander Theroux (sünd. 1939), on ameerika kirjanik, luuletaja ja esseeist. Andmeid tema kohta saab internetist (vt. Wikipedia). Theroux on avaldanud rea kirjandusteoseid, kuid  “Estonia”  on ta esimene reisikirjeldus. Selle koostamises on teda aidanud eestlane T. Peter Park, keda tänuga esilehel mainitakse. Eestisse tuleku põhjuseks oli Fulbright’i stipendium, mida maalikunstnikust abikaasa Sarah sai aastaks 2008. Nii veetis abielupaar Eestis (vist) üheksa kuud, elades aga üsna boheemlikult, sest sedalaadi stipendiumist jätkub ju vaevu ühele inimesele. 

 

Pisut lõbus, pisut kurb, osalt ajaviide – nii soovisin selle raamatu olevat. Ühendada tõtt ebatõega, magusat valet halli elu kibedusega, kuid seda kerge käe ning vallatu sulega – selline oli mu ülesanne. Kahtlemata kõikusin seda teost kirjutades kogu aja lõbusa ning kurva meeleolu vahel. (Friedebert Tuglas ) Nii kirjeldab oma suvitusromaani teket Fr. Tuglas ise. Teatriühendus Oma Lava on raamatust teinud dramatiseeringu, mida NY Eesti Kultuuripäevade raames saavad näha ka New Yorgi ja Baltimore teatrihuvilised. Etendused toimuvad laupäeval, 7. aprillil kell 4 pl Baltimores ja neljapäeva, 12. ja reede, 13. aprilli õhtul New Yorgi Eesti Majas.

 

Tänavu korraldab Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges huvitava kirjandusliku loengu, mis toimub New Yorgi Eesti  Kultuuripäevade raames – “Loodus Marie Underi elus ja luules.” Kõnelema tuleb poetessi elu ja loomingut süvitsi uurinud kirjandusteadlane dr. Sirje Kiin. Missugused Eesti paigad, taimed ja linnud inspireerisid Underi luulet? Kuidas ta kasutas neid kujundite loomisel? Milline oli looduskujundite tähendus Underi luules? Kas ja kuidas muutusid looduskujundid Underi pagulasluules? Nendel teemadel arutletakse 14. aprilli pärastlõunal New Yorgi Eesti Majas.

 

Tallinna Draamateatri külakost New Yorgi Eesti Majas etendus 24. veebruaril Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud näidend “Aabitsa kukk”. Monoetenduse teksti esitas suurepärase sisseelamisega Tõnu Oja, kehastades täiskasvanuks saanud, ent kaheksa aastat algkooli esimeses klassis istunud poissi Maunot. Tüki tonaalsus ja meelsus, kohati mõistukõneline, hõlmas Eesti lähiminevikku, kus ristusid uued ja vanad arusaamad. Kõike seda peh-mendasid kukeaabitsa lüürilised salmid, nagu “Tibu sibab siia-sinna, katsub tiiva alla minna.”

 

20. veebruaril täitus aasta Peterburi Jaani kiriku taasavamise ja pühitsemise pidustustest.  Avamisel osales kõrgetasemeline delegatsioon Eestist, eesotsas Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, esinesid Eesti Rahvusmeeskoor ning Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester. See oli pidulik finaal 15 aastat kestnud kiriku taastamise protsessile. Nüüdseks on Jaani kirik aasta jagu Eesti Kontserdi eestvõttel tegutsenud kiriku, kontserdisaali ja eesti kultuurielu keskusena Peterburis. Eesti Kontserdi kui ka Peterburi kohalike kontserdiorganisatsioonide korraldusel on kirikus toimunud 84 kontserti. Ainuüksi kont-serdikülastajaid on majast läbi käinud üle üheksa tuhande, arvestamata ekskursioone ja lihtsalt huvilisi.

 

Saaremaa ooperipäevad toovad südasuvel saarele nädalaks väga head muusikat ja muusikuid nii Eestist kui laiast maailmast ning enam kui kümme tuhat ooperinautijat. Möödunud suvel oli saarel viimaseid 12 tuhat. Ja sel suvel tuleb see arv suurem, teades, et Kuressaare Lossi Ooperimaja kohtade arv suureneb ja jõuab arvatavalt 2030 kohani. Eesti Kontserdi peadirektori Jüri Leiteni kinnitusel tuleb kohti juurde, aga samas tuleb juurde ka ruumi tooliridade vahel. Nii ei pea kõrget kasvu ooperikülastajad enam oma jalgade ära mahutamiseks vaeva nägema. Aga juba möödunud aastal hinnati Kuressaare ooperimaja kui Läänemere randade suurimat vabaõhulava.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo