Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Mullu ilmus Soomes Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõnede ja artiklite raamat pealkirjaga „Omalla äänellä“ (WSOY, 2011), mille juhatas sisse teose koostaja, politoloog Iivi Anna Masso pikk ja põhjalik (159 lk!) usutlus autoriga.  Meie presidendi esimene soomekeelne raamat sai naaberriigi avalikkuses suure tähelepanu osaliseks, teos püsis mitu kuud raamatupoodide müügi edetabelite tipus ning ajakirjanduses ilmus rohkesti kiitvaid ja vaimsete mõjude üle arutlevaid arvustusi, milles tunnustati Ilvese avarat mõtlemisoskust ning poliitilist haaret: „Ilvesel on maailmaasjade analüüsimisel maailmaperspektiiv, see kapital puudub paljudel poliitikutel. 

 

Dora Gordine on olnud üks võimalik et nimekamaid naiskunstnikke omal ajal ja tema sära ei kustu.  Pigem vastupidi. Ta elas suurema aja oma elust Inglismaal, kus tema viimane kodu – Dorich House kuulub muuseumina Kingstoni Ülikoolile. See on väga kultuuriväärtuslik  kaunis kodu, mille on suures osas kujundanud Dora Gordine ja tema abikaasa – aristokraatlikku päritolu iirlane, vene kultuuriloo uurija Richard Hare. Kunstiteadus hindab kõrgelt selle kodu - 1936. aastal ehitatud villa  sisustust, mille on suures osas kujundanud Dora Gordine ise. Ka kunstnikku ennast näitavad fotod kui väga stiilset, uhke hoiaku ja väljapeetud välimusega naist kogu tema pika elu jooksul. Väga tuntud, mõnede hinnangute järgi isegi maailma kuulsaim naisskulptor –  aga millised olid tema seosed Eestiga?

 

Paberilembene “Felix Ormusson” Kultuuripäevadel Friedebert Tuglase klassikaks kujunenud romaani dramatiseering, mis viitamisi maailmakirjandust käsitleb ja millega kodumaine Teatriühendus Oma Lava gastroleeris USA idarannikul, kanti ette 12. ja 13. aprillil New Yorgi Eesti Majas, kus siinkirjutaja selle esimest etendust nägi. Järjekordne “Felix Ormussoni” dramatiseerija ja lavastaja Erki Aule on leidnud Tuglase teose keerdkäikudele ja armuasjadele eripäraselt kaasaegse teatraalse lahenduse, mis kaudselt meenutab prantsuse järelmodernisti Jacques Derrida dekonstruktiivse “erinewuse” põhimõtet. 

 

Märtsis dirigeeris Mihkel Kütson Heidelbergi Filharmooniaorkestrit (Philharmonische Orchester Heidelberg). Programmis olid kahe suure vene helilooja teosed: Dmitri Šoštakovitši (1906-1975) Kontsert viiulile ja orkestrile nr. 1 a-moll op. 77, mis tuli esiettekandele Leningradis 1955 ja Sergei Rahmaninovi (1873-1943) Sümfoonilised tantsud op. 45. Solistina esines noor andekas viiuldaja Veronika Eberle, kes on mänginud juba ka Paavo Järvi ja Sir Simon Rattle juhatusel. Donauwörthis sündinud Eberlet peetakse suureks talendiks.

 

On kujunenud kauniks kombeks, et igakevadiste  New Yorgi Eesti Kultuuripäevade raames annab Kultuuripäevade toetaja Eesti Kultuurfond Ameerika Ühendriiges auhinna isikule, kellel on erilised teened eesti kultuurilise tegevuse arendamises.  Auhind sai alguse juba 1968 (laureaadiks Marie Under) ja seda on siiani järjekindlalt jagatud. On eriline heameel, et Kultuurfondi žürii (liikmed Juta Kurman, Raul Pettai, Aire Salmre) on valinud seekordseks Kultuurauhinna laureaadiks meie naaberrahvuse liikme Andrejs Jansonsi, kes alates aastast 1995 on juhatanud New Yorgi Eesti Naiskoori ning sellest kujundanud võimeka kunstiansambli. 

 

Ühendus R.A.A.A.M. on avastanud järjekordse suvise mängupaiga. Seekord proovitakse koostöös Tapa vallaga leida uut hingamist juba 2004. aastal suletud Tapa raudteejaamale. 21. juunil esietendub Tapa raudteejaamas José Sanchis Sinisterra ja Gerda Kordemetsa lavastus „Viirastuste vaksal“, milles mängivad vabakutselised näitlejad Elina Reinold ja Helena Merzin. Lavastuse kunstnik on Ervin Õunapuu ja helilooja on Timo Steiner. „Viirastuste vaksal” räägib maailma ümberkorraldumise tulemusena üle jäänud täies elujõus inimestest, keda lihtsalt pole enam kellelegi vaja. See on lugu mälu subjektiivsusest ja oma ideaalidele iga hinna eest truuks jäämisest.

Stockholmi teistmoodi vabariigi aastapäev

 

Mis seal siis nii väga teistmoodi... Piisab tegelikult vahel väikestest ümbermõtlemistest ja julgest pealehakkamisest, et tekitada inimestes uudishimu ja neid taas meeleoluga süstida. Just nii taheti ka tänavu Stockholmis Vabariigi aastapäeva tähistamise puhul, mille aktust justkui alles peeti südalinnas Hötorgeti kõrval asuvas sinises kontserdihoones, aga nagu enamikes "etableerunud" väliseesti kantsides, jäävad publikuhulgad ja neid vastuvõtvad saalid aina väiksemateks. Kuid oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet. Tänavuse VA üks korraldajatest, Stockholmi Eesti Kooli õpetaja Piia Paljak Särlefalk: "Meie plaan oli lihtsalt üritusele tuua rohkem inimesi." 

 

14. aprillil kell 5 on New Yorgi Eesti Majas taas võimalus kuulata head eesti muusikat, mida esitavad Heiki Palm (tšello) ja Anne-Mai Palm (klaver). Kavas soleerib ka abielupaari poeg Johannes Palm viiulil. Heiki ja Anne-Mai Palm on enamuse oma muusikaharidusest saanud USAs  – The University of Akron ja The University of Alabama, viimases lõpetab Heiki Palm doktorikraadi (Doctor of Musical Arts).  Ülikoolis õppides esinesid nad paljudes siinsetes eesti kogukondades: Clevelandis, Baltimore'is, South-Carolina's ja New Yorgis. Peale kolme aastat Eestis  elavad Palmid Alabamas taas 2011. a. sügisest.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo