Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

 

Eestis juba viiendat aastat toimunud muuseumiööl külastas muuseume üle 70 000 inimese. Tallinnas oli palju külastajaid ka neis paigus, mis jäävad kesklinnast kaugemale ja kus muuseumi peetakse põhitegevuse kõrvalt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kadriorus A. H. Tammsaare muuseumis olnuks justkui talgud. Külastajatele oli välja mõeldud eraldi kava, mis algas juba esimesel korrusel "Meie rebase" ilmumise 80. aastapäevale pühendatud loenguga.

 

Martin Plaser (31) on aastaid Eesti kaitseväes teeninud, tänaseks reservis olev allohvitser (E8), kellelt ilmus paar nädalat tagasi esimene ilukirjanduslik põnevusraamat "Minu teine miljon" (kirjastus Eesti Keele Sihtasutus). Raamat kujutab endast minategelase Raini segipaisatud päevikulehti, milles aset leidvaid sündmusi on kirjeldatud ehedat sõjaväelaslikku kee-lepruuki kasutades.  Martin, kuna Su raamat ammutab enamuse ainesest Sinu teenistusest kaitseväes, räägi alustuseks natuke oma sõjaväelase karjäärist.

 

Fotograafid on imelised inimesed, kes kingivad meile aega. Hetki, mis läbi kaamerasilma vaadatuna igaveseks meie mälestustepagasisse jäävad. Aprillikuu Eesti Köögi külaline oli Los Angeleses tegutsev eesti juurtega fotograaf Kiino Villand, kelle fotosid on kasutanud Rolling Stone, Eesti Ekspressi Areen, Entertainment Weekly, Los Angeles Times Sunday Magazine, Dreamworks, Ogilvy & Mather, Saatchi & Saatchi ja Academy of Television Arts & Sciences (The Emmys). Kiino on jäädvustanud lugematul hulgal moe-, kunsti- ja meelelahutusmaailma tähti. Milline on olnud ta teekond fotograafias oma tänase tasemeni? 

 

Kultuuriministeerium eraldab programmist „Eesti kultuur maailmas“ 25 300 eurot toetamaks eesti kultuuri tutvustamist välisriikides. Kultuuriminister Rein Langi allkirjastatud käskkirja alusel toetatakse 15 000 euroga MTÜ R.A.A.A.M-i osalemist lavastustega „Antigone“ ja „Kuningas sureb“ Saksamaa ja Tšiili festivalidel ning külalisetenduste andmist Iraanis. 3000 euroga toetatakse ansambli „Sinine“ kontserttuuri Saksamaal ja Austrias, 2000 eurot eraldati Eesti Arhitektuurikeskusele arhitektuurinäituse „50 maja“ ja Eesti arhitektuuriseminari korraldamiseks Brüsselis.

 

EÜS-i Kirjastus andis sel kevadel välja kogumiku "Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis" kauaoodatud teise, täiendatud trüki. „Vivat Academia“ näol on tegu mahuka teosega, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest. 2007. aastal ilmus raamatu esimene trükk, mis omakorda oli mõtteliseks järjeks 1996. a ilmunud teosele "Spes patriae. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis.“ 

 

Reede, 11. mai õhtu ja kogu järgnev nädalalõpp oli kui sümboolne minek mere äärde, nagu lõplik sõna, et Eesti rannad on vabad. Muidugi on Eesti rannad  juba ligi veerand sajandit jälle vabad, aga Tallinnas omaaegsete  vesilennukite angaaride avamine tõi nädalavahetusel mere äärde kokku enam kui kolmeteisttuhandepealise rahvahulga. Raudbetoonkoorikust kuplitega vesilennukite angaarid –  osa eelmise sajandi teisel kümnendil rajatud Peeter Suure Merekindlusest, mille mitmeid rajatisi on leida kogu Eesti Põhjarannikul, on omaaegne maailma tehnikaime, mille projekteeris ja ehitas firma Christin&Nielsen Taanist. 

 

Nagu igal Kotkajärve Metsaülikoolil, on ka sel suvel (19. - 26. augustil) oma peateema, milleks on Üleilmne Eesti – “Seitsme maa ja mere taga…”  Kahtlemata on Eesti tähelepanu leidnud maailma areenil – nii oma kiire eduka taasiseseisvumisega kui ka Euroopa Liitu astumise nõudmiste kiire rahuldamisega, NATO panusest rääkimata. Üleilmse teema käsitlemiseks on Kotkajärve Metsaülikoolil märkimisväärne grupp lektoreid ja teisi programmi läbiviijaid selleks suveks.  - Eestist on tulemas üks Skype firma asutajatest Jaan Tallinn kõnelema teemal “evolutsioon, innovatsioon, tehisintellekt ja inimlikkuse tulevik”; 

 

Vahest mäletavad lugejad mu artiklit “Eestlasest keeleuuendaja”,  mis ilmus VES-s kolm aastat tagasi. Selles andsin ülevaate Saksamaa põgenikelaagri aegse sõbra Allan Kiisk’i (elab praegu Californias) tööst ja püüetest reformeerida inglise keele ortograafiat. Inglise keel pole ju foneetiline, s.t. sõnade kirjutamis- ja hääldamisvorm pole samad. Lisaks puuduvad keeles järjekindlad hääldamisreeglid, nii et praktiliselt tuleb iga sõna hääldamine eraldi ära õppida. Idee inglise keele ortograafiat selliselt parandada, et ta hääldamisele unikaalselt vastaks, pole uus. Populaarselt tuletatud näiteid on juba tekkinud rohkelt: “nite” vs. “night”,  “boro” vs. “borough”,  “thru” vs. “through” jpm.  Selle ala formaalne käsitlus siiski veel puudub.

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo