Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

“Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled, mul on valmis juba pliiatsid ja suled,” meenusid vanad luuleread Los Angelese Eesti täienduskooli esimesel päeval.
9. oktoober algas soojalt ja suviselt, ei olnud sügisemaikugi. See eest oli tunda kooliärevust ja kuulda lõbusat saginat, kui Eesti maja täitus laste ja nende vanematega. Los Angelese Eesti väike ja sõbralik koolipere alustas jälle kooliteed, et lastele eesti keelt ja kultuuri õpetada.
Seekordne avaaktus oli esimene ilma kauaaegse ja teeneka koolijuhataja Karin Nukkita. Koolijuhtimise on enda peale võtnud Karini tütar Milvi Laan koos abikaasa Mati Laanega. Koolielu organiseerimisel on läbi aastate suureks abiks olnud Linda Kaskla. Kooliõpetajatena löövad kaasa Leila McLaughlin, Biret Rebbas ja Kadri Speek, kes on kõik saanud pedagoogilise hariduse ja ettevalmistuse Eestis. Seekord istus koolipinki 13 eesti päritolu ja juurtega last. Väga palju täiendust on saanud viimastel aastatel kooli kõige nooremate laste rühm, keda juhendab Milvi Laan. Suur vajadus oleks hetkel ühe uue eesti keele õpetaja järele, kes võtaks üle inglise keelt kõneleva rühma.
Leila McLaughlin luges ette tervituse ja luuletuse Leelo Tunglalt. Eesti lastekirjanik avaldas tunnustust, et nii kaugel ookeani taga on lastel soov tundma õppida ja meeles pidada oma esivanemate kultuuri, tavasid ja keelt. Tõepoolest, Los Angelese Eesti täienduskool on täiesti omatte fenomen, sest peale akadeemilise osa on kõik lastevanemad ja lapsed omavahel sõbrunenud ja naudivad üksteise seltskonda, nagu oleks käimas aiapidu. Võrdselt on tugev huvi säilitada sidet Eesti kultuuri ja keelega nii siin ainult 3 kuud viibinud perel kui ka juba kolmandat põlvkonda eesti keelt kõneleval perekonnal.
Igas klassis on 2-3 last, kelle eesti keele oskus on väga erineval tasemel. Iga laps vajab individuaalset lähenemist ja tunnikava ongi sellest lähtudes üles ehitatud. Keeleõppe metoodika sõltub lapse keeleoskusest ja kodusest eesti keele kasutamisest. On vajalik leidlikult koos rakendada erinevaid keeleõppe tehnikaid – õpetada eesti keelt nii emakeele kui ka võõrkeelena. Vahel peab õpetama täpitähti eristama, tõlkima mõnda sõna sõnaraamatu abil ja harjutama r-i põristamist. Teinekord tuleb kasuks lahti seletada eesti ajalugu, mainida, kes on Eesti president ja kirjeldada Eesti loodust ja ilma.
Väga tähtis on julgustamine ja kiitmine, mis Ameerika haridusüsteemis on ohtralt kasutusel. Punasega vigade ülesotsimine ja igal sammul häälduse korrigeerimine ei vii kuhugi ega anna ka loodetud tulemusi. Lastele on vaja kõigepealt enesekindlust ja usku, et nad on suutelised eesti keelt rääkima ja seda kasutama. Näiteks, Aivar Kaskla ja Helena Laan on kolmanda põlvkonna eestlased ja oskavad hämmastavalt hästi eesti keelt. Kõik tänu nende vanemate vaevale ja igapäevasele enesekontrollile, et lastega eesti keelt rääkida.
Pärisin koolipere käest, miks nad peavad tähtsaks säilitada eesti keelt ja kuidas nad sellega hakkama saavad. Tundsin huvi, mis toob neid ilusal soojal laupäeval Eesti majja. Hiljuti Eestist tulnud pered pidid seda loomulikuks, et kodus kasutatakse eesti keelt. Olgugi, et aja möödudes on hulga lihtsam hoopis inglise keelt kõnelda ja peale pikka tööpäeva, on koju tulles tihtilugu end unustades inglise keelt rääkima hakatud. Jaanus Salm, kes toob eesti kooli 7-aastast Mayat, rääkis, et Mayal on vedanud, et mõlmad vanemad räägivad eesti keelt. Üksvahe aga mindi kergema vastupanu teed ja suheldi rohkem inglise keeles, siis kleepis Jaanus suured sildid kodus üles: kodus räägime eesti keeles!
Linda Kaskla kirjeldas, et tema kasvas üles kakskeelsena ja kasvatab ka oma poegi samamoodi. Linda rääkis, et kakskeelsus on kultuur, mis aitab tal maailma paremini mõista, teisi võõrkeeli kiiremini selgeks õppida ja teistest kultuu-ridest paremini aru saada. Kaja Laul kasvatab 3-aastast Annamariet, kes räägib emaga püüdlikult eesti keeles ja isaga soravalt inglise keeles. Kaja mainis, et laste keeleoskus sõltub sellest kui palju sa tegelikult lapsega emakeeles räägid ja tema jaoks aega pühendad. Samuti sõltub see enne magamaminekut emakeeles raamatu ette lugemisest.
Kiino Villand on siin sündinud eestlane, kes peab Eesti kultuurist ja keelest lugu ilma seda ladusalt oskamata. Oma tütart toob ta järjekindlalt Eesti kooli, loeb lapsele eesti keeles unejutte ja elab kaasa tema keeletundidele. Kiino kiidab Los Angelese Eesti maja atmosfääri, kus igaüks on teretulnud ja kus väga erineva taustaga inimesed omavahel segunevad ja hästi läbi saavad. Kiino kirjeldas, et ta saab ennast siin vabalt tunda ja tema tütrele meeldib siin teiste laste seltskonnas mängida.
Kristi Sibul on samuti Ameerikas sündinud ja kasvanud eesti naine, kes peab lugu oma vanemate kultuurist ilma keelt valdamata. Tema poeg Iggy õpib eesti keelt ja ameeriklasest abikaasa on samuti iga koolipäev kohal just seltskonna pärast. Kristi peab tähtsaks oma päritolu ja kogukonda kuulumist. Kristi mainis, et on tore kui Iggy õpib tundma tema vanavanemate kultuuri ja on oma päritolu üle uhke.
Küsisin ka kooliõpetajate käest, mis neid toob Eesti majja eesti keelt õpetama. Biret Rebbas ja Leila McLaughlin rääkisid, et nad õpetavad eesti keelt missioonitundest, sest teavad, et ilma nendeta jääks keeleõpe unarusse. Leila ja Biret ütlesid, et kuna nad on Eestis õpetajad olnud, loob Eesti kool neile võimaluse oma oskusi rakendada ja sellest rõõmu tunda. Leila mainis, et Eesti kooli seltskond on nagu klubi, millest peale laste ka mõlemad vanemad hea meelega osa võtavad ja seltskonda naudivad.
Suure töö teeb klaveri- ja lauluõpetajana ära Kaie Pallo. Milvi Laan õpetab lastele rahvatantsu, kaasates ühekorraga kõik vanuserühmad vanuses 3-11. Kirikuõpetaja Jüri Pallo peab hommikuti piiblitundi ja õpetab lastele kristlikke põhitõdesid. Lapsevanemad valmistavad vaheldumisi lõunasööke.
Arutlesin ka oma õpilaste Aivari ja Helenaga, miks nad eesti keelt õpivad. Lapsed leidsid, et see on loomulik ja iseenesestmõistetav, sest eesti keel on nende kodukeel. Eesti keel on see, mis neid teistest eristab ja annab neile võimaluse Eestimaal inimestega suhelda. Pealekauba on eesti keel ka hea salakeel, millest keegi teine aru ei saa, sest mõnikord on vaja kedagi taga rääkida. Lapsed mainisid, et eesti keel kõlab ilusti ja oleks kurb, kui nad ei saaks ona vanemate ja vanavanemate keelest enam aru.
Kadri Speek

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo