Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

meeskoorMeeskoor Eestist esineb St. Pauli Luteri kiriku saalis Boca Raton, Floridas.  Autori foto

 

Järjekordne Kesk-Lääne Eesti Noorte (?) Koondis (või lühidalt KLENK) ja Idaranniku Eesti Päevad (või IEP) korraldati esimest korda nii maal kui ka merel. Kuiva maa osa algas Boca Ratonis, Floridas, kus ühte Luteri kirikusse kogunesid 400 eestlast sõpradega, et kuulata Eestist tulnud meeskoori kontserti.  Ürituse avas päevade korraldaja, Rein Luning, tervitades saabunuid ja tutvustades  koori.


rein luningRein Luning päevi avamas

 

Kooris laulsid 40 Eestist tulnud vilunud lauljat, keda juhatasid Jüri Rent ja Siim Selis. Need dirigendid on Ameerika eestlastele juba tuttavad varasematest ettevõtmistest, nagu näiteks San Franciscos peetud ESTOst. Kooris laulis 40 meest. Dirigendid tõmbasid nad kokku mitmest koorist Tallinna ümbruses. Neil oli võimalus koos harjutada vaid paar korda enne reisi. Aga nende kõrgetasemeline esinemine Boca Ratonis näitas, kui laialt on Eestis levinud laulu traditsioon ja võime. Auks esinejatele peab lisama, et nad tulid meie mandrile omal kulul. Mõned olid siin mandril laulnud varematel üritustel. Loodame, et nad tundsid, et nende panus oli hinnatud, sest saalis polnud ühtegi tühja istet ja aplaus oli tugev. Peale kontserti pakuti kohvi ja suupisteid kiriku kõrvalruumis.


luteri kirikSt. Paul Luteri kiriku saal

 

Alates kontserdist korraldas need üritused väga väike toimkond, mis põhiliselt koosnes Rein ja Anne Luningust. Nende organiseerimisvõimet näitab see, et laevasõiduks kogunes Ft. Lauderdali umbes 600 osalejat, neist 200 Ühendriikidest, sama palju Kanadast, 170 Eestist, ja siis veel mõned mujalt maailmast.


siim selisKohvilauas kohtusid vanad sõbrad ja tehti uusi tutvusi. Oli hämmastav, kui palju  inimesi kas tundsid üksteist otseselt või oli neil mingi kaudne ühendus. Kas eestlasi on siis nii vähe, et oleme  kõigiga seotud kuidagi? Eriti elav oli jutuajamine kodu-  ja väliseestlaste vahel. Leidsime, mis olukorrad meid ühendasid või  lahutasid nii geograafiliselt kui ka mõtteliselt. Mis saab eestlastest ka tulevikus? Kõik panid rõhku meie keele säilitamisele. Aga on ka teisi tegureid mängus.

 

Näiteks osa nõukogude ajal sisserännanud rahvast küll õpivad eesti keele ja saavad eesti kodanikeks, aga siiski toovad kaasa mõttevoole idast. Samal ajal Ameerikas me noored saavad hariduse inglise keeles ja see mõjutab väljavaateid. Pealegi see keel, mis põgenikud lahkudes 1944. a. kaasa võtsid, pole enam täpselt see keel, mis on kasutusel kodu-Eestis, sest okupatsiooni ajal keel arenes edasi. (Seda võib ehk ka märgata selle artikli kirjaviisist.) Seda võis märgata, kui järgneval päeval rahvas sisseoste tegema läks, rääkides, et lähevad šoppama või poodlema või kauplusi kammima!


Tegime võrdlusi, kuidas saatus kohtles neid, kes Eestisse jäid ja neid, kes põgenesid. Raskusi oli mõlematel, aga lõpuks oli põgenikel  siiski lootust normaalsuseks. Mitmed kodueestlased olid Siberi läbi elanud. Nõukogude ajal pidi „üle õla vaatama“ , et mitte pahandusse sattuda. Üks proua Tallinnast rääkis juhusest 1967, kui talle tuli külla sõbranna Soomest, kes peatus ühes hotellis. See oli aeg, kui välismaalt tulnud inimesed võisid ainult linnas liikuda.

 

Telefonil lepiti kokku kohtuda hotelli ees ja sealt edasi sõita bussiga koos väljaspoole linna. Nad saidki kokku ja asusid bussile. Kui see aga linna piiril peatas, tuli miilitsad bussi ja läksid kohe nende juurde nagu nad oleksid teadnud, keda nad otsivad. Miilits viis nad kõik  tagasi linna, kus neid sunniti  kirjutama seletuskirju. Miks? Arvati, et see võim tahtis hoida rahvast hirmu all – „et vaata ette, me jälgime kõike“. Arvati, et see juhtus selle telefonikõne tõttu, mida miilits võis pealt kuulata.


See jutuajamine toimus vaid selle KLENK-IEP’i  esimesel päeval. Mis tegi selle ainulaadseks oli see, et oli arvukalt rahvast mõlemalt poolt lompi informaalselt arutamas. Kindlasti on veel paljust rääkida tulevase nädala jooksul laeval Kariibi merel. Kuigi enamik selle ajalehe lugejaskonnast on teadlikud meie ühisest minevikust, on siiski vahel hea meelde tuletada seda, ja samal ajal imestada eestlaste sitkust ja edasipüüdlikust.

 

Arved Plaks

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo