Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

lea maibergLea Maiberg, kuidas sa sattusid New Yorgi Eesti Kooli nädalalõpulaagrisse loengut pidama?

 

See oli lihtsalt juhus. Nagu öeldakse – olin õigel ajal õiges kohas. Kooli juhataja Merike Barborak ja õpetaja Maria Becker käisid mind suvel Pärnus kuulamas ning neil tekkis idee kutsuda mind siia laagrisse. Andsin siin loengu lapsevanematele ning viisin lastega läbi näidistunni.

 

Mis on Eestis sinu amet?

 

Mina olen eesti keele kui teise keele õpetaja. Ma õpetan eesti keelt nendele lastele ja ka täiskasvanutele, kelle emakeel on kas vene keel või näiteks ukraina keel.

 

Kui kaua sa oled seda tööd teinud?


Alates sellest, kui lõpetasin Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1988. aastal. Kui mu lapsed olid väikesed, siis ma töötasin osalise ajaga. Viimased 12 aastat olen töötanud lasteaias.


Milliste õppematerjalide koostamisel oled osalenud?


Kui ma olin oma esimesel töökohal töötanud pool aastat, tehti mulle ettepanek olla kaasautor esimese eesti keele õpiku juures, mis oli mõeldud eesti keelt teise keelena õppivatele lastele. Nii sai alguse õpikute sari „Tere päevast!“ Lasteaias töötamise perioodil olen osalenud mitmes projektis, kus on välja antud õppematerjale nii lastele, täiskasvanutele kui üliõpilastele.


Millised on sinu põhimõtted õpetamisel?


Olen alati arvanud, et õppimine ei tohi olla raske töö, vaid õppimine peab olema tore. Et õpilased tahaksid õppida ja õpetajad õpetada. Olen oma töökohas ainuke eestlane ja paljud lapsed, kellele ma eesti keelt hakkan õpetama, puutuvad minu tunnis esimest korda kokku eesti keele ja eestlusega. See, missugune ma nende arvates olen, niisuguseks võib kujuneda ka nende suhtumine nii eesti keelde kui Eestimaasse. Mul on seega suur vastutus ja ma proovin seda kogu aeg meeles hoida.


Kui lapse vanemad räägivad erinevat keelt, kas siis on oluline, et laps räägiks nii emakeelt kui isakeelt?

 

See on ääretult oluline.

 

Miks?


Kõigepealt on see oluline vanemale endale. Ta saab edasi anda oma keelt, oma kultuuri, oma tunnetust elust, suhtumist maailma. Ja laps saab kahekordselt rikkaks, kui ta tunneb kahte erinevat kultuuri.

 

Kui me õpime keelt võõrkeelena ja me seda igapäevaselt ei kasuta, siis meie keel jääb vaeseks ja keele valdajatega vesteldes me ei saa teatud kõrvaltoonidest aru. Nii võivad tekkida kultuurikonfliktid. Kui inimene on kakskeelne, siis ta tunneb mõlema kultuuri nüansse põhjalikult, tajub keele olemust, saab aru naljast. Kahte keelt valdav inimene on tolerantsem, ta ei solvu iga asja peale.

 

Miks peaks lapsele eesti keelt õpetama lapsevanem, kes ise pole aastaid enam eesti keelt kasutanud ja suudab lapsele anda võõrkeeles edasi kõike seda, mida tahab?


Sellisel juhul tekib küsimus, kas see lapsevanem on enam eestlane. Kui lapsevanem tunneb ennast eestlasena, siis on täiesti loomulik, et ta räägib oma lapsega oma emakeeles. On väga palju tundeid, emotsioone, õrnusi, mida lapsevanemal selles võõras keeles ei ole. Ta ei ole seda võõrast keelt emapiimaga saanud. On hällilaulud, on liisusalmid, on tähemängud. Need on niisugused asjad, mis tulevad lapsepõlvest ja neid suudab lapsevanem lapsele edasi anda oma lapsepõlvest saadud emotsiooniga. Võõras keeles last õpetades seda emotsiooni ei ole ja see on suur puudujääk. Laps areneb ainult siis, kui teda armastatakse.

 

Andsid New Yorgi Eesti Kooli nädalalõpulaagris lastele näidistunni. Milliseid raamatuid ja õppematerjale sa soovitasid neile eesti keele õpetamiseks ja keele alleshoidmiseks?


Nendest lastest, kellega mina siin kokku puutusin, olid pooled kaks- või kolmkeelsed lapsed. Nemad võiksid õppida Eesti koolides praegu kasutatava eesti keele programmi järgi, sest neil on täiesti korrektne, ilus keel. Kuid kuna neil on tunde palju vähem ja nad ei jõua neid materjale täies mahus läbi võtta, siis võiks kasutada lihtsamat varianti. Keelt saab arendada lasteraamatute ja esseede abil.

 

Eestis on väga levinud muuseumiõpe, peaaegu kõigis muuseumites on muuseumitunnid, mida annavad muuseumipedagoogid, kes suudavad õpetada igas vanuses ja iga keeletasemega lapsi. Kui tavalises koolitunnis istuda laua taga, ajada näpuga raamatust rida ja vaadata pilti, siis see nii palju ei anna kui see, kui näed asju ja saad neid katsuda. Näiteks Loodusloomuuseumis saavad lapsed näha taimi ja loomi, Vabaõhumuuseumis majapidamise juurde kuuluvaid asju jne.

 

Väga head on Aino Perviku Paula sarja raamatud („Paula ja aabits“, „Paula läheb linna elama“ jt.). Need ei ole liiga lihtsad, on elulised, hea lause ehituse ja sõnavalikuga. Samas teksti on vähe ja see on pildiga toetatud, mis on keeleõppel väga oluline.

 

Kuna sul on õpetamises nii suured kogemused, siis sa ilmselt suudad kiirelt kohandada tundi vastavalt laste tasemele.


Mida rohkem ma töötan, seda rohkem ma valmistan tunde ette. Aga mida täpsemalt ma ette valmistan, seda kaugemale see tund minu ettekujutusest tegelikkuses läheb. Tegelikult dikteerivad õpilased selle, missuguse õpetamismeetodi ma tunniks valin.

 

Õpetajana ma suunan, juhendan ja korrigeerin tunnis, aga ma pean jälgima, et õpilastel oleks huvitav ja neile meeldiks. Tunnis tuleb käsitleda teemasid, mis on lapsele hetkel aktuaalsed (näiteks ilm, tähtpäevad, sündmused).

 

Väikestele lastele on oluline mäng, et nad saaksid joosta, saaks hüpata. Nad tegelevad samal ajal ka kordamisega, lugemisega, kirjutamisega, vastamisega, rääkimisega, aga nad peavad saama ka liikuda.

 

Nooremale teismeeale sobivad erinevad keelemängud, näiteks lasta neil väidelda teemal „koolivorm“. Üks laps peab selgitama, et koolivorm on vajalik, teine peab talle vastu vaidlema. Teismelised on võistlejad, nad tahavad võita.

Raamatust sõnade päheõppimine neid ei köida, aga vaieldes ja väideldes tuleb neil kasutada erinevaid sõnu. Väitluse juures võivad nad kasutada kõiki abivahendeid – sõnaraamatuid ja tabeleid, et ülesannet täita.

 

Keeleõppe juures on väga oluline, et iga päev tegeled kõigi nelja osaoskusega vähemalt 10 minutit – natuke loed, natuke kirjutad, natuke räägid ja natuke kuulad.

 

Kas ja kui palju erinevad siinsed lapsed Eestis elavatest lastest?


Üks asi jäi mulle küll silma – siinsed lapsed oskavad ennast väga hästi väljendada. Nad oskavad väga selgelt öelda, mis neile meeldib, mida tunnevad, oskavad jutustada, ennast avada. See näitab, et nende lastega on palju räägitud ja neid kuulatakse. Eestis olen rohkem puutunud kokku sellega, et lapsed ei jutusta nii hästi, me peame neid õpetama ennast avama. Nad on kinnised.


Andsid loengu ka lastevanematele. Mis neid kõige rohkem huvitas ja mida nemad küsisid?


Kõige rohkem küsimusi oli neil lapsevanematel, kelle lapsed olid väiksena natuke õppinud eesti keelt, kuid hiljem selle kõrvale jätnud. Lapsevanem soovib nüüd lapse eesti keelega uuesti tegelema hakata, et laps ikkagi räägiks seda. Aga laps on suuremaks kasvanud ja enam ei taha eesti keelt õppida. Sest kui õppimine muutub raskeks, siis inimene ei taha seda enam teha. Üks asi on jah istuda laua taha ja õppida õpikust, aga parem on võtta lihtsalt enda ja lapse aega, rääkida temaga eesti keeles kõige lihtsamaid asju. Näiteks teha nii, et täna on teisipäev ja täna on meil koos tund aega eesti keele aega.

 

Eesti keelt saab rääkida kõikide tegevuste käigus, näiteks autoga või bussiga sõites lugeda ette tänavanimesid, poodide silte, nimetada asju ja hooneid, mida nähakse ja paluda lapsel neid korrata. Lapsevanem saab lapsega eestikeelseid raamatuid lugeda, multifilme vaadata. Internetis on väga palju erinevaid materjale. Inimene, kes tahab keelt õppida ja õpetada, leiab kõik need materjalid üles. 


Mis mulje jätsid sulle NY Eesti Kooli lapsed ja lapsevanemad?


Väga hea mulje. Ma tulin siia täiesti tabula rasa. Mul  ei olnud eriti infot, millise keeleoskuse tasemega lapsed mind ees ootavad. Kui nägin, et pooled lapsed valdavad eesti keelt vabalt, pidin oma ettevalmistatud tundi vastavalt vajadusele muutma nii, et see oleks antud momendil kõigile kõige sobivam.

 

Kuidas hoida lapsel keeleõppe huvi? Meil siin on eesti kool üle kahe nädala laupäeviti ja eriti just teismelised ei taha laupäeval vara tõusta, et kodust välja kooli tulla. Kuidas neid motiveerida?


Me muidugi võime öelda lapsele, et sa lähed ja kõik. Laps tavaliselt kuulab sõna ja kui ta kooli jõuab ning õpetajad teevad huvitavaid tunde, talle meeldib seal. Õppetöö koolis tulebki muuta selliseks, et tal on seal midagi niisugust, mida kusagil mujal ei ole. Et see on nagu oma klubi. Lapsevanem saab sealjuures selgitada, miks just selles koolis on hea käia, miks see lapsele oluline on ja miks ta ilma selleta ei saa.

 

Kui lapsega rääkida ka kodus eesti keelt, siis laps saab aru, et eesti kool on talle vajalik. Et Eesti Maja on nagu väike Eestimaa. Lapsel tekib seal käies emotsionaalne side ja vajadus selle maja järele. Kui kodus eesti keelt üldse ei räägita, siis on lapsel side sellega ka väga nõrk. Siis ei saagi loota, et laps tahaks eesti kooli minna.


Osad eestlastega abielus olevad välismaalased ei luba oma lastele eesti keelt õpetada. Mis on sinu meelest selle põhjus?


Ka minu jaoks on mõistetamatu, kuidas saab öelda oma abikaasale, et sa ei tohi oma lapsega oma keeles rääkida. Inimesel, kes seda keelab, on mingid psühholoogilised probleemid. See on türannia. Normaalne suhe on selline, kus inimeste vahel on usaldus. Kummalgi vanematest ei tohi olla põhjust karta seda, et ta ei saa aru, mida abikaasa lapsega räägib. Kas räägitakse teisest midagi halvasti või hästi, on aru saada ka hääletoonist ja kehakeelest.  Kui peres on armastus ja usaldus, siis ei ole kartmiseks põhjust. Ei saa vaadata lapsele teise keele õpetamist kui mittevajalikku ja kahjulikku tegevust vaid see vastupidiselt rikastab lapse elu.

 

Mis on keeleoskus?


Keeleoskus on see, kui inimene tuleb võõrkeelses ühiskonnas peamiste asjadega toime nii, et teised saavad aru, mida ta tahab öelda ja inimene saab ise aru, mida talle öeldakse. Keeleoskus peab olema sõnaliselt ja grammatiliselt piisav, et ei tekiks valestimõistmisi. Hoopis muu on keele valdamine. Keskmiselt kolm aastat on see aeg, kui inimene saavutab võõrkeelses keskkonnas elades võõrkeelse mõtlemise.

 

Palun räägi oma perest.


Mul on abikaasa ja kolm tütart (23-, 21- ja 16-aastased). Vanem tütar elab Soomes ja tal on pooleteistaastane laps Emma Luisa. Keskmine tütar õpib Tartu Ülikoolis teoloogiat ja noorem tütar läheb 10ndasse klassi.


Kas su Soomes elava tütre lähedal on eesti kool? Kas ta suhtleb seal eestlastega?


Eesti kooli ta lähedal ei ole, aga neil on kujunenud seal välja oma klubi. Eestlannadest noored emad käivad koos igal reedel, suhtlevad omavahel ning lapsed saavad koos mängides sõpradeks. Nad on ka tugigrupiks uutele tulijatele, nii et nende väike Eestimaa on seal. Soome koolides on kõigile lastele emakeeleõpe, seega eestlased saavad õppida eesti keelt tavakoolis. Eesti keele õpetajaid on Soomes väga palju. Samas on nii, et teatud sõnavara jääb lastel soomekeelseks, sest sõnu, mida kasutatakse koolis, ei kasutata kodus.


Kahjuks said sa Manhattanil olla ainult poolteist päeva, kas sind midagi siin ka üllatas?


Linn on väga-väga kõrge. Ma olen sellest enne küll lugenud ja filmides näinud, aga päriselt kogesin seda alles siia tulles. Manhattan on kitsam, kui ma arvasin. Või näiteks seesama Viies Avenüü. Ma kujutasin ette, et see on palju laiem, nagu suur allee. Aga see on üsna tavaline, poodidega ääristatud tänav.
Ma kujutasin ette suurt rahvamassi, trügimist ja pressimist. Aga tegelikkuses on liiklemine siin olnud väga sujuv ja rahulik.  Minu jaoks on see linn väga rahulik, puhas ja roheline. Mul ei ole siin olnud ühtegi halba üllatust. 


Mida sa soovid lõpetuseks siinsetele eestlastele?


Ma olin väga positiivselt üllatunud, kui tõsiselt siin hoitakse oma keelt ja kultuuri. Oleks väga hea, kui te annaksite oma tegemistest rohkem teada ka kodueestlastele. Meil küll räägitakse Vabariigi aastapäevadel ja aastavahetustel eestlusest, aga seda võiks teha aastaringi. Võiks kirjutada ajalehtedele artikleid oma tegemistest. Me küll elame erinevates riikides, aga võiksime vahetada omavahel rohkem positiivset infot oma tegemistest. Aitab ärapanemistest. Me oleme ju üks rahvas.


Küsis Siiri Lind

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $50 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo