Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

ilves st olaf2Eesti president aktuse peakõnet pidamas.

 

Luuletaja Ivar Ivask (1927 – 1992) nimetas Northfieldi linna Minnesotas eesti keeli Põhjapõlluks, ta elas ja töötas siinses norralastest väljarändajate asutatud St. Olafi kolledžis 1950.  ja 1960. aastail saksa keele ja kirjanduse õppejõuna, Ivask kaitses siin 1953 oma doktorikraadi.


millert kiin seemanVasakult professor Olaf Millert, Sirje Kiin ja praegu St. Olafis õppiv eesti üliõpilane Aleksander Seeman.

 

Eestlasest psühholoogiaprofessor Olaf Millert, kes oli nii nagu Ivar Ivaskki, Marie Underi lähedane kirjasõber ja kes saab tänavu septembris 90 aastaseks, tegi St. Olafi kolledži kaunis ülikoolilinnakus õppejõuna oma elutöö, kujunedes selle hea maine ja kõrge tasemega liberaalse humanitaarkolledži elavaks legendiks. Just Olaf Millert oli see mees, kes organiseeris 2010. aastal asjaolud nõnda, et St. Olafi kolledž nimetas Eesti presidendi Lennart Meri St. Olafi kolledži esimeseks eestlasest audoktoriks. Tänavu mais sai praegune Eesti president taas selle au osaliseks, sest sidemed Eesti ja St. Olafi kolledži vahel on muutunud püsivaks ja sisuliseks.

 

Eesti presidentide ja St. Olafi kolledži vahelised suhted ulatuvad juba 18 aasta taha, meenutas St. Olafi kolledži president David R. Anderson. Toomas Hendrik Ilves külastas St. Olafi kolledžit esmakordselt 1997, mil ta oli Eesti Vabariigi suursaadik USAs. Selle visiidi tulemusena loodi kolledžis Mare Balticumi õppeprogramm, mis võimaldas ameerika üliõpilastel külastada kaheksat riiki, sh kaks visiiti Eestisse. Ilves aitas St. Olafi kolledži üliõpilastel luua kontaktid Tartu Ülikooliga, aitas korraldada neile loenguid ning vastuvõtte Eesti riigiasutustes. 2011. ja 2014. aastal võttis Eesti President Mare Balticumi programmi üliõpilased vastu Kadrioru lossis ning pidas neile loengud. Niisiis anti Ilvesele audoktori nimetus sisulise koostöö eest, see polnud mitte lihtsalt viisakas formaalsus, nagu seda tihti mujal ette tuleb.

 

Pühapäeval, 25. mail oli Põhjapõllul väga palav päev. St. Olafi kolledži lõpuaktus viidi ilusa ilma tõttu läbi vabas õhus jalgpallistaadionil, kuhu kogunes neli tuhat inimest, neist ligi 800 olid mustades maani talaarides ja nelinurksetes mütsides tänavused lõpetajad.  Kolledži president David R. Anderson juhatas aktuse sisse humoristliku sissejuhatusega, kus ta kiitis innovaatilist ja kiiresti arenenud Eesti riiki ning Eesti presidenti viljaka aastatepikkuse koostöö eest St Olafi kolledžiga: „Riik, mida tihti kutsutakse Estoniaks, on üle maailma tunnustatud kui üks kõige tehnoloogiataibukamaid rahvaid kogu maailmas.“

 

Seejärel sai sõna ülikooli tänavuste lõpetajate esindaja, Nepalist pärit tudeng Sudip Bhandari, kes jutustas oma põgenikuperekonna liigutavalt dramaatilise loo. Kui Eesti presidenti tutvustati vahetult pärast Nepali noormehe emotsionaalset kõnet samuti kui põgenikuperekonna järeltulijat, tekitas see kuulajaskonnas otsese, elektriseeriva seose mineviku ja tänapäeva, ajaloo ja tuleviku vahel. Mustas pikas talaaris Toomas Hendrik Ilvesele pandi pidulikult kaela valge doktorandikapuuts.

 

Lõpuaktuse peakõneks anti sõna Eesti presidendile, värskele audoktorile, kes alustas omakorda tagasivaatega ajalukku: „Rector Magnifice! magisteri! clerices, parentes, on suur au olla täna austatud siin St. Olaf`i kolledžis, mis läbi aastate oli ja on praegugi koduks paljudele minu kaasmaalastele, üliõpilastele ja professoritele, kes põgenesid kommunismi ja natsismi eest ja rajasid endale tee Vabasse Maailma. See kõik võib tunduda praegu väga kauge minevikuna, mil inimesed, paljud neist minu rahva juhtivad intellektuaalid olid sunnitud põgenema okupatsiooni kirsasaabaste rõhumise ja diktaatorluse  eest, et leida lõpuks siin omale turvaline paik. Kuid et tasuda selle võimaluse eest, professor Olaf Millert, emeritus, eestlane, rajas teie kolledžisse 1960. aastal psühholoogia osakonna.“   

 

Ilvese kõne peateema oli maailma tehnoloogiline areng ja tulevikuohud. Ta võrdles  Eesti kui e-riigi rolli tänases maailmas kaevanduse kanaarilinnuga, kes hoiatab maailma varakult vaid aimatavate ohtude eest, kuid kes püüab neile leida ka esimeste hulgas lahendusi. Eesti tänase e-edukuse juurest jõudis kõneleja kogu maailma ees seisvate tulevikuprobleemideni, mille lahendajaiks saavad olema kõigi kõrgkoolide tänavused ja tulevased lõpetajad. Ilves ütles, et näiteks küsimused, kuidas küberjulgeolek ning tehnoloogilised arengud muudavad praegu valitsuste ja kodanike suhet, peaksid leidma globaalsed lahendused. „Kas oleme sellepärast mures või mitte, me peame igal juhul tunnistama, et siseneme uude vaprasse maailma, ja see saab olema teie maailm. Head teed teil minna!“ pöördus Eesti president energiliselt 784 St Olafi kolledži tänavuse lõpetaja poole. (Presidendi ingliskeelne kõne on tervikuna kättesaadav tema kodulehel.)

 

St Olafi kolledži poolt äsja saadud audoktori tiitel on Toomas Hendrik Ilvese kolmas vastav aunimetus. Oma esimese audoktori tiitli sai ta 2007 Tbilisi ülikoolilt, teise 2010 Poola Johannes Paulus II nimeliselt katoliiklikult ülikoolilt Lublinis, Poolas.  

 

Mul oli koos abikaasaga au osaleda 24. mai õhtul ka pidulikul õhtusöögil Eesti presidendipaari Toomas Hendrik ja Evelin Ilvese auks, mis toimus president David R. Andersoni residentsis. Õhtusöögile olid kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik USAs Marina Kaljurand, kümmekond St. Olafi kolledži õppejõudu eesotsas professor Olaf Millertiga ja mõned diplomaadid. Oma humoorikas lauakõnes ütles president Anderson: „Eesti paistab maailma rahvaste hulgas silma sellega, et te mõtlete originaalselt, olete teistest ettevõtlikuma vaimuga ja heal moel tulevikku vaatavad, et te leiutate uusi innovaatilisi lahendusi maailma probleemidele. Millest see tuleb, et see nii on? Raske öelda, ehk tuleneb see sellest, et teil on nii palju rohkem pimedat aega, et teil on alati olnud kõrval veidi vähem sõbralik  naaber kui teistel riikidel. (Naer saalis). Igatahes on see teid hästi ette valmistanud nii paljudeks tänasteks väljakutseteks. Näiteks oli Eesti üks esimesi riike, kes kehtestas proportsionaalse tulumaksu, te olite esimene riik, kes rakendas e-valimised ning on kasutanud seda edukalt juba aastaid, teie leiutasite ju Skype`i, milleta keegi meist ei saaks praegu rääkida oma laste ja lastelastega üle ilma. Suur tänu teile selle võimaluse eest! (Elevus saalis). Aga on olemas ka mõned vähem teada olevad faktid, mõned neist pole ehk teada isegi mitte Eesti presidendile, nimelt interneti andmetel (ja seal on muidugi kõik puhas tõde!) on Eestis kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas, arvestades territooriumi suurust, äkki on just see kasvatanud eestlaste suurepäraseid ellujäämisoskusi. Minu jaoks on kõige hämmastavam fakt Eesti kohta aga see, et teil on 99,8%, kui mitte lausa 100% kirjaoskust, see on lihtsalt suurejooneline. (Maailma kirjaoskuse keskmine on 84 %, USAs 99% - S.K). Me ei hakka siin vaidlema selle üle, kummal pool on rohkem järvi, kas Eestis või Minnesotas, ütlen vaid, et see on üks siduv sarnasus meie vahel, et meil on väga palju järvi.“

 

Kõne lõpuosas kiitis St. Olafi kolledži president Eesti presidenti sõnadega: populaarne üle ilma, ettevõtlik,  aktiivne Eesti huvide eest seisja, probleemide lahendaja, kes vaatab alati tulevikku ning tegutseb selles suunas, mis on hea ning vajalik Eestile ja mis on samas kasulik kogu maailmale. „See on põhjus, miks otsustasime anda audoktori tiitli just talle.“

 

Sirje Kiin

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

NY Eesti Kool

nyek logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo